Peateemad

Veebiseminar „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades”

Veebiseminar „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades”

Tänases postitamise ja jagamise maailmas kerkivad esile teemad, mille peale lapsevanamana mõtlema peame. Seekordsel veebiseminaril arutatakse, kas ja millist infot enda pere kohta sotsiaalmeedias jagada ning millised on sellega seotud ohud ja tagajärjed. Henry räägib oma kogemusest blogipidajana, kes avaldab iganädalaselt infot ja pilte oma pere tegemiste kohta.

Vaata teisipäeval 7. veebruaril kell 15:00-16:30 toimunud veebiseminari „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades”.

Tutvu värske Märka Last ajakirja Targalt internetis erinumbriga

Tutvu värske Märka Last ajakirja Targalt internetis erinumbriga

Turvalise interneti päeval ilmub ka Lastekaitse Liidu ajakirja Märka Last temaatiline erinumber, mille artiklid käsitlevad kuni 3-aastaste laste nutiseadmete kasutamist, privaatsust internetis, nõuandeid blogi pidajale, infot, mida teha küberkiusamise puhul, mida silmas pidada meemide postitamisel, kuhu nõu ja abi saamiseks pöörduda jpm.

Täna tähistatakse üle Eesti turvalise interneti päeva!

Täna tähistatakse üle Eesti turvalise interneti päeva!

Käesoleval aastal tähistatakse rahvusvahelist turvalise interneti päeva 7. veebruaril, mille raames korraldatakse üle Eesti enam kui 170 teavitusüritust. Sellel aastal kannab turvalise interneti päev sõnumit „Postita targalt“. Tänases postitamise ja jagamise maailmas kerkivad esile teemad, millele nii lapsed kui ka täiskasvanud mõtlema peavad. Mida me peaksime nutiseadmete ja interneti oskuslikuks ja turvaliseks kasutamiseks teadma, kuidas käituma ning kust leiame selleks vajalikku informatsiooni? Nendele teemadele keskenduvad turvalise interneti päeva üritused.

Projekti Targalt internetis eestvedamisel kutsuti koole, lasteaedasid ja noortekeskusi tähistama turvalise interneti päeva ja selle raames läbi viima lastele, noortele ja täiskasvanutele temaatilisi teavitusüritusi. Kerli Valner, projekti Targalt internetis teavitustöö juht Lastekaitse Liidus, sõnas:  „Meil on rõõm teatada, et turvalise interneti päeva tähistamiseks korraldatakse üle Eesti enam kui 170 koolis, lasteaias ja noortekeskuses temaatilisi teavitusüritusi. Näiteks viiakse läbi erinevaid arutelusid, kampaaniaid, konkursse, vanemad õpilased õpetavad nooremaid või lähevad õpetama oma vanavanemaid jne.“ Kõikide üritustega on võimalik tutvuda interaktiivse kaardirakenduse abil.  Klikkides kaardi ikoonil on võimalik saada ürituse kohta detailsemat informatsiooni. „Noortekeskused korraldavad ka avatud üritusi, millest julgustame piirkonna inimesi osa võtma,“ lisas Valner.
Päeva raames korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus lapsevanematele veebiseminari „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades”. Seminari viib läbi Isablogi „A mida Henry teeb?“ (http://amidahenryteeb.eu) autor Henry Jakobson, kes räägib oma kogemusest blogipidajana ning annab nõu, kas ja millist infot enda pere kohta sotsiaalmeedias jagada. Veebiseminarist tehakse salvestus, mida on võimalik vaadata alates järgmise nädala algusest Targalt internetis veebilehel.

Turvalise interneti päeva tähistamiseks korraldab Lasteabitelefon 116111 projekti Targalt internetis raames  meediakampaania „Postita targalt“. Kampaania plakatid ja videod noortele ja lapsevanematele juhivad tähelepanu internetile kui avalikule ruumile ning kutsuvad üles oma postituste sisu ja ulatuse üle mõtlema.

