Peateemad

Küberolümpial hakatakse kaitsma drooniliikluse võrke

Küberolümpial hakatakse kaitsma drooniliikluse võrke

15. juulil peetakse Eesti suurimat kübertehnoloogia võistlust “Küberolümpia 2017”,

kus  14-25-aastased noored selgitavad välja parima arvutisüsteemide kaitsja

Võistluse parimad esindavad  Eestit rahvusvahelisel küberturvalisuse võistlusel European Cyber Security Challenge Malagas, Hispaanias oktoobris.


Eesti Küberolümpia toimub IT Kolledžis ning see algab kell 10:00 ja kestab koos pausidega kokku üle 5 tunni. Tulemused öeldakse välja 16:30 auhinnatseremoonial.

„Maailmas üha sagenevad küberkaitset puudutavad väljakutsed teevad tuska nii riikidele, ettevõtetele kui ka tavainimestele, kes peava rinda pistma kõigega alates lunavarast ja lõpetades sotsiaalse manipulatsiooniga. Et selle vastu võidelda, ei piisa üksi, et loodud süsteemid on vaikimisi turvalised, seadused ja reeglid karistavad-keelavad, vaid on vaja igaühe oskuseid, teadmisi ja õiget suhtumist,“ leiab TTÜ tarkvarateaduse instituudi dotsent Rain Ottis.

Eesti Küberolümpial peavad võistlejad kaitsma Suur-Utoopia tsivilisatsiooni Atlantist ja tema transpordisüsteemi küberrünnaku vastu. Ligipääs piirkonnale on keeruline tänu pidevatele tormidele – territooriumile ei ole võimalik läheneda õhust ega merelt. Kohalik transport on sõltuvuses drooniliiklusest. Droonivõrku on hiljuti  tabanud pidevad rikked ning kogu Utoopia on halvatud, kui liiklus võrgus katkeb. Tõenäoliselt on toimumas suuremahuline küberrünnak vaenulike välisjõudude poolt. Võistlusülesandeks on võita tagasi kaaperdatud droonid ja saada võrk oma kontrolli alla.

Võistlustulle asuvad 30 osalejat, võistlevad ka Eestis õppivad kolm välismaalast Jaapanist, Etioopiast ja Gruusiast. Põhivõistlusele pääses edasi poistega rammu katsuma ka üks tütarlaps. Tulemused avalikustame Küberolümpia veebilehel 15. Juuli õhtul.

Samal päeval toimub ka Küberkaitse seminar, kus räägitakse küberkuritegevuse vähendamisest, ettevõtete väljakutsetest ja võimalustest. Samuti tuleb jutuks karjäär ITs ja küberturvalisus. Kõigi osalejate vahel loositakse välja erinevaid auhindu, saab testida küberhügieeni taset ja lennutatakse droone. Seminaril osalevad 120 inimest, näiteks gümnaasiumiõpilased, õpetajad-lektored, IT spetsialistid, ettevõtete juhid. Seminarist tehakse ka veebiülekanne, mille leiab www.kyberolympia.ee veebilehelt.

Küberolümpia idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. Peaauhinda, sõitu European Cyber Security Challenge 2017-le, toetab Eesti Interneti SA. Küberolümpia 2017 läbiviija on Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus.

Küberolümpiat ja küberolümpia seminari toetavad veel: Haridus- ja Teadusministeerium, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cybexer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei ja Piirivalveamet,  Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Telia Eesti, AS Kalev, Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Droon.ee, Startup Estonia, Geenius.ee, Titangrid, Threod Systems  ja Clarified Security.

Lisainfo:

www.kyberolympia.ee 

Kampaania ütle "EI"

Kampaania ütle “EI”

Euroopa politseiorganisatsiooni Europol küberkuritegevuse keskuse eestvedamisel algas eelmisel nädalal kampaania „Ütle EI“, mis keskendub internetis alaealiste vastu toimepandud seksuaalkuritegudele. Kampaania raames valmisid mitmes liikmesriigi keeles tõsielusündmustel põhinevad ennetusvideod tõstmaks alaealiste teadlikkust internetis valitsevatest ohtudest. Kahe noore loo kaudu aidatakse teismelistel ära tunda, millal saab suhtlusest väljapressimine ning ähvardamine.

