Peateemad

Noortepaneeli seminar Kõrvemaal

Noortepaneeli seminar Kõrvemaal

Noortepaneeli järjekordsele kokkusaamisele, mis toimus 27.-28. novembril Kõrvemaal, tulid kokku 12-19 aastased noored erinevatest koolidest üle Eesti. Iga kord on noortepaneeli kohtumistel erinevad tegevused. Sellel noortepaneeli kohtumisel arutasime uue kodulehe kujundust .Me arutasime, kuidas teha projekti kodulehte paremaks: nt. tegime ettepaneku et veebilehel võiks suured teemad alapealkirjastada, ning teha rohkem õppevideoid, mida lehel esitada. Järgmise päeva hommikul arutasime, kuidas tähistada koolides rahvusvahelist Turvalise  interneti päeva, mis 2016.aastal on 9.veebruaril. Meil käis külas ka Hans Metsoja Microsoftist. Ta rääkis meile viirustest ja paroolidest. Peale tubaste tegevuste jätkus meil aega ka õues tegutsemiseks. Panime end proovile seiklusrajal, kus oli vaja täpset silma, et tabada metsloomi, mis küll õnneks olid kunstmaterjalist.
See seminar näitas, et kui kokku tuleb kamp noori, võib juhtuda imesid.

Otto
, Karl, Dalia, Robert, Vlad, Georg, Juta, Lauri, Kirke ja Kelian 

Vaata üle oma suhtlusvõrgustike kontode privaatsusseaded

Vaata üle oma suhtlusvõrgustike kontode privaatsusseaded

Sotsiaalvõrgustikud ja osalemine interneti kogukonnas on tänapäeva noortele ja täiskasvanutele väga oluline. Inimesed kasutavad erinevaid suhtlusvõrgustikke, et suhelda oma sõpradega, laadida üles fotosid, jagada linke ja videoid, saada teavet inimeste kohta, kellega ollakse kohtunud või plaanitakse kohtuda jne.

Internet on avalik ruum. Mõtle alati, mida sa suhtlusvõrgustikes teistega jagad, sest mida oled kord internetis teistega jaganud, seda on raske või pea võimatu internetist täielikult eemaldada. Küll saad sa aga suhtlusvõrgustikes määrata, kellega millist infot jagad. Selleks oleme teile koostanud populaarsete keskkondade privaatsussätete seadmise juhised. Enda andmeid läbimõeldult jagades vähendad riski sattuda ebasoovitavasse olukorda.

fb-150x150   Facebook – privaatsusseadete soovitused

instagramIcon_400x400-150x150   Instagram privaatsusseadete soovitused

twitteri-pilt-150x150   Twitter privaatsusseadete soovitused

ask.fm_-150x65   Ask.Fm privaatsusseadete soovitused

snapchat   Snapchat privaatsusseadete soovitused

tumblr.uus_-150x150   Tumblr privaatsusseadete soovitused

WhatsApp-150x101   WhatsApp privaatsusseadete soovitused

 

Üldised soovitused:

Fotod. Kui soovid enda fotot lisada suhtlusportaali, siis mõtle enne, milline foto on sobilik. Ära riputa üles pilti, mille pärast sul võib häbi olla näiteks oma vanemate ees. Samuti ilma küsimata ära lae internetti fotosid oma sõbrast. Tea, et kõiki pilte on võimalik kopeerida ning sa ei tea kunagi, kuhu su pildid võivad sattuda.

Profiil. Kui sa täidad profiili, siis tee seda lühidalt. Ära avalda oma isiklikke andmeid, neid võidakse sinu suhtes vääralt kasutada.

Postitused. Mõtle läbi, kellele sa soovid oma postitustes oleva sõnumi, pildi või video edastada ning jaga seda ainult nendega.

Kommentaarid. Ära vasta ebameeldivatele või sündsusetutele kommentaaridele. Sõpradega vesteldes vasta läbimõeldult. Tea, et igaüks võib teie juttu lugeda.

Lisa oma sõprade nimekirja vaid inimesi, keda sa päriselt tunned. Oluline ei ole, kui palju inimesi sa enda sõprade nimekirja suudad lisada, vaid see, kui palju sul tegelikult on tõelisi sõpru.

Mõtle enne, kui midagi postitad! Pea alati meeles, et internet on avalik koht ning kõik su postitused on kättesaadavad!

Parool. Kasuta turvalist parooli ja ära jaga seda kellegagi.

Kui vajad abi, siis teavita sellest suhtlusvõrgustikus kasutades nt report või teavita nuppu või pöördu nõu ja abi saamiseks usaldusväärse täiskasvanu, lasteabitelefoni 116111 või veebikonstaablite poole.

Logi välja! Peale keskkonna kasutamist logi ennast kindlasti keskkonnast välja.

