Peateemad

Juba 4000 õpilast on osalenud digitaalse ohutuse testis

Juba 4000 õpilast on osalenud digitaalse ohutuse testis

Kaitseministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus ja Tallinna Tehnikaülikool kutsuvad 4.-9. klasside õpilasi osalema digitaalse ohutuse alase pädevuste testis (www.küberpähkel.ee). Testitäitjate vahel loositakse välja auhinnad!

Oktoober on Euroopas küberturvalisuse teadlikkuse tõstmise kuu – toimuvad mitmed üritused, et arutada olulisi infotehnoloogia arenguid puudutavaid küsimusi. Kõik me puutume kokku sotsiaalmeediaga, petukirjadega, privaatsuse hoidmisega ja sellega, kuidas oma tervist hoida suurenevas tehnoloogiakasutuses. Selle kõigega on kimpus ka lapsed. Lapsed vajavad täiskasvanute tähelepanu ja tuge, et kõige uuega turvaliselt hakkama saada. Samas on lapsed väga nutikad – peavad nad ju hakkama saama täiskasvanute maailmas – internetis!

Kutsume koole ja õpetajaid ainetundide raames 9. oktoobrist 5. novembrini läbi viima e-testimist 4.-9. klasside õpilaste hulgas. Testi tegemisel soovime, et iga laps vastaks nii, nagu tema vastavat olukorda lahendaks; meid huvitab, mida tegelikult arvatakse ja kuidas käitutakse. Igas vanuseastmes jagame loosiga auhindu. Auhinnad on nii individuaalsed kui ka koolidele (koolitused ekspertidega). Kõik auhinnad välja pannud asutused ja auhindade loetelu leiab siit: https://kyberpahkel.c-lab.ee/?page_id=115

Test koosneb 30 küsimusest ja taustaküsimustest ning ei ole anonüümne. Noorematel klassidel läheb testi tegemiseks aega kauem ja see võib tunduda keeruline (tihti tuleb valida mitu sobivat vastust), aga sellest ei maksa end heidutada lasta, sest tegutseme ühes ja samas interneti- ja tehnikamaailmas ning vahel ongi elus mõned asjad keerulisemad ja mõned lihtsamad. NB! Kui teie kool ei ole testimise läbiviimist planeerinud, siis osaleda saab ka individuaalselt kodus arvuti tagant või oma nutiseadmega.

Testi läbiviimist toetavad Kaitseministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus, Tallinna Tehnikaülikool, HITSA, Politsei- ja Piirivalveamet, projekt “Targalt internetis”, Telia Eesti, BCS Koolitus ja Insplay.

Info: www.küberpähkel.ee
Võistluse Facebooki kanal fännidele ja uuenduste saamiseks: https://www.facebook.com/kyberp2hkel/

Suurim julgus on hoida ennast ja teisi

Suurim julgus on hoida ennast ja teisi

Igaüks meist teab, mis on julgus. Kuid, mis on see, mis meilt iga päev suurimat julgust nõuab?
Iga neljas õpilane Eestis puutub kokku kiusamisega. Me räägime palju sellest, kui edukas e-riik on Eesti, kuid miks me ei räägi sellest, et küberkiusamine on Eestis levinum kui ükskõik kus mujal Põhja-Euroopas? On aeg seda rasket tõde endale tunnistada ja tuua suhtluskultuuri tagasi empaatiat, teineteise mõistmist ja hoidmist.Kuidas me seda teeme? Julgusega. Suurima julgusega.
Vaata lähemalt #suurimjulgus.ee 

Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!

Kutsume programmeerimisnädalal õpitubasid korraldama!

Õpetajad, ringijuhendajad ja teised huvilised on oodatud programmeerimisnädalal Code Week (7.-22.oktoober 20017) korraldama lastele ja noortele vanuses 5-20 eluaastat õpitubasid.
ProgeTiigriprogrammi ja Targalt internetis projekti raames korraldatavate õpitubadega toetame tehnoloogiahariduse ja targa internetikasutuse laialdasemat levikut õppijate ja õpetajate seas.

Õpitubade läbiviimiseks võib valida erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja võimalusi, samuti neid omavahel lõimida: robootikaseadmed, programmeerimine, 3D-tehnoloogia, arvuti teel juhitavad seadmed, multimeedia jne. Lisaks tehnoloogiliste vahendite ja keskkondadega tutvumisele peame tähtsaks ka tähelepanu pööramist targale ja turvalisele internetikasutusele, niisiis võib tänavustes töötubades ka eraldi teemana käsitleda tarka internetikasutust.