Eestikeelsete subtiitritega videoklipp on kättesaadav siit.

Europoli andmetel pannakse üha enam laste vastu suunatud seksuaalse ärakasutamise juhtumeid toime veebikeskkonnas ning tõusnud on sunni ja väljapressimisega seotud kuriteod.

Ligikaudu 20% Eesti 16-18-aastastest noortest on enda sõnul kogenud ühel või teisel moel seksuaalset väärkohtlemist internetis. Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuringu (2015) käigus internetis seksuaalse väärkohtlemise ohvrikogemusi uurides ilmnes, et tüdrukutelt on peamiselt palutud paljastavaid pilte vastu nende tahtmist, kuid poistele on saadetud paljastavaid pilte või videoid vastu nende tahtmist. 32% 16–18-aastastest noortest on kogenud oma elu jooksul vähemalt ühte väärkohtlemisena käsitletud tegu väljaspool interneti keskkonda. Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi. Enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste (nõustaja, arst, lastekaitsetöötaja). Politseisse on teatatud aga väga üksikutest juhtumitest. Võrreldes seksuaalvägivallaga on ahistamine olukord, mida paljud seda kogenud noored ei pea piisavalt tõsiseks ja oluliseks, et toimunust kellelegi kõneleda. Seksuaalvägivald on aga valulik kogemus, mis hoitakse enda teada kas häbitundest või soovist vanemaid mitte kurvastada.

Seksuaalsel väärkohtlemisel võib olla tõsine mõju noore emotsionaalsele heaolule. Väärkohtlemist kogenud noored tundsid end väärkohtlemist mittekogenutega võrreldes enam õnnetult, masendunult, tõrjutult ja pinges. Neil esines rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust. Umbes kolmandik väärkohtlemist kogenud noortest oli mõelnud, et ei taha enam elada.

Sellistest juhtumitest tuleks esimesel võimalusel teavitada politseid või helistada Lasteabi telefoninumbril 116111.

 

Noorte suveseminar Pivarootsis

Noorte suveseminar Pivarootsis

18.-21. juunil toimus projekti “Targalt Internetis” noorteseminar Pivarootsi Õppe- ja Puhkekeskuses. Noorteseminaril osalesid lapsed ja noored projekti Noortepaneelist, kui ka Soome Mannerheimi Lastekaitse Liidu sarnasest projektist. Nelja päeva jooksul õppisid noored, kuidas teha häid videoid ja animafilme, mida tähendab positiivne pedagoogika, missugune on pahatahtlik käitumine internetis, miks seda tehakse ja kuidas sellega toime tulla. Laagri viimasel päeval panid noored oma oskused proovile väitlemises. Möödunud nelja päeva sisse mahtusid pingsa õppimise kõrval ka vaba-aja tegevused: ujumine, matkamine ja muud toredad ühised ettevõtmised.

Palju õnne HITSA mängumaratoni võitjatele

Palju õnne HITSA mängumaratoni võitjatele

HITSA õpilaskonkursi “Mängumaraton” 20.mail toimunud finaalis selgusid parimad noored mänguloojad.

Võistlusel osales kokku 240 last 95 omaloodud mänguga. Võistlusele laekusid nii programmeerimist kui ka tarka internetikasutust õpetavad mängud. Esitati nii mobiilimänge, arvutimänge, lauamänge, mälumänge ja ka robotimänge.

ProgeTiigri programmijuhi Mari-Liis Peets’I sõnul esitati võistlusele küll rohkem mänge, mis õpetasid turvalist ja tarka käitumist internetis, olid kõikides vanuseastmetes võidukad tööd, mis õpetasid programmeerimist.