Õpetajatele on nüüd valminud ka TUNNIKAVA “Privaatsusseaded sotsiaalvõrgustikes”.

Täna on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev

Täna on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev

Täna on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, millega Euroopa Nõukogu juhib tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest. Seoses sellega avaldati üle Euroopa ennetusvideo, mida näidatakse tänasest kuni 22. novembrini ka Just Filmi laste õiguste eriprogrammi filmide ees. Video on loonud Euroopa Nõukogu ning eesti keelde on see tõlgitud ja helindatud justiitsministeeriumi eestvedamisel.

Video on leitav SIIT.

Sonia Livingstone: Ma ei usu, et internetis ajaviiteks mängides omandavad lapsed kriitilise mõtlemise

Sonia Livingstone: Ma ei usu, et internetis ajaviiteks mängides omandavad lapsed kriitilise mõtlemise

Lapsi pole vaja kiivalt hoida eemal ekraanidest ja internetisisust. Küll aga on vaja teadlikult õpetada kriitilist suhtumist internetis leviva info suhtes, leiab laste internetikäitumise uurija Sonia Livingstone.

Londoni majanduskooli professor Sonia Livingstone on rahvusvaheliselt üks tuntumaid laste internetikäitumise uurijaid, kes eile pidas Tallinna ülikoolis toimuval infokirjaoskuse konverentsil ettekande oma uuringute tulemustest.

Te mainisite oma ettekandes, et „rohkem on rohkem“ ehk nendel lastel, kes on aktiivsemad internetikasutajad, on ka rohkem digioskusi. Kas see, et lapsed veedavad internetis üha rohkem aega ning oskavad üha paremini digivahenditega ümber käia on arendanud ka nende infokirjaoskust?

Ma peaksin siis täpsustama, et „rohkem on rohkem“ mõnikord. See varasem arusaam, et lapsed õpivad digioskusi käigupealt ja automaatselt, ei olnud päris õige. Esiteks peaksime eristama funktsionaalseid ja sotsiaalseid oskusi.

Mulle on silma hakanud, et lapsed on väga vilunud funktsionaalsuses. On väga tugevalt seotud sotsiaalse suhtlusega seotud kirjaosku<sega. Näiteks teavad nad väga hästi suhtluskoode ja norme, mille nad on samuti digikeskkonnas suheldes omandanud.

Mida nad võib-olla nii hästi ei valda on oskust kriitiliselt küsida, kes on internetis oleva info sinna pannud, kelle huvides on see, et info on kindlal viisil esitatud ja mis on tõenäosus, et info on eksitav. See on küll üks osa infokirjaoskusest, mida tuleks õpetada kodus ja koolis ning praegu lapsed seda vähemalt koolist küll ei saa.

Kuid kas see viimane ei kehti mitte ka „digitaalsete immigrantide“ ehk nende kohta, kelle lapsepõlve loomulik osa polnud arvuti, internet ja digiseadmed?

Mitte päriselt. Ma arvan, et „digitaalseid immigrandid“ on kriitiliselt mõtlevad täiskasvanud. Nad oskavad näiteks näha, kuidas reklaam ja poliitilised huvid mõjutavad maailma, milles elame. Nad teavad ka, et teadmist on võimalik kahtluse alla seada. Kriitilise mõtlemisega ei sünnita, selle mõistmiseks on vaja õpetust.

Uuringutest tuleb välja, et lastele antakse nutiseadmed kätte üha varem, juba enne esimest eluaastat. Kas see, kui ühe-aastane oskab näpulibistamisega võistelda WC-paberi rulli lahtiharutamises kass Gingeriga on tõesti osa digipädevusest või infokirjaoskusest?

Nutiseadmete kasutamine on kasulik, kuni see ei hakka domineerima. See on kasulik, kuna aitab kasvatada kindlust seadme kasutamisel – laps teab, kuidas see vahend toimib, kui ta asub sealt teadmisi ammutama ja oskusi lihvima.

Probleemiks muutub nutiseadme kasutamine siis, kui see asendab vanemate või vendade-õdedega suhtlemist. Iga laste sotsiaalset arengut uuriv teadlane ütleb, et kõige olulisem lapse arengu juures on suhtlemine teiste inimestega.

Seega laste täielik isoleerimine ekraanidest kuni kooliealiseks saamiseni, nagu seda mõned radikaalsemad vanemad teevad, ei ole samuti hea lahendus?

Koolid ja õpetajad on viimastel aastatel teinud algkoolides sedavõrd palju digipädevusi nõudvaid muudatusi, et lapsed, kes tulevad n-ö offline maailmast, on teistest kehvemas seisus.

Mida te arvate sellest, et koolid piiravad õpilaste internetikasutust? Teie ettekande järel tekkinud diskussioonis räägiti koolidest, kus on keelatud lisaks sotsiaalmeediale ka näiteks Google docs’i kasutamine.