Turvalise interneti päeval ilmub ka Lastekaitse Liidu ajakirja Märka Last temaatiline erinumber, mille artiklid käsitlevad kuni 3-aastaste laste nutiseadmete kasutamist, privaatsust internetis, nõuandeid blogi pidajale, infot, mida teha küberkiusamise puhul, mida silmas pidada meemide postitamisel, kuhu nõu ja abi saamiseks pöörduda jpm.

 

Postita_targalt_fb_808x808px_fakt_2

Postita_targalt_fb_808x808px_t2iskasvanu_pressiteatesse

Targalt internetis küsitluse tulemused

Targalt internetis küsitluse tulemused

Perioodil mai-oktoober 2016 viis Lastekaitse Liit läbi õpilaste küsitluse Targalt internetis, mille esialgseid tulemusi tutvustatakse Lastekaitse Liidu aastakonverentsil, 22. novembril. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada, millised on õpilaste kogemused, oskused, ootused ja vajadused nutivahendite ja interneti kasutamisel, et saadud tulemusi projekti Targalt internetis teavitustöö elluviimisel arvesse võtta.

Küsitluses osales 1022 last 46 kooli 4.-12. klassidest.

Tutvu uuringu esialgsete tulemustega: UURINGU ESIALGSED TULEMUSED.

Suur tänu kõikidele, kes aitasid küsitlust läbi viia!

Lisainfo

Kerli Valner
Lastekaitse Liit
kerli@lastekaitseliit.ee

Vaata saadet! Digiõppe päeva video käsitleb asjade interneti võimalusi ja ohte

Vaata saadet! Digiõppe päeva video käsitleb asjade interneti võimalusi ja ohte

Kõik huvilised saavad vaadata veebisaadet „Salasuhtlus veebis ehk mis on asjade internet“, kus Linnar Viik, Priit Vimberg, Erkki Leego ja Anto Veldre rääkisid asjade interneti võimalustest ja ohtudest.

Tehnoloogia muudab meie igapäevaelu järjest mugavamaks, kuid samas peame me olema ka teadlikud, millised ohud sellega kaasnevad ja kuidas end turvaliselt tunda maailmas, kus üha enam asju on internetti ühendatud. Veebisaates uuritigi lähemalt, mida kõike internetti ühendatakse, miks see kasulik on ning samas missugused ohud sellega kaasnevad.

„Mina soovitaks inimestel valmistuda asja või eseme internetti tulekuks. Teha endale selgeks, milliseid seadmeid olen ma nõus oma majja lubama,“ ütleb RIA analüütik Anto Veldre veebisaates. „Kas oled nõus ostma poest kohvikannu, mis tegelikult kogub sinu WiFi kohta andmeid ja võib neid neti kaudu kusagile saata? Kas ostad endale lambipirnid, millel on IP-aadress ja mille abil on võimalik sinu sisevõrku sisse murda?“ Tuleb endale selgeks teha, mismoodi kodused seadmed netiga ühendatud on ja kuidas end kaitsta, sest seda varianti, et meie andmed asjade interneti ajastul ei liigu, enam praktiliselt pole.

 

Nutikalt koolis ja veebis - osale uuringus ja tutvu uute materjalidega

Nutikalt koolis ja veebis – osale uuringus ja tutvu uute materjalidega

Õpilased ja õpetajaid on oodatud jagama oma kogemusi ning mõtteid internetikasutamise teemal Targalt Internetis projekti uuringus. Lisaks on väljas uued teavitusmaterjalid lastele, noortele, lapsevanematele ning tunnikava õpetajatele.

Kutse 4.-12. klassi õpilastele ja õpetajatele osalema Targalt internetis küsitluses

Olles nüüdseks tegutsenud peaaegu kuus aastat, on aeg teha kokkuvõtteid ja edasisi plaane. Selleks, et teada saada, millised on hetkel õpilaste ja õpetajate vajadused, ootused ja kogemused selles valdkonnas, palume Teil täita online küsimustik. Küsimustik on anonüümne ja konfidentsiaalne, keegi peale läbiviija vastuseid ei loe ning tulemusi kasutatakse ainult üldistatud kujul. Küsimuste tulemused võetakse arvesse koolidele suunatud tegevuste planeerimises. Vastamine võtab aega umbes 10-15 minutit. Küsimustikele saab vastata kuni 15.10.2016. Küsimustiku tulemustest tehakse kokkuvõte, mis avaldatakse novembris Targalt internetis veebilehel ja tutvustatakse Lastekaitse Liidu aastakonverentsil.