NB! Õpitubade läbiviimist toetab HITSA, toetuse saamiseks tuleb esitada ideekavand. Saadetud ideekavanditest valib HITSA välja toetuse saajad.

ÕPITOA KORRALDAMISE TINGIMUSED:

  • Ühe õpitoa minimaalne pikkus on 2 akadeemilist tundi.
  • Õpitoad peavad olema suunatud huvilistele vanuses 5-20 eluaastat.
  • Õpitoas osalejate minimaalne arv on 12.
  • Kaasatud peavad olema ka õppijad väljaspool korraldaja kooli/lasteaeda vm asutust. Seega palume õpitoa korraldamisel arvestada sellega, et tegemist on avaliku üritusega, kuhu võivad registreeruda kõik huvilised.
  • Üks korraldaja võib läbi viia mitu õpituba.
  • Õpituba peab toimuma ajavahemikul 7.–22. oktoober 2017.
  • Õpituppa registreerumine tuleb avada hiljemalt 26. septembril 2017 (registreerumisvormi näidis).
  • Kõik osalejad peavad õpitoas osalemise kinnitama allkirjaga registreerimislehel (lae registreerimisleht alla siit). Registreerimisleht tuleb teha iga õpitoa kohta eraldi ja saata HITSA-le pärast õpitoa toimumist (aadress: Elise-Marit Kippar, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Akadeemia tee 21/1, Tallinn 12618).
  • Õpitoa korraldaja vastutab ise kõikide korralduslike tegevuste eest (registreerumise avamine, toitlustuse tellimine, osalejate leidmine jne). HITSA toetab õpitoa korraldamist, hüvitades korraldajale õpitoa läbiviija töötasu (110€ bruto/1 õpituba) ja osalejate kerge eine (kuni 3€/osaleja).
  • Õpitoa läbiviimiseks vajalike uute tehnoloogiliste seadmete ostmist ega ruumi renti ei toetata.
  • Läbiviidav õpituba tuleb lisada Code Week Euroopa kaardile: http://events.codeweek.eu.
  • Samuti tuleb lisada töötubadest/seal valminud loovtöödest video või pildimaterjal Facebooki gruppi, mis on loodud selleks, et õpetajad ja juhendajad saaksid jagada häid ideid ja näha, milliste vahvate tegemistega paistavad silma teised haridusasutused. Juhime tähelepanu, et juhul, kui fotol või videos on lapsed äratuntavad, peab nende avalikustamisel olema ka lapsevanema nõusolek.

Esita õpitoa läbiviimise kavand SIIN hiljemalt 17. septembriks 2017.

Õpitubasid toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001) ja Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt Internetis“. Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatatud ürituste seeria, mille raames kutsutakse üles kõiki tehnoloogiaharidusest huvitatud ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ning korraldama sellega seotud üritusi. 

Eestis käivitus küberkiusamise vastane kampaania

Eestis käivitus küberkiusamise vastane kampaania

Sel nädalal algas Eestis küberkiusamise vastane kommunikatsioonikampaania, mille eesmärk on küberkiusamise probleemi märgata, vähendada ja ennetada.

 MTÜ Lastekaitse Liit viis eelmise aasta sügisel koolinoorte seas läbi küsitluse, mille tulemused olid jahmatavad: enam kui 25% küsitletud lastest ja noortest (4.-12. klasside õpilased, kokku enam kui 1000 last) tunnistas, et on viimase aasta jooksul kokku puutunud küberkiusamisega. 17% vastanuist aga märkis, et on ka ise kiusaja rollis osalenud.

„Need numbrid on selgelt liiga kõrged! Eesti e-edulugu on kõikjal maailmas tuntud, kuid online platvormide ja -keskkondade kasutuse laia levikuga seotud ohud paraku ala-arutatud. Küberkiusu märkamiseks ja vähendamiseks peame sellest probleemist avatult rääkima ja ühiselt mõtlema, kuidas tuua suhtluskultuuri rohkem empaatiat, teineteise mõistmist ja hoidmist sõltumata sellest, kas tegu on offline või online kanaliga,“ märkis Telia Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Isotamm.

Sel nädalal tuligi Telia koos Lastekaitse Liidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning paljude teiste partneritega välja #suurimjulgus kampaaniaga, mille eesmärk on küberkiusu probleemi tunnistada ja kogu ühiskonda arutellu kaasata.