Kõik sõltub sellest, kuidas lapsed internetti kasutavad. Ma arvan, et on täiesti mõistetav, kui kool blokeerib mõne pornograafiat sisaldava lehekülje. Kui aga näiteks blokeeritakse kõik, mis seondub seksuaalharidusega, saab sellest probleem.

Kuhu tõmmata joon pornograafiat ja seksuaalharidust puudutava vahele? Me teame, et praegu võib tehniline filter olla jäik ega suuda seda vahet adekvaatselt teha. Sestap peaksime nõudma järjest paremat filtertehnoloogiat.

Kuskil peavad ju lapsed õppima seksi ja seksuaalhariduse kohta. Samuti peavad nad mõistma maailmas aset leidva vägivalla tagamaid ja olemust.

EU Kids Online uuringus olete korduvalt välja toonud riske, millega lapsed internetis kokku puutuvad. Kuidas hoida lapsi häiriva sisuga kokku puutumise eest või kas seda üldse on vaja teha – info on ju nagunii internetiavarustes olemas?

See ei pea kõik seal olema. Tõeline väljakutse pole mitte selles, kuidas filtreerida lastele välja ohutu internetisisu, vaid kuidas soodustada sotsiaalseid norme, kus sellist sisu ei sallita. Kui maailmas on millegagi probleem, olgu selleks vägivald, rassism, kiusamine või midagi muud, siis seda probleemi ei peaks lahendama veebis. Tõsi, internetis kujuneb väga paljudest sündmustest terviklikum ülevaade, kuid see ei lahenda tegelikku probleemi.

Seega tuleb vaadata, kus on nende probleemide tegelik põhjus. Kiusamise probleemi lahendamine peab algama koolidest, mitte internetist.

Kõik näib justkui taanduvat lihtsalt inimestevahelisele suhtlemisele.

Jah, ja sellele, kuidas me kujundame oma elukeskkondi. Võtame näiteks Inglismaa, kus luuakse tohutusuuri koole – ühes koolis õpib 2000 õpilast. Need koolid on suured ja anonüümsed, keegi ei tunne eriti kedagi. Need soodustavad omal moel õnnetute ja agressiivsete laste kasvamist.

Me peaksime looma laste kasvatamiseks väiksemad kogukonnad, kus lapsi tuntakse ja kus nende kasvatamisele lähenetakse isiklikumalt. Seega on see lisaks suhtlemisele ka keskkond, mille loome lastele kasvamiseks.

Te olete oma uuringutulemustele tuginedes avaldanud artikli ka selle kohta, kas ja kuidas on sotsiaalmeedia ning internet muutnud laste suhteid oma vanemate ja eakaaslastega. Kuidas need on muutunud?

Paljude uuringute kohaselt on vanemad lastele jätkuvalt kõige olulisemad nõuandjad ja mõjutajad. Enamus lastest pöördub murega just vanema poole.

Internet on aga lisanud võimaluse saada ka teisi arvamusi ning informatsiooni, mida võib-olla vanematelt ei julgeta küsida.

Võtame näiteks identiteedi. Digitaalmeedia annab lastele võimaluse katsetada ja proovida ning tundma õppida identiteediga seonduvaid küsimusi. Seega valikuid on rohkem.

Briti lastepsühhiaater Richard Graham ütles suvel Eestis käies, et me peaksime õppima end lahti ühendama nutiseadmest, pidevast infovoost. Mida teie sellest arvate?

Tema näeb lapsi, kes tulevad kliinikusse. See tähendab, et neil on juba probleem – enamusel, kellega tema kokku puutub, on infoülekülluse ja digisõltuvuse probleem. Mina aga näen, et see on väga väike vähemus.

Kui lastelt küsida, kas nad tahavad istuda oma nutitelefonis või minna sõpradega aega veetma, siis enamus neist valib sõpradega aja veetmise. Jah, neil on ka seal kohtumisel oma nutitelefon kaasas. Aga nad on koos oma sõpradega ja see on oluline.

Kas inimesed peaksid end lahti ühendama? Jah, ma arvan, et telefoni peaks jätma eemale oma magamistoast, ööseks välja lülitama, lülitama välja pideva teadete ja sõnumite saamise. Usun, et inimesed peaksid õppima digitaaltehnoloogiat rohkem juhtima ja endast lähtuvalt kontrollima.

Tuleb aga aru anda, et suure osa laste jaoks on see sõpradega suhtlemise ja suhtlusoskuse lihvimise kanal.

Teie uurimus EU Kids Online laieneb Euroopast üleilmseks. Mida te loodate leida?