Uued teavitusmaterjalid

Lastele: 6-10-aastastele lastele on valminud uued teavitusmaterjalid „Bibi internetis. Kes üritab Bibit tüssata?“, „Bibi kingitus. Arukas klõpsamine internetis“ ja „Bibi tahab mängida. Aga kus on ta sõbrad?“. Teavitusmaterjalides jagatakse soovitusi ka lapsevanematele. Materjalid on leitavad veebilehelt: http://laps.targaltinternetis.ee/ (eesti ja vene keeles).

Noortele: soovitused suhtlusvõrgustike kasutamiseks, näiteks otsustepuu „Mõtle oma postituste peale“, „Mõtle oma internetikontaktide peale“ ja „Mõtle, kuidas end internetis kaitsta“, erinevate suhtlusvõrgustike (nt Facebook, Instagram, Snapchat jne) privaatsussätete seadmise juhised jne. Kogu info on leitav: http://noor.targaltinternetis.ee/sotsiaal-vorgustikud/ (eesti keeles).

Õpetajatele: tunnikava „Privaatsusseadete muutmine suhtlusvõrgustikes“. Kõik tunnikavad on leitavad: http://www.targaltinternetis.ee/opetajatele/tunnikavad/ (eesti keeles).

Lapsevanematele: 10 soovitust lapsevanemale oma lapse interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks on leitav: http://www.targaltinternetis.ee/lapsevanematele/ (eesti ja vene keeles).

Pokemonid – kes nad on ja kuidas nendega peres hakkama saada?

Pokemonid – kes nad on ja kuidas nendega peres hakkama saada?

Mobiilirakendus Pokemon Go on vallutanud nii paljude noorte kui ka täiskasvanute mobiiltelefonid ja vaba aja. Mida mäng aga tegelikult endast kujutab, millised on selle positiivsed küljed ja ohud ning mida peaksid silmas pidama lapsevanemad, kelle lapsed seda mängu mängivad?

Pokemonid on Jaapanist pärit mängu tegelased. Ajalooliselt on mängu põhimõtteks olnud väljamõeldud tegelaste kinni püüdmine ning seejärel nende treenimine. Treenimise eesmärgiks on saata kinnipüütud ja treenitud tegelased üksteisega võitlema. Pokemonide tegevusest on loodud nii multifilm, TV-show, koomiksid, kaardimäng, mängu on saanud mängida erinevatel mängukonsoolidel ja ka arvutis. 2016. aastal lõid Niantic ja Nintendo mobiilimängu Pokemon Go, mis on saanud tuntuks üle maailma.pokemon artiklisse

Pokemon Go mängu peaeesmärgiks on kätte saada kõik erinevad Pokemonid (151 tükki), mis on antud peategelasele Ash´ile professor Willow poolt. Mängu mängimisel hakatakse Pokemone taga ajama ja professorile saatma. Pokemonide kättesaamiseks tuleb ringi liikuda (mäng kasutab Google Maps laadset kaarti), koguda mängupunktidest (Pokestoppidest) nodi  nagu palle, mune, erinevaid vahendeid, mis aitavad neid kätte saada või ligi meelitada. Leitud Pokemonidele tuleb visata palle, et neid seeläbi enda omaks saada. Lisaks on võimalik Pokemone välja haududa, selleks tuleb leitud munad panna inkubaatorisse ja lihtsalt jalutada  2, 5 või 10 kilomeetrit.

Pokemonid võivad olla igal pool ning mõned neist on haruldasemad kui teised. Pokestopid ja Gymid on paika pandud mängu Ingress kaardi järgi. Ingress on samuti Niantic Labi poolt loodud liitreaalsusmäng, kus inimesed ise said määrata huvipakkuvaid kohti, mis muutusid seejärel portaalideks, nende seast on välja valitud mõned, kuhu on tehtud ka Pokestopid.