„Kiusamine ei mõjuta ainult koolinoori, vaid kõiki, kes neid ümbritsevad: õpetajaid, klassikaaslasi, sõpru, õdesid-vendi, emasid ja isasid. Sageli liigub ta klassiruumist üle nutiseadmetesse ja vastupidi. Kiusamine internetis on aga seda salakavalam, et võib toimuda 24/7, mõjub kiusaja vaatest anonüümsena, kuna kohene tagasiside puudub ja põhjustatud valu pole näha. Seetõttu on ka empaatiavõime väiksem,“ lisas Isotamm.

Lastekaitse Liidu projekti „Targalt internetis“ koordinaatori Malle Hallimäe hinnangul saab kiusamiskäitumine alguse hoiakutest ja väärtushinnangutest. “Oluline on, et lapsevanemad räägiksid lastega eakaaslastega suhtlemise ja suhete teemal ning milline käitumine on kiusamine. Küberkiusamine võib sageli toimuda varjatult. Avatud suhtlemine lapsega aitab lapsel, juhul kui ta peaks sattuma kiusamise ohvriks, sellest rääkida.”

„Meil on hea meel näha, et Telia on haaranud initsiatiivi küberkiusamisele tähelepanu juhtimisel, sest me alahindame juba täna digimaailmas peituvaid ohte,“ kiitis Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo Telia algatust. „Pead liiva alla peita ei ole mõistlik, digi on meie elus juba väga laialdaselt. Samas saame olla targemad ja olla ohtudest üle ning tõesti püüda digist vaid parima võtta. Oluline on süvendada debatti kübermaailma ohtude üle ning rõhutada teema teadlikkuse ja digioskuste kasvu ka meie koolides,“ märkis Rillo ja lisas, et juba praegugi kujundavad koolid riikliku õppekava raames õpilaste digipädevusi, sealhulgas küberohtudega toimetulekuks vajalikke oskusi“.

#suurimjulgus kampaania peamine sõnum on, et kiusamine – eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes –  ei nõua julgust. Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes ise end kaitsta ei oska või ei suuda. Kampaania ei näita näpuga süüdlaste poole, ei karista ega häbista.

„Proovime hoopis minna algpõhjuste juurde, kõnetame nii neid, kes on kiusanud või on olnud kiusatud kui ka paljusid kõrvalseisjaid, kellel on kiusuvastases võitluses väga oluline roll. Julgustame kiusu märkama, sekkuma, abi ja tuge pakkuma,“ selgitas Katrin Isotamm.

Küberkiusu vastane kampaania on septembris-oktoobris nähtav kõigis peamistes kanalites – välipindadel, teles ning print- ja sotsiaalmeedias. Telia teenindajad ja tehnikud saavad kampaania raames kandmiseks temaatilised t-särgid. Kampaania keskpunkt on veebileht  www.suurimjulgus.ee, mis koondab teema kohta kogu vajalikku infot.

#suurimjulgus kampaania sündis Telia ja mitmete heade partnerite koostöös. Oma panuse on andnud teiste Haridus- ja teadusministeerium, Eesti Lastekaitse Liit, kiusamisvastane programm KiVa, veebikonstaablid, Lasteabi, Eesti Meedia, Vaikuseminutid, Salliv Kool, TÜ Eetikakeskus ning Eesti Õpilasesinduste Liit. Samuti saavad erinevates meediakanalites sõna lapsed ja noored ise, kuulsused ning eeskujud, teiste hulgas muusikud Getter Jaani, Sofia Rubina, Kristel Aaslaid; noorteadlane Frida Laigu, ekstreemsportlane ja youtuber Mikael Parman, näitleja ja tv saatejuht Ilja Nartov, IT ettevõtja Vladimir Funtikov, youtuber Martti Hallik, laulja ja näitleja Timur Ilikajev, ajakirjanik Jelena Poverina.

 Lisainfo: Raigo Neudorf, meediasuhete juht/media relations manager
Telia Eesti AS
mob: +372 51 69 747
raigo.neudorf@telia.ee

Koolirahu linn 2017/2018 õppeaastal on Tartu!

Koolirahu linn 2017/2018 õppeaastal on Tartu!

1. septembril kuulutatakse Tartus Raekoja platsil välja algava õppeaasta Koolirahu. Lepingu allkirjastavad Tartu linnapea, haridus- ja teadusministeeriumi esindaja, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja MTÜ TORE.
Koolirahu eesmärgiks on ühendada õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tegutsema ühiselt parema koolikeskkonna nimel. Koolirahu suunab noorte ja suurte ühist teekonda sõbraliku ning turvalise kooli poole.