Mul on kaks vastust. Poliitikate mõttes loodan leida erinevaid lahendusi. Euroopas ollakse üsna teadlikud poliitikate ja regulatsioonide mõjust. Teisena loodan leida uusi ideid ja viise, kuidas maksimaalselt ära kasutada interneti võimalusi. Mind huvitab, mida teised kultuurid teevad, kuidas internet suudab

Milline pilt võib avaneda kümne aasta pärast Global Kids Online uuringu tulemuste põhjal?

Ma loodan, et paanikat interneti pärast on vähem ning jagame rohkem ühiseid avalikke väärtusi. Lastele on rohkem loovust arendavat sisu. Kommertseesmärgid on läbipaistvamad. On rohkem viise inimeste kaasamiseks ja osalemiseks kogukonnas ning ühiskonnas tervikuna.

Kas me seda ka tegelikult näeme? Tõenäoliselt mitte. Leiame veel rohkem kasumi eesmärgil tehtud facebooke ja veel rohkem mures vanemaid.

Allikas: M. Himma 20.10.2015, ERR Novaator (http://novaator.err.ee/v/yhiskond/81fe3ed6-f4bd-4349-917d-c68685c3397c/sonia-livingstone-ma-ei-usu-et-internetis-ajaviiteks-mangides-omandavad-lapsed-kriitilise-motlemise)

Kuidas nutiseadmele internetipaketti valida

Kuidas nutiseadmele internetipaketti valida

Allikas:http://forte.delfi.ee/news/digi/soovitusi-kuidas-oma-nutiseadmele-sobivat-internetipaketti-valida?id=72287081

Sobiva internetipaketi valimine oma mobiiltelefoni või tahvelarvuti jaoks võib kujuneda üpris keerukaks tegevuseks, kuna operaatorite kodulehtedel olevates tabelites kirjutatud megabaitide ja gigabaitide virvarr on tihti raskesti mõistetav.

Iga internetis kulutatud minut kasutab rohkemal või vähemal määral andmemahtu – olgu tegevuseks videote vaatamine, meilide saatmine või postituste lisamine sotsiaalmeediasse. Selleks, et valida just endale optimaalsem internetipakett, tuleks kõigepealt mõelda, mille jaoks uut nutiseadet kasutama hakatakse, kirjutab Digitark.ee.

Suurem osa meist kasutab oma nutiseadmeid – tahvelarvuteid ja nutitelefone – peamiselt internetist uudiste lugemiseks ning meilide saatmiseks-vastuvõtmiseks.

Internetilehitsemine

Kui oled aktiivne uudistelugeja ning külastad regulaarselt näiteks uudisteportaali postimees.ee, siis tõenäoliselt kasutad kuus ära umbes poole gigabaidi jagu andmemahtu (see võib siiski oluliselt suureneda, kui vaatad lisaks kirjutatud artiklitele ka videolugusid).
Internetileheküljed, mis on kohandatud nutiseadmetele, kasutavad ära vähem andmemahtu kui need, millele mobiilset alternatiivi loodud pole (näevad välja täpselt samasugused nagu tavaarvutist vaadates).

Uudisteportaalid nagu Postimees ja Delfi lülituvad mobiili või tahvliga külastamisel automaatselt mobiilsesse versiooni (pilt kohandatakse nutiseadme ekraani jaoks parajaks, et ei peaks lehte pidevalt suurendama ja kerima), kulutades seega ka vähem andmemahtu.

Meilindus

E-kirju saates ja vastu võttes oleneb kulutatud andmemaht meilide pikkusest, kuid eelkõige kaasas olevatest manustest nagu pildid, videod ja dokumendid.
Mida parema kvaliteediga foto või suuremamahuline dokument meilimanusesse lisatakse, seda rohkem andmemahtu vajab selle kirja saatmine ja ka vastuvõtmine. Kui kirjutada peamiselt teksti sisaldavaid meile, on andmemahukasutus väga väike.

Sotsiaalmeedia

Meile meeldib kursis olla meie jaoks oluliste inimeste eludega ning Facebook ja Instagram teevad selle lihtsamaks kui kunagi varem.

Meil ei tarvitse teha muud kui uudisvoogu värskendada ning meie ees avanevad pildid sõbra uuest koduloomast ning töökaaslaste põnevast elust ja tegemistest.

Uudisvoo uuendamine Facebookis kasutab ära keskmiselt 50 kB, mida ei ole palju, aga kui sisse on lülitatud videote automaatesitamine, siis uudisvoo läbivaatamisel automaatselt mängima hakkavad videod hakkavad seda andmemahtu oluliselt rohkem kasutama.

Muusika ja videod

Populaarsed teenused nagu Spotify, MinuTV ja YouTube on suurepärane viis vaba aja veetmiseks ja igavuse peletamiseks, kuid andmemahu mõttes suhteliselt kulukad. Näiteks viieminutiline HD-kvaliteedis video YouTube’is haukab andmemahust ära umbes 60 MB.