Kuna Pokemone on väga palju ja erinevaid, on loodud võimalus neid treenida ja käia teistega jõudu katsumas. Jõu katsumiseks tuleb liituda meeskonnaga (Team). Valikus on kollane (Instinct), punane (Valor) ja sinine (Mystic) meeskond. Igal värvil on erinevad omadused: näiteks kollane usaldab võitlemisel instinkte, sinine oma aju (kalkuleeritust, loogikat), punane aga tugevust, mis on saadud kogemusest ja treenimisest. Selleks, et minna teistega võitlema, mida saab teha alates 5 tasemest (level), tuleb leida Jõusaal (GYM) (kutsutakse ka torniks) ja vaadata, kas teil on üldse mõni Pokemon, kellel on nii palju tugevust, et jõusaalis pesitsevad teised Pokemonid sealt minema ajada. Kui ei ole, siis tuleb oma Pokemone kõrgematele astmetele arendada või ise oma tegelaskuju uutele astmetele tõsta.

Mängu positiivsed küljed:

  • lapsed liiguvad rohkem (sportlik element). Näiteks lapsed, kellele meeldis varem arvuti taga istuda ja arvutimänge mängida, on nüüd motiveeritud õues rohkem liikuma;
  • lapsed tutvuvad ümbruses olevate vaatamisväärsustega (kultuuriline element). Kaardirakendust kasutades külastatakse erinevaid kohalikke vaatamisväärsusi;
  • lapsed suhtlevad omavahel (meeskonnatöö). Ühised huvid liidavad;
  • Pokemonide temaatikat saab ära kasutada lastele erinevate asjade õpetamisel. Näiteks matemaatikaõpetajad on juba avastanud, et Pokemonidega saab õpetada ka matemaatikat (inglise keeles) https://docs.google.com/document/d/1FQyVdjB76FabJl3chf6-6Oo9ZS1kdw2dhSYR-1CuKcI/edit jne.

Samas võivad mängu mängimisega kaasneda ka mõned ohud.

Ringiliikumisega seotud ohud, millega mängimisel arvestada:

  • Ei näe, ei kuule – kuna mäng kasutab virtuaalset kaarti, mis imiteerib päriselu, ei kuvata seal peal ohtlikke elemente nagu liiklust, treppe, tänavaposte, veekogu kallast, ehitusplatsi, koopaid jne. Sellest tulenevalt võivad mänguhoos (loe: nina telefonis) liikuvad inimesed sattuda õnnetustesse.
  • Ei tea kus olen – kui inimene väga ringi ei vaata, siis võib ta sattuda kohtadesse, kus ta varem olnud pole ning võib juhtuda, et ta ei oska sealt tagasi tulla ehk eksitakse ära;
  • Keelualal liiklemine – kuna Pokemonid elutsevad erinevates paikades, siis võivad inimesed minna Pokemone püüdma kohtadesse, kuhu minna ei tohi või pole see soovituslik. Näiteks kinnisele ehitusterritooriumile, kellegi aeda või poodi, kuhu neid Pokemone püüdma tegelikult ei oodata.

Turvalisusega seotud ohud:

  • Puudub ülevaade kus on laps – kui varem saite kindel olla, et laps on naabermaja hoovis, siis nüüd mängu mängimiseks võib ta olla läinud mitmeid kilomeetreid eemale, sest Pokemoni jaht on ta sinna viinud.
  • Suhtlemine võõrastega – peale selle, et te võib-olla ei tea, kus teie laps on, ei tea te ka, kellega ta suhtleb, sest läbi mängu on väga lihtne leida liitlasi, kellega haruldast Pokemoni jahtima minna. Kuna mõlemal osapoolel on sama eesmärk ning mängitakse ju sama mängu, tekib üsna kiirelt usaldus. Näiteks võivad halbade kavatsustega inimesed panna üles „ligimeelitaja“ (lure) nurgatagustesse Pokestoppidesse.