Selle aasta deviis on „Mina olen eeskuju!“ Deviisi kinnistab 60 õpilase ühine rattaretk, mille marsruut läbib kõiki Tartu koole. Koolipeatustel on tseremoniaalne tähendus – igas koolis kirjutab üks õpilane ja üks kooli töötaja alla Koolirahu lepingu, mis retke lõpus noorte jalgratturitega Raekoja platsile saabub.

Koolirahu tseremoonia muusikalist vahepala pakub 2016. aastal parimaks Leedu alternatiivbändiks valitud Garbanotas Bosistas. Meeleolu hoiab näitleja ja youtuber Märt Koik. Tänavune Koolirahu paneb ühtlasi piduliku punkti sellele eelnenud Tarkusenädalale.

Tartu abilinnapea Tiia Teppani sõnul on Tartu linnal hea meel olla Eesti hariduselu korraldamise eeskuju ja eestvedaja. „Tartust on saanud alguse paljud haridusuuendused ja – traditsioonid ning meie õpetajad jagavad alati oma kogemusi heal meelel ka oma kolleegidega teistest linnadest. Tartus on tugevad koolid, suurepärased õpetajad ja õpilased – usun, et oleme heaks eeskujuks kõigile Eesti koolidele, “ kommenteeris Teppan, kes ka ise rattaretkega ühineb, propageerimaks autovaba liiklemist.

MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots rõhutab, et Koolirahu vaimust kantud sõbralik kool lubab igal õpilasel rakendada oma võimeid maksimaalselt. Samas pole kool ainult teadmiste kogumise ja taasesitamise koht. „Tähtis on osata toimetada üheskoos, teistega arvestades. Õige pedagoog selgitab lapsele piirid, aga tõmbab need avaralt, nii et vaim saab vabalt liikuda. Kui laps tunneb end koolis vabalt ja hästi, ennetame temas tekkivaid pingeid, selle kaudu aga näiteks stressi või koolikiusamist,“ kinnitab Ots.

Üleriigiline Koolirahu kuulutatakse Eestis välja kaheksateistkümnendat ja Tartu linnas kolmandat korda. Aastast 2008 on Koolirahu eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit.

Rahulikku kooliaastat!

Küberolümpial hakatakse kaitsma drooniliikluse võrke

Küberolümpial hakatakse kaitsma drooniliikluse võrke

15. juulil peetakse Eesti suurimat kübertehnoloogia võistlust “Küberolümpia 2017”,

kus  14-25-aastased noored selgitavad välja parima arvutisüsteemide kaitsja

Võistluse parimad esindavad  Eestit rahvusvahelisel küberturvalisuse võistlusel European Cyber Security Challenge Malagas, Hispaanias oktoobris.


Eesti Küberolümpia toimub IT Kolledžis ning see algab kell 10:00 ja kestab koos pausidega kokku üle 5 tunni. Tulemused öeldakse välja 16:30 auhinnatseremoonial.

„Maailmas üha sagenevad küberkaitset puudutavad väljakutsed teevad tuska nii riikidele, ettevõtetele kui ka tavainimestele, kes peava rinda pistma kõigega alates lunavarast ja lõpetades sotsiaalse manipulatsiooniga. Et selle vastu võidelda, ei piisa üksi, et loodud süsteemid on vaikimisi turvalised, seadused ja reeglid karistavad-keelavad, vaid on vaja igaühe oskuseid, teadmisi ja õiget suhtumist,“ leiab TTÜ tarkvarateaduse instituudi dotsent Rain Ottis.

Eesti Küberolümpial peavad võistlejad kaitsma Suur-Utoopia tsivilisatsiooni Atlantist ja tema transpordisüsteemi küberrünnaku vastu. Ligipääs piirkonnale on keeruline tänu pidevatele tormidele – territooriumile ei ole võimalik läheneda õhust ega merelt. Kohalik transport on sõltuvuses drooniliiklusest. Droonivõrku on hiljuti  tabanud pidevad rikked ning kogu Utoopia on halvatud, kui liiklus võrgus katkeb. Tõenäoliselt on toimumas suuremahuline küberrünnak vaenulike välisjõudude poolt. Võistlusülesandeks on võita tagasi kaaperdatud droonid ja saada võrk oma kontrolli alla.