Mahukate internetitegevuste alla kuuluvad ka videokõned Skype’is, näiteks tunnipikkune videokõne kasutab ära kuni pool gigabaiti andmemahust. Skype’i kaudu tehtavad tavakõned kasutavad see-eest kõigest umbes 360 kB minutis ehk ühe gigabaidi kasutamiseks peaksid rääkima umbes 48 tundi.

Andmemahu kasutamise vähendamiseks on näiteks Spotify loonud koostatud muusikalisti kuulamiseks netiühenduseta funktsiooni Make available offline, mis salvestab muusika telefoni, et saaksid seda kuulata ka siis, kui internetti pole või sa seda kasutada ei taha (näiteks reisides, kui internetikasutus on kallim kui Eestis).

Kui tahad hoida oma kulutused minimaalse lähedal, siis suuremahuliste tegevuste jaoks on alati mõistlik kasutada kas wifit (sellisel juhul võiksid kindlasti olla eelistatud parooliga kaitstud ühendused) või veelgi parem – alati turvalist ja kiiret ühendust võimaldavat 4G mobiilse elu internetti, mida saab erinevate nutiseadmete vahel ka mugavalt jagada täpselt nii, nagu parasjagu tarvis.

Mängimine

Nutitelefonid ei ole enam ammu vaid helistamiseks mõeldud. Väga suur osa on piisavalt võimsad, et nautida arenenumaidki mänge kui Candy Crush või Tetris. Seega, kui oled nutika ostnud plaaniga ohtralt mängida, peaksid arvestama suurema internetipaketiga.

Erinevad tulistamis- ja rallimängud võivad olla väga mahukad ehk ainuüksi nende allalaadimine rakendustepoest kulutab ära suure osa andmemahust – tihti rohkem kui mõni tagasihoidlik pakett ette näeb.

Paljusid mänge on võimalik mängida ka reaalajas teiste inimeste vastu, mis kasutab mängimise ajal jooksvalt andmemahtu. Olenevalt teosest võib üks minut mängimist kasutada ära kuni 3 MB andmemahtu.
Kui kasutad internetti peamiselt uudiste lugemiseks ja meilide saatmiseks, siis tõenäoliselt saad läbi üsna tavalise mobiilse elu paketiga.

Kui oled suur sotsiaalmeedia-kasutaja ning kasutad oma seadet ka muusika kuulamiseks ja videote vaatamiseks, peaksid vaatama vahepealsete mobiilse elu pakettide poole ning kui kasutad oma nutitelefoni kõige eelneva ning mängimise jaoks, tuleks tõenäoliselt valida olemasolevatest pakettidest suurim.

Pakettide kirjeldused tasub enne otsustamist mõttega läbi lugeda – nii jõuad ise mõistmisele, milline on sobivaima andmemahuga ja just sinu tarbimisharjumustega kooskõlas.

Selgunud on Targalt internetis konkursside võitjad!

Selgunud on Targalt internetis konkursside võitjad!

Suur tänu kõikidele konkurssidest osavõtjatele. Korraldajateni laekus palju huvitavaid ja nutikaid töid, mida hindasid nii Targalt internetis nõuandva kogu kui ka noortepaneeli esindajad. Parimad tööd pannakse ülesse Targalt internetis veebilehele.

Konkursi „Loo e-ohutuse äpp“ parimad

Õpilased 

I koht Anete Tabivere Põhikooli 5. klassist „Lünktest e-ohutuse teemal

II koht Lauri Mammaste kooli 5. klassist „E-ohutuse teemaline miljonimäng

III koht Aadi Mammaste kooli 5. klassist „Interneti turvalisuse viktoriin

Õpetajad

Žürii hindas parimaks Dmitri (Ehte Humanitaargümnaasium) venekeelse e-ohutuse ülesande III kooliastmele

Konkursi „Disaini e-ohutuse t-särk“ parimad

I-II kooliaste

Mart ja Erik  Virtsu Koolist: „Särk disainiti paaristööna koostöös informaatika ja tehnoloogiaõpetajaga. Idee kujunes omavahelise koostöö käigus ja selleks kulus üsna palju aega: 2×45 minutit.“ T-särki näeb SIIN

III kooliaste

Karl Pelgulinna Gümnaasiumist; „Õpetaja andis kunstitunnis ülesandeks disainida Interneti ohutuse teemaline t-särk. Minul tuli mõte teha t-särgile hammustatud pirn. See on nagu Apple firma hammustatud õun. Minu meem on “Only thing “safer” than Apple – PEAR.” Minu arust on kõige turvalisem Internetti üldse mitte kasutada ja selle asemel hoopis päris õunu ja pirne tarbida. :) Arvan, et interneti võib kasutada ainult asjadeks, mis on turvalised.