Muud aspektid, millega mängu mängimisel arvestada:

  • Virtuaalne rahakulutamine – kuna mängu loojate eesmärgiks on mänguga kasumit teenida, siis on mängus ka e-pood, kust võib osta erinevaid abistavaid vahendeid nii treenimiseks, kogumiseks, Pokemonide hoidmiseks kui ka ligimeelitamiseks;
  • Aku probleemid – probleemiks võib olla aku vastupidavus. Mäng kasutab liitreaalsust ning GPS-i, seega 1 minut mängu = 1% akut. Laps õpib oma telefoni seadistama nii, et see ei kuluta palju akut, aga lõpuks on aku ikkagi tühi. Kui aku vastu ei pea, siis on telefon enamasti tühi või kodus laadimas ja te ei saa vajadusel oma lapsega ühendust võtta;
  • Tehnilised probleemid – mäng ei tööta teie lapse telefonil, jookseb aegajalt kokku või peale uuendust enam ei tööta. See on kindlasti mõne lapsevanema arvates hea lahendus, aga samas võib teie laps seepeale kelleltki mängimiseks telefoni laenata või võtta mängimiseks teie enda telefoni;
  • Suhted sassis – erinevates meeskondades olemine ja üksteise vastu võitlemine võib tekitada probleeme laste omavahelistes suhetes.

Kuna mäng on laste seas väga populaarne ning paratamatult keelamine lahendust ei too, siis on mõistlik olla nii mängu enda kui ka sellest tulenevate väljakutsetega kursis. Parim lahendus on lapsega läbi arutada situatsioonid, mis võivad ohtlikuks osutuda, ning üheskoos mõelda, kuidas neid ohte vältida ning kuidas erinevaid olukordi kõige mõistlikumalt lahendada.

Näiteks mida teha siis, kui:

  • laps tahab mängida mängu üksinda – Selleks tuleks paika panna piirkond, kus mängu mängitakse. Lisaks tuleb meelde tuletada, et laps vaataks ringi, kus ta liigub ning peaks kõndimise ajal silmas ka liiklust. Vajadusel pakkuge ennast kaasa jalutama, teie saate teavet ümbruskonna huvitavatest vaatamisväärsustest ja tema saab mängu mängida.
  • laps tahab mängu meeskonnaga mängima minna – Kindlasti on võimalik kokku leppida umbkaudne marsruut ja ala, millel mängitakse. Mõistlikuks võib osutuda mängu mängimine kordamööda ehk on neid, kes jälgivad, et teekond oleks turvaline ja hoiataks, kui tekib teele ohtlikke elemente.
  • Pokemon on kohas, kuhu minna ei tohi – Siis sinna kohta mängima ei minda. Mängu loojad ei ole Eestis kunagi käinud ja nad ei tea, kus on ohtlik või kus on ebasobilik mängu mängida. Meie inimestena peame olema mängust targemad. Lapsele tuleks selgitada ootust, et tark mängija vaatab ringi ja teab, kus ta viibib ning kuidas sealt koju saab tulla. Tark mängija ei sega teisi ja on lugupidav ümbruse suhtes. Ükski mäng ei ole väärt riielda saamist või kellegi aeda sissemurdmise eest politseisse sattumist.
  • keegi pakub mängimisel abi – Tuleb mõelda, miks ta seda teeb. Abi mängus saame pigem vanadelt tuttavatelt ja sõpradelt. Kui abi pakkuja on võõras, siis ei saa kindel olla tema heades kavatsustes ning tark mängija jätaks mängu pooleli ja läheks „abipakkuja“ juurest ära.
  • telefonil saab aku tühjaks – Kaasas võib kanda laadijat või lisa-akut, et oleks võimalik minna kuhugi, kus saab telefoni laadida. Selleks, et seda ei juhtuks, tuleb pidevalt jälgida, kui täis on aku ning kui see hakkab tühjaks saama, siis suunduda kodu poole.
  • avastad ennast võõras kohas – Laps võiks Google Maps kaardilt läbi GPS rakenduse vaadata, kus tänaval ta on ning kuidas koju saada, kui vaja, siis tuleks helistada emale või isale, kes saavad lapse koju juhendada või ta koju tuua.
  • juhtub õnnetus – Helistada vanematele, hädaabinumber on 112.
  • ostsin mängus asju, milleks luba ei ole küsinud – Lapsega tuleks ennetavalt rääkida rahast ning selle väärtusest, eriti sellest, et mänguraha on ka pärisraha. Lapsega võiks arutada, et kas neid mängu eesmärke ei saaks kuidagi teisiti, ilma raha kulutamata, saavutada. Näiteks kui teie piirkonnas ei ole Pokemone ja ta soovib osta „lure“ ehk meelitajaid, siis äkki on võimalik perega sõita piirkonda, kus on enam Pokemone. Teie saate olla näiteks Tallinnas Vabaduse väljakul kohvikus, kui laps platsil teie nägemisulatuses oma olendeid taga ajab.
  • teiste lastega on suhted sassis – Sellisel juhul tuleks laps ära kuulata, selgitada välja, mis täpselt on toimunud ning pakkuda lahendus. Mõistlikud lahendused on need, mis ei katkesta sõprussidemeid, vaid aitavad lastel koos edasi mängida ja arendada sõprust nii virtuaalses mängumaailmas kui ka päriselus. Pokemon Go on tänane hullus, aasta pärast on juba teised mängud, seega sõprus peaks kõik need mängud üle elama.