Võistlustulle asuvad 30 osalejat, võistlevad ka Eestis õppivad kolm välismaalast Jaapanist, Etioopiast ja Gruusiast. Põhivõistlusele pääses edasi poistega rammu katsuma ka üks tütarlaps. Tulemused avalikustame Küberolümpia veebilehel 15. Juuli õhtul.

Samal päeval toimub ka Küberkaitse seminar, kus räägitakse küberkuritegevuse vähendamisest, ettevõtete väljakutsetest ja võimalustest. Samuti tuleb jutuks karjäär ITs ja küberturvalisus. Kõigi osalejate vahel loositakse välja erinevaid auhindu, saab testida küberhügieeni taset ja lennutatakse droone. Seminaril osalevad 120 inimest, näiteks gümnaasiumiõpilased, õpetajad-lektored, IT spetsialistid, ettevõtete juhid. Seminarist tehakse ka veebiülekanne, mille leiab www.kyberolympia.ee veebilehelt.

Küberolümpia idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. Peaauhinda, sõitu European Cyber Security Challenge 2017-le, toetab Eesti Interneti SA. Küberolümpia 2017 läbiviija on Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus.

Küberolümpiat ja küberolümpia seminari toetavad veel: Haridus- ja Teadusministeerium, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cybexer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei ja Piirivalveamet,  Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Telia Eesti, AS Kalev, Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Droon.ee, Startup Estonia, Geenius.ee, Titangrid, Threod Systems  ja Clarified Security.

Lisainfo:

www.kyberolympia.ee 

Kampaania ütle "EI"

Kampaania ütle “EI”

Euroopa politseiorganisatsiooni Europol küberkuritegevuse keskuse eestvedamisel algas eelmisel nädalal kampaania „Ütle EI“, mis keskendub internetis alaealiste vastu toimepandud seksuaalkuritegudele. Kampaania raames valmisid mitmes liikmesriigi keeles tõsielusündmustel põhinevad ennetusvideod tõstmaks alaealiste teadlikkust internetis valitsevatest ohtudest. Kahe noore loo kaudu aidatakse teismelistel ära tunda, millal saab suhtlusest väljapressimine ning ähvardamine.

Eestikeelsete subtiitritega videoklipp on kättesaadav siit.

Europoli andmetel pannakse üha enam laste vastu suunatud seksuaalse ärakasutamise juhtumeid toime veebikeskkonnas ning tõusnud on sunni ja väljapressimisega seotud kuriteod.

Ligikaudu 20% Eesti 16-18-aastastest noortest on enda sõnul kogenud ühel või teisel moel seksuaalset väärkohtlemist internetis. Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuringu (2015) käigus internetis seksuaalse väärkohtlemise ohvrikogemusi uurides ilmnes, et tüdrukutelt on peamiselt palutud paljastavaid pilte vastu nende tahtmist, kuid poistele on saadetud paljastavaid pilte või videoid vastu nende tahtmist. 32% 16–18-aastastest noortest on kogenud oma elu jooksul vähemalt ühte väärkohtlemisena käsitletud tegu väljaspool interneti keskkonda. Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi. Enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste (nõustaja, arst, lastekaitsetöötaja). Politseisse on teatatud aga väga üksikutest juhtumitest. Võrreldes seksuaalvägivallaga on ahistamine olukord, mida paljud seda kogenud noored ei pea piisavalt tõsiseks ja oluliseks, et toimunust kellelegi kõneleda. Seksuaalvägivald on aga valulik kogemus, mis hoitakse enda teada kas häbitundest või soovist vanemaid mitte kurvastada.

Seksuaalsel väärkohtlemisel võib olla tõsine mõju noore emotsionaalsele heaolule. Väärkohtlemist kogenud noored tundsid end väärkohtlemist mittekogenutega võrreldes enam õnnetult, masendunult, tõrjutult ja pinges. Neil esines rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust. Umbes kolmandik väärkohtlemist kogenud noortest oli mõelnud, et ei taha enam elada.

Sellistest juhtumitest tuleks esimesel võimalusel teavitada politseid või helistada Lasteabi telefoninumbril 116111.

 

Noorte suveseminar Pivarootsis

Noorte suveseminar Pivarootsis

18.-21. juunil toimus projekti “Targalt Internetis” noorteseminar Pivarootsi Õppe- ja Puhkekeskuses. Noorteseminaril osalesid lapsed ja noored projekti Noortepaneelist, kui ka Soome Mannerheimi Lastekaitse Liidu sarnasest projektist. Nelja päeva jooksul õppisid noored, kuidas teha häid videoid ja animafilme, mida tähendab positiivne pedagoogika, missugune on pahatahtlik käitumine internetis, miks seda tehakse ja kuidas sellega toime tulla. Laagri viimasel päeval panid noored oma oskused proovile väitlemises. Möödunud nelja päeva sisse mahtusid pingsa õppimise kõrval ka vaba-aja tegevused: ujumine, matkamine ja muud toredad ühised ettevõtmised.