Gümnaasium ja ametikool

Karin  Kuressaare Ametikoolist: „ Kujunduse idee on suhteliselt kerge. Internet seob lapsed endasse ja ei lase sealt enam välja, kui targalt ei toimi.“ T-särk on lisatud pildina uudise juurde.

Konkursi „Jutusta e-ohutuse anekdoot“ parimad

Õpilased (I-II kooliaste)

I koht Livia Tallinna Inglise Kolledži 3. klassist

Vanaema helistab skaibis. Lapselaps vastab: „Tere vanaema! Miks sa näost nii punane oled?”
„Ma just ronisin lae alla.”
„Aga miks?”
„Paigaldasin arvutisse skaibi ja arvuti andis korralduse „Lae alla”, seda ma siis tegingi.”

Lisab anekdoodi juurde: „Me mõtlesime selle anekdoodi emaga välja. Päriselus pole sellist situatsiooni juhtunud. Mitu päeva võttis meil aega, et nalja sellest teha.“

II koht Mihkel Tallinna Südalinna Kooli 3. klassist.

Ema paneb Jukut magama: “Head ööd poja!
Sa näed und vist juba play stationist.”
Juku: “Ei, praegu on veel reklaamid.”

Kirjutab anekdoodi juurde: “Kuna ma ise näen unes, kuidas ma play stationiga mängin.“

III koht Markus Tallinna Südalinna Koolist „Mängimine“

Oli digiõpe, Juku mängis tahvlis. Õpetaja tuli Juku juurde ja küsis: “Miks sa mängid seda mängu?”
Juku ütles: “Te peate seda mängu proovima.”
Õpetaja ütles: “No ma proovin siis seda mängu.”
Õpetaja mängis mängu. Kui mäng oli läbi, olid kõik lapsed läinud ja õpetaja oli üksi.
Järgmisel päeval ütles õpetaja: “Nii las ma vaata teie kodutöid.” Juku ütles: “Aga kodused töid meil ei ole, sest te ei andnud meile neid. Te mängisite tahvlis.”

Täiskasvanud

Triinu Tallinna Rahumäe Põhikoolist „Rooma numbrid“

Õpilastele antakse ülesandeks vormistada Wordis loetelusid – nii numbrilisi kui ka punktidena.
“Õpetaja, klaviatuuril ei ole ju Rooma numbreid?!”

Triinu lisas anekdoodi juurde, et see on reaalselt juhtunud lugu.

Palju õnne! Võtame võitjatega ühendust.

Noortepaneeli noored esinesid tarbijakaitse konverentsil

Noortepaneeli noored esinesid tarbijakaitse konverentsil

Tarbimiskeskkonna arengukonverentsil arutati inimese digitaalse jalajälje teemal ning kuidas ettevõtjad neid andmeid ära kasutavad ning kas ja mida võidavad sellest tarbijad. Paneeldiskussioonis osalenud koolinoored kinnitasid, et massreklaam on tüütav, ent hästi sihitud reklaam on isegi oodatud.

Eesti Arendusfondi IKT valdkonna juht Raul Ennus ütles eile tarbimiskeskkonna arengukonverentsil, et üle kolmandiku inimestest on nõus igal ajal ja igal pool jagama infot oma asukoha kohta. „Selliselt saab ettevõtja tarbija kohta rohkelt infot ning ka klientide ootused ettevõtjatele on suurenenud,“ ütles Ennus.

Tulevikus näeb Ennus tarbimiskeskkonnas rohkem inimesepõhist lähenemist, mis hakkab kujundama nende igapäeva tarbimistrende ja käitumismustreid. Näiteks ei ole kaugel aeg, mil külmik teab, millal seal sees olev piim hakkab halvaks minema. Tarbimise kasvu tõendab fakt, et me tarbimine täna 26 korda rohkem, kui 150 aastat tagasi ning ettevõtlust juhib mõte järjest suuremast tarbimisest.

Paneeldiskussioonis osales kolm koolinoort: Lee Marion Lepik Tallinna ühisgümnaasiumist, Hanna Maria Leemets Tallinna Pelgulinna gümnaasiumist ning Marek Siinvert Tallinna Lilleküla gümnaasiumist. Gümnasistid tõdesid, et paljud noored ei teadvusta millise jalajälje nende internetikasutus jätab ning kontrollimatult jäetud digiandmete kasutamine võõraste inimeste poolt tekitab kõhedust. Internetiohtudest võiks rohkem rääkida nii kodus kui koolis, et noored saaksid teadlikult valida milliseid andmeid jagada või mitte. Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere sõnul võiks koolides kasutada rohkem „muna õpetab kana“ õpimeetodit, sest tihti on noored õpetajatest tänapäevase tehnoloogia käsitlemisel õpetajatest osavamad, aga jäävad hätta laiema pildi nägemisega, mis puudutab internetiohte.