Konkursi võitjad:

Alushariduses saavutas esikoha Peetri Lasteaed-Põhikooli laste töö “Õnneseente sõbramäng”, teise koha saavutasid Kohtla-Järve lasteaia Buratino lapsed ja kolmanda Tallinna Nurmenuku lasteaia lapsed

1.-3. klasside hulgas saavutas 1. koha Tartu Kivilinna Kooli õpilase Henri Prilllopi poolt loodud mäng “Tulnumeerimine”, 2. koha sai Peetri Lasteaed-Põhikooli õpilaste poolt loodud mäng “Kes jõuab enne kuule” ja 3. koht läks Tartu Kivilinna Kooli õpilaste poolt loodud mängule “Veezombid”.

4.-6. klasside õpilaste hulgas sai esikoha Digirobo ja Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ühistöö “Liiklus Ozbot”, teise koha saavutas Koonga Kooli õpilaste poolt loodud mäng “100 tarka” ning kolmandale kohale tuli Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpilaste poolt loodud mäng “Targalt läbi pilvede”.

7.-9. klasside õpilaste hulgas läks esikoht jagamisele Türi Põhikooli õpilaste poolt loodud mängude “Binaarkood” ja “Loome mängu” vahel. Teise koha saavutas Võru Kreutzwaldi Kooli õpilaste mäng “Töömesilase teekond” ja kolmandale kohale tuli Peetri Lasteaed-Põhikooli õpilaste poolt loodud mäng “Rohkem aega, rõõmsam tuju”.

Gümnaasiumiõpilaste seas tulid esikohale Pärnu Koidula Gümnaasiumi noored tööga “(L)aua(N)uti(p)roge”, mis õpetab turvalist käitumist internetis. Teise koha saavutas Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilaste töö “Liiklusreeglid lastele” ja kolmandale kohale tuli Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilaste mäng “Warrior:knight of princess”.

Finaalüritusel osalejad said osaleda suurel mängumaratonil ja üksteise mange läbi mängida. Selgus ka võistlejate endi lemmikmäng, milleks osutus Tartu Kivilinna Kooli õpilaste mäng “Veezombid”.

Võidutöödega saab tutvuda siin

Võta osa Küberolümpia seminarist

Võta osa Küberolümpia seminarist

Kutsume kõiki huvilisi osa saama Küberolümpia seminarist, mis toimub 15. juulil algusega 10.00 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Seminar on eesti keeles ja osavõtt on tasuta.

Seminari I blokk “Kratid netis” keskendub küberkuritegevusele ja selle vähendamisele ning ettevõtete väljakutsetele ja võimalustele. Seminari II blokk “Karjäär ja haridus” keskendub karjäärile IT ja küberturvalisuse valdkonnas. Päeva lõpetab Küberolümpia võistluse autasustamine. Ootame osalema gümnaasiumiõpilasi, õpetajaid-lektoreid, IT spetsialiste, ettevõtete juhte ja ka kõik teisi, kes on huvitatud IT ja küberohutuse teemadest.

Registreerumine kuni 2. juulini või kuni kohti jagub www.kyberolympia.ee

Küberolümpiat ja Küberolümpia seminari toetavad: Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Interneti SA, Tallinna Tehnikaülikool, RangeForce, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Cyberxer, Eesti Nato Ühing, Kehtna Kutsehariduskeskus, StudyITin.ee, Kaitseliidu Küberkaitse Üksus, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei ja Piirivalveamet, Baltic Computer Systems, Zone, Photopoint, Digitark, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Clarified Security.

Algas Küberolümpia eelvoor!

Algas Küberolümpia eelvoor!