Autorid: Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli Digiturbelabor, Kerli Kuusk, projekt Targalt internetis, Lastekaitse Liit

Kasulikke nõuandeid interneti ja nutiseadmete turvalisemaks kasutamiseks leiab veebilehelt www.targaltinternetis.ee.

Valminud on õppijate digipädevuse mudel

Valminud on õppijate digipädevuse mudel

Valminud on digipädevuse mudel, mis kirjeldab ootusi õpilaste teadmistele ja oskustele erinevates vanuseastmetes. Koolidele on mudel abiks uue õppeaasta planeerimisel ja õppematerjalide valikul.

Ministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo sõnul on infoühiskonnas hästi toime tulemiseks vaja digioskusi. „Selle kevade küsitlustulemuste põhjal näeme, et õpilaste hinnangud enda digioskustele on üsna erinevad nii koolide sees kui ka koolide lõikes. Samuti erinevad õpilaste kogemused digilahenduste kasutamisel õppetöös. Digipädevuse mudel annab koolidele ühtse suuna, milliseid digivaldkonna oskusi ja teadmisi õpetada tuleb,“ selgitas Rillo.

Rillo ütles, et kuigi juba praegu arendatakse digioskusi erinevates ainetes, toimub see tihti ühekülgselt. „Näiteks tekstiloomega tegeletakse eelkõige keeletundides, graafikute koostamisega matemaatikas. Selleks, et digioskuste õpetamist mitmekesistada, oleme õpetajate jaoks kokku pannud ka näited, kus kirjeldatakse, kuidas oma ainetes digivõimalusi ja -vahendeid kasutada,“ lausus Rillo.

Digipädevuse mudelis on viis valdkonda – info, suhtlus, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus.

Näiteks peaks sisuloome valdkonnas 3. klassi õpilane oskama juhendaja abil ise luua digitaalseid materjale, nt loovtöid.

Keskhariduse omandanuna aga peaks noor oskama luua lihtsamat veebilehte, lühifilmi vmt.

Isikuandmete kaitsmist silmas pidades on mudelis kirjeldatud, et 6. klassi lõpus peaks õpilane oskama kasutada tugevaid paroole ning mitte avaldama delikaatset infot enda ega teiste kohta avalikus keskkonnas.

Et kaitsta oma tervist, peaks õpilane hiljemalt 3. klassi lõpus oskama valida seadet kasutades õige istumisasendi, kohandada seadme valguse järgi ja nägemist säästvalt ning jälgida ise ka seadme kasutamise aega.