Noored leidsid, et massiivne reklaamimaht tekitab järjest suuremat tungi osta erinevaid asju, sest reklaamide eesmärk on kutsuda ostma ja mitte säästma. Seejuures on reklaamist hoiduda väga raske, sest tänapäeval tehakse koolitöid suures osas arvutis, kus reklaam on pidevalt jalus ning lisaks on reklaami täis ka telekanalid, bussipeatused, tänavad. Siiski võib väga hästi sihitud reklaam olla isegi kasulik läbimõeldud ostuotsuse tegemisel, sest see lihtsustab info leidmist.

Allikas: Delfi Noorte hääl (15.05.2015) Noored konverentsil: massreklaam on tüütu, aga personaalne lähenemine on isegi hea http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/noored-konverentsil-massreklaam-on-tuutu-aga-personaalne-lahenemine-on-isegi-hea?id=71479753

Nädalavahetusel tulevad kokku Eesti kõige nooremad robootikahuvilised

Nädalavahetusel tulevad kokku Eesti kõige nooremad robootikahuvilised

Laupäeval, 25. aprillil 2015, kogunevad Tallinna Lennusadamas ja pühapäeval, 26. aprillil 2015, Tartu AHHAA Teaduskeskuses Eesti 5-9-aastased robootikud, et näidata, mida nad aastaga on robootika valdkonnas õppinud. Tallinnas ja Tartus on kokku väljas ligi 100 rühma.

Junior FIRST LEGO League on rahvusvaheline robootikanäitus, kus lapsed uurivad reaalelulisi probleeme ja õpivad programmeerimist ning mehhaanikat. Üritusel ei ole ühte kindlat võitjat, tunnustuse ja medali saavad kõik meeskonnaliikmed.

“Robotite kokkupanek on eelkõige mõnus mänguline tegevus, aga nende liikuma panemine ehk programmi tegemine arendab samas ka loogilist mõtlemist,” kirjeldas ürituse eestvedaja Ramon Rantsus mittetulundusühingust Robootika.

Enamasti on tegemist lastega, kes teevad esimesi samme robootika õppimisel.

Laste ülesandeks oli ehitada LEGO liikuv mudel ning kujundada plakat, mis nende ideed tutvustaks. Liikuva mudeli puhul oli ainukene tingimusi, et see peab ka liikuma. Selleks õppisid lapsed erinevaid liikumismehhanisme ja lihtsamat programmeerimist.

Lisaks said kõik osalevad meeskonnad ka ülesande teha plakat, mille teemaks oli “Mõttekoda – ehk teistmoodi õppimine”. Pisikeste robootikute mõtlemisülesande eesmärk oli panna lapsed mõtlema, kuidas õppimine käib, kus me õpime ning mis võiks õppimist lihtsamaks, huvitavamaks ja lahedamaks muuta.

Robootikaga tegeletakse mitmesajas Eesti koolis ja huviringis. Näiteks tegutseb 30 Jänku-Jussi NutiLaborit, kus õpetatakse robootika algtaset. Kui Junior First Lego League koondab kõige nooremad robootikud, siis alates 9 eluaastast saavad lapsed osaleda FIRST LEGO League võistlusel, kus sel aastal oli väljas 68 meeskonda.

Üritust korraldab MTÜ Robootika koostöös Vaata Maailma sihtasutusega.

Üritust toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Lisainfo: www.robootika.ee/jrfll

15.-17.04. HITSA kevadkonverents “NUTT* tuleb peale”

15.-17.04. HITSA kevadkonverents “NUTT* tuleb peale”

Täna, 15. aprillil algab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud rahvusvaheline hariduskonverents „NUTT* tuleb peale“. 15.-17. aprillini toimuval konverentsil keskendutakse sellele, kuidas tehnoloogia mõjutab muutunud õpikäsitust ning mil moel selle abil õppeprotsessi parandada. 

„Konverentsi pealkiri viitab sellele, et NUTT ehk nutikas uue tehnoloogia tarbija tuleb haridusse ja see mõjutab tahes-tahtmata ka õppeprotsessi, millega õpetajad ja õppejõud arvestama peavad,“ selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige ja konverentsi peakorraldaja Ene Koitla. „Õppejõu ja õpetaja roll on muutunud ja senised õpetamise mustrid ei toeta digipöörde rakendamist. Konverentsi fookuses ongi see, kuidas tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis aitab õpiväljundeid paremini saavutada.“

Hariduskonverentsi muudab eriliseks asjaolu, et konverentsi esimese päeva ettekanded ja töötoad viivad läbi õpilased eri koolidest üle Eesti. Noorimad esinejad on 3. klassi lapsed, vanimad aga gümnaasiumi lõpetajad. „Noored tutvustavad, kuidas nad tegelikult õpivad, milleks nutitelefone kasutavad ja kuidas kodutöid teevad, aga ka näiteks seda, mis neid õppima motiveerib,“ ütles Ene Koitla. „Seega avaneb õpetajatel hea võimalus kuulda ja näha õppeprotsessi õpilaste vaatevinklist.“