Palju õnne HITSA mängumaratoni võitjatele

Palju õnne HITSA mängumaratoni võitjatele

HITSA õpilaskonkursi “Mängumaraton” 20.mail toimunud finaalis selgusid parimad noored mänguloojad.

Võistlusel osales kokku 240 last 95 omaloodud mänguga. Võistlusele laekusid nii programmeerimist kui ka tarka internetikasutust õpetavad mängud. Esitati nii mobiilimänge, arvutimänge, lauamänge, mälumänge ja ka robotimänge.

ProgeTiigri programmijuhi Mari-Liis Peets’I sõnul esitati võistlusele küll rohkem mänge, mis õpetasid turvalist ja tarka käitumist internetis, olid kõikides vanuseastmetes võidukad tööd, mis õpetasid programmeerimist.

Konkursi võitjad:

Alushariduses saavutas esikoha Peetri Lasteaed-Põhikooli laste töö “Õnneseente sõbramäng”, teise koha saavutasid Kohtla-Järve lasteaia Buratino lapsed ja kolmanda Tallinna Nurmenuku lasteaia lapsed

1.-3. klasside hulgas saavutas 1. koha Tartu Kivilinna Kooli õpilase Henri Prilllopi poolt loodud mäng “Tulnumeerimine”, 2. koha sai Peetri Lasteaed-Põhikooli õpilaste poolt loodud mäng “Kes jõuab enne kuule” ja 3. koht läks Tartu Kivilinna Kooli õpilaste poolt loodud mängule “Veezombid”.

4.-6. klasside õpilaste hulgas sai esikoha Digirobo ja Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ühistöö “Liiklus Ozbot”, teise koha saavutas Koonga Kooli õpilaste poolt loodud mäng “100 tarka” ning kolmandale kohale tuli Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpilaste poolt loodud mäng “Targalt läbi pilvede”.

7.-9. klasside õpilaste hulgas läks esikoht jagamisele Türi Põhikooli õpilaste poolt loodud mängude “Binaarkood” ja “Loome mängu” vahel. Teise koha saavutas Võru Kreutzwaldi Kooli õpilaste mäng “Töömesilase teekond” ja kolmandale kohale tuli Peetri Lasteaed-Põhikooli õpilaste poolt loodud mäng “Rohkem aega, rõõmsam tuju”.

Gümnaasiumiõpilaste seas tulid esikohale Pärnu Koidula Gümnaasiumi noored tööga “(L)aua(N)uti(p)roge”, mis õpetab turvalist käitumist internetis. Teise koha saavutas Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilaste töö “Liiklusreeglid lastele” ja kolmandale kohale tuli Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilaste mäng “Warrior:knight of princess”.

Finaalüritusel osalejad said osaleda suurel mängumaratonil ja üksteise mange läbi mängida. Selgus ka võistlejate endi lemmikmäng, milleks osutus Tartu Kivilinna Kooli õpilaste mäng “Veezombid”.

Võidutöödega saab tutvuda siin

Võta osa Küberolümpia seminarist

Võta osa Küberolümpia seminarist

Kutsume kõiki huvilisi osa saama Küberolümpia seminarist, mis toimub 15. juulil algusega 10.00 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Seminar on eesti keeles ja osavõtt on tasuta.

Seminari I blokk “Kratid netis” keskendub küberkuritegevusele ja selle vähendamisele ning ettevõtete väljakutsetele ja võimalustele. Seminari II blokk “Karjäär ja haridus” keskendub karjäärile IT ja küberturvalisuse valdkonnas. Päeva lõpetab Küberolümpia võistluse autasustamine. Ootame osalema gümnaasiumiõpilasi, õpetajaid-lektoreid, IT spetsialiste, ettevõtete juhte ja ka kõik teisi, kes on huvitatud IT ja küberohutuse teemadest.

Registreerumine kuni 2. juulini või kuni kohti jagub www.kyberolympia.ee

Küberolümpiat ja Küberolümpia seminari toetavad: Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Interneti SA, Tallinna Tehnikaülikool, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cyberxer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei ja Piirivalveamet, Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Digitark, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Clarified Security.

Partnerid