Allikas: https://www.hm.ee/et/uudised/eksperdid-leppisid-kokku-millised-peavad-olema-opilaste-digioskused

Nutikalt netis – õpilaste omaloomingu konkursi tulemused

Nutikalt netis – õpilaste omaloomingu konkursi tulemused

Konkursi eesmärgiks oli innustada õpilasi looma interneti ja/või nutiseadmete ohutust ja võimalusi tutvustavaid teste, ristsõnu, koomikseid ja videoid. Täpsema teema said osalejad ise valida.

Konkursile laekus ligi 100 tööd. Peamiselt olid saadetud tööd eestikeelsed, mõned ka venekeelsed.                                                                                                                                                                                                                                                                         Pildi autor: Sander Luik

Töödeks oli edukalt kasutatud mitmeid erinevaid veebilehti ja keskkondi. Kõige enam laekus koomikseid ja teste, mille hulgast oli žüriiliikmetel päris keeruline parimaid välja selgitada. Žüriisse kuulusid nii Targalt internetis projekti noortepaneeli esindajad kui ka eksperdid.

Täname kõiki konkursil osalenud õpilasi! Parimad tööd pannaks ülesse Targalt internetis veebilehele.

Noorem vanuserühm:

I koht Pärnu Vanalinna Põhikooli 2.-4. klasside õpilased, kes koostasid veebiajakirja.
Juhendaja: Diana Veskimägi

Konkurss Pärnu Vanalinna Põhikool

 

 

 

 

 

 

 

 

 

II koht Reelika Piht Merivälja Kooli 5. klassist, kes oli valmistanud koomiksi.

konkurss reelika piht

 

 

 

 

 

 

 

 

III-V koht Gert Martin SavitschTabasalu Ühisgümnaasiumi 3. klassist, kes oli valmistanud ristsõna.

konkurss gert

 

 

 

 

 

III-V koht Dmitri Sokolov Ehte Humanitaargümnaasiumi 5. klassist, kes oli koostanud testi. Juhendaja:Dmitri Mištšenko

konkurss dmitri

 

 

 

 

 

 

 

III-V koht Indrek Sombri Merivälja Kooli 5. klassist, kes oli koostanud testi.

konkurss indrek

 

 

 

 

 

Vanem vanuserühm:

I koht Heindrich Urmet Pärn ja Karl Pajula Pärnu Ühisgümnaasiumi 12. klassist

konkurss heindrich

 

 

 

 

 

 

II koht  Margaret Lankots, Ruti Moos Pärnu Ühisgümnaasiumi 12. klassist

konkurss ruti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

III-IV koht Mariann Krõõt Mätas Pärnu Ühisgümnaasiumi 12. klassist

konkurss mariann

 

 

 

 

III-IV koht Jürgen Kutsar ja Siim Erik Akermann Pärnu Ühisgümnaasiumi 12. klassist

konkurss jürgen

Kutse õpetajatele ja õpilastele osalema „Targalt internetis“ küsitluses

Kutse õpetajatele ja õpilastele osalema „Targalt internetis“ küsitluses

Lastekaitse Liit koordineerib projekti „Targalt internetis“, mille eesmärgiks on tõsta õpetajate ja laste teadlikkust interneti ja nutiseadmete turvalisemast ja nutikamast kasutamisest ning pakkuda sealjuures nõu ja abi.

Olles nüüdseks tegutsenud peaaegu kuus aastat, on aeg teha kokkuvõtteid ja edasisi plaane. Selleks, et teada saada, millised on hetkel õpetajate ja õpilaste vajadused, ootused ja kogemused selles valdkonnas, palume Teil täita online küsimustik.

Küsimustik on anonüümne ja konfidentsiaalne, keegi peale läbiviija vastuseid ei loe ning tulemusi kasutatakse ainult üldistatud kujul. Küsimuste tulemused võetakse arvesse uuel õppeaastal koolidele suunatud tegevuste planeerimises.

Teie arvamus on väga oodatud. Vastamine võtab aega umbes 10-15 minutit.  

Lastekaitse Liit on väga tänulik kõikidele vastajatele.

Õpetajate küsimustik 

õpetajate küsitlus veebi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Noorte küsimustik 

noorte küsitlus

Partnerid