Konverentsi põhiprogrammis 16.-17. aprillil saavad sõna eksperdid Eestist, Suurbritanniast, Austraaliast, USAst ja Soomest, arutlemaks muutunud õpikäsituse ning sellega kaasnevate võimaluste ja väljakutsete üle kõigil haridustasemetel. Konverentsi üks peaesinejaid Elizabeth Burd Newcastle’i ülikoolist Austraaliast tutvustab uudse ümberpööratud klassiruumi meetodi rakendamise võlu ja valu. Soome eksperdid räägivad ilmingupõhisest õppest, mis on hiljuti toonud Soome rahvusvahelise hariduselu keskpunkti. „Kuigi Eesti on maailma kontekstis hariduses üpriski eesrindlik, on kasulik kuulda ka teiste riikide kogemustest uudsete meetodite ja tehnoloogiate rakendamisel hariduses,“ ütles Ene Koitla.

Lisaks välismaistele ettekannetele jagavad Eesti õppejõud, õpetajad ja haridustehnoloogid töötubades oma kogemusi, kuidas tehnoloogia kaasamine on õppimisviisi muutnud ja õppijate tulemusi mõjutanud. Vaatluse alla tulevad erinevad veebipõhised keskkonnad, tehnoloogilised vahendid ja IT-lahendused ning uudsed meetodid hariduses.

Konverentsil tehakse teatavaks ka kolme HITSA korraldatud konkursi võitjad. 15. aprillil antakse üle auhinnad õpilaskonkursi „Lahe asi“ võitjatele, aasta e-kursused ning videokonkursi „Tipptund“ võidutööd selguvad 16. aprillil.

HITSA hariduskonverents toimub Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas, konverentsi esimene päev viiakse läbi Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuses. Päevakava leiab siit:http://innovatsioonikeskus.ee/konverents 

Vaata otseülekannet: http://www.postimees.ee/3156665/postimees-teeb-otseulekande-hitsa-innovatsioonikeskuse-kevadkonverentsilt 

*NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija

Kätte on jõudmas 1. aprill – jutusta meile oma anekdoot või naljalugu!

Kätte on jõudmas 1. aprill – jutusta meile oma anekdoot või naljalugu!

„Miks sa viskad arvuti peale vett?“
„Sest ma tahan internetis surfata!“

Kuidas käituks Juku arvutis või nuhvlis? Kuidas oled seda esimestel kordadel teinud sina või mõni sinu tuttav?

Lähenemas on 1. aprill, naljapäev. Kui sul on mõni naljakas lugu või anekdoot seoses nutiseadmete või interneti kasutamisega, siis anna sellest meile teada.
Ootame nädala jooksul nii õpilaste kui ka täiskasvanute naljalugusid lingile: http://www.targaltinternetis.ee/konkursid-2015/konkurss-jutusta-meile-uks-anekdoot/.
Saadetud parimatest naljadest koostame e-kogumiku, millega saab mõne aja pärast tutvuda Targalt internetis veebilehel.
Parimatele anekdootidele ja naljalugudele auhinnad.
Oma loovust saab rakendada ka e-ohutuse t-särgi disainimisel ja e-ohutuse rakenduse loomisel. Rohkem infot: http://www.targaltinternetis.ee/konkursid-2015/.
Ootame kõiki osalema!

Inspiratsiooniks paar anekdooti:

“Kas tead, miks arvuti ei saa kunagi ajalehte asendada, vähemalt sinu jaoks küll mitte?”
“Ei tea, eks sa siis ütle!”
“Ma tahaksin seda nalja näha, kuidas sa tukud, monitor näo peal!”
Delfi, 19.01.2003 (http://www.folklore.ee/~liisi/o2/otsing.php?id=39353&q=arvuti%20&idq_button=1)

Hommikupalvus arvutikasutajale.

Minu arvuti,
kes Sa oled võrgus,
pühitsetud olgu Sinu ketas,
Sinu output tulgu, Sinu viirused mingu
nagu disketil nõnda ka printeris.
Meie igapäeva login,
anna meile esimesel katsel.
Ja anna meile andeks meie CRTL-ALT-DELETE
nagu meie anname andeks
OUT of MEMORYd
ja ära lase meil oodata, vaid päästa meid restardist, sest Sinu päralt olgu
outsave ja bacup
ja IGNORE ERROR igavesti.
ENTER
Delfi, 27.09.2000 (http://www.folklore.ee/~liisi/o2/otsing.php?id=33374&q=arvuti&idq_button=1)

Partnerid