27.mail algas Küberolümpia võistluse eelvoor. Üheksa päeva jooksul on võimalik osalejatel lahendada nelja erinevat missiooni, milles tuleb puhastada pahatahtlike välisjõudude rünnakud virtuaalriigi Atlantise drooniliikluse vastu. Missioone on kahte liiki  – kaks kerget ja kaks rasket, et seeläbi leida parimad 30 osalejat, keda kutsutakse juulis toimuvale põhivõistlusele. Eelvooru võistlustulle astub 101 huvilist, kellest 14-19 aastaseid osalejaid on kokku 59, esindades 37 erinevat haridusasutust üle Eesti. Konkurents kümnele edasipääsukohale on tihe – edasi pääseb vaid iga viies. 20-25 aastased osalejad on kokku 42, kes esindavad seitset haridusasutust, erinevaid ettevõtteid kui ka elukooli. Konkurents kahekümnele edasipääsukohale on 2:1.

Palusime osalejatel hinnata oma oskuseid ning oli põnev teada saada, et mõlemad vanuseklassid hindavad neid keskmiselt hindega 2-2,2 ehk väärtuseks on algaja spetsialisti ja kesktaseme vahelised oskused. See näitab, et osalejate oskused on ühest äärmusest teise, on osalejaid, kes hindavad ennast hindega 4,5, kuid on ka neid, kes soovivad ennast lihtsalt proovile panna ja teada saada, mida Küberolümpia endast kujutab. See ongi hea, sest iga elamus viib sammuke lähemale eesmärgile ning osalemine on juba pool võitu!

Nooremad võistlejad peavad enda tugevaimateks oskusteks veebiturvalisust, operatsioonisüsteemide turvalisust ja ka esinemise oskuseid. Juba elu näinud spetsialistid (vanem vanuseklass) on ettevaatlikumad oma oskuste hindamisel ja toovad välja, et nad on tugevad pigem veebiturvalisuses, turvalises programmeerimises, operatsioonisüsteemide turvalisuses. Kõige nõrgemateks oskusteks peetakse krüptomõistatusi, pöördkonstrueerimises (reverse engineering) ja kohtuekspertiisis (forensics) kui ka mobiiliturvalisust, noorem vanuseklass toob välja ka läbistustestimise (penetration testing). See on ka arusaadav, et nendega puututaksegi palju vähem päriselus kokku. Põhivoorust edasi pääsejatel (Eesti esindusmeeskonnal ja asendusliikmetel) on aga võimalik saada ka vastavas valdkonnas lisakoolitust, et esindada Eestit vääriliselt, seega hetkel ei peaks selle pärast veel muretsema.

Küberolümpia idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. Peaauhinda, sõitu European Cyber Security Challenge 2017-le, toetab Eesti Interneti SA. Ürituse korraldab Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskus ning viib läbi RangeForce Eesti Infotehnoloogia Kolledžis.

Kvalifikatsiooni voor toimub 27.05-4.06 internetis ja lõppvõistlus toimub 15. juulil 2017 Tallinnas. INFO: www.kyberolympia.ee

Pilte 2015. aasta Küberolümpialt https://drive.google.com/drive/folders/0B1-0pZFgjFnQSzFYVWVrU0xxYWM?usp=sharing

 

Osale Küberolümpia võistlusel

Osale Küberolümpia võistlusel

Kaitseministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus ja Tallinna Tehnikaülikool kutsuvad kõiki õpilasi 14-19 ja noori eksperte ning üliõpilasi vanuses 20-25 osalema virtuaalvõistluses Küberolümpia 2017/ “European Cyber Security Challenge 2017” Eesti eelvoorus.
Küberolümpia idee autor, ellukutsuja ja suurtoetaja on Kaitseministeerium. Peaauhinda, sõitu European Cyber Security Challenge 2017-le, toetab Eesti Interneti SA.
Ürituse korraldab Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskus ja viib läbi RangeForce Eesti Infotehnoloogia Kolledžis.

Registreerumine: 2.05-24.05.2017 veebilehel www.kyberolympia.ee

Kvalifikatsiooni voor toimub 27.05-4.06 internetis ja lõppvõistlus toimub juulis 2017 Tallinnas.

Inimeseõpetuse Ühing tunnustas projekti Targalt internetis

Inimeseõpetuse Ühing tunnustas projekti Targalt internetis

Inimeseõpetuse Ühing tunnustas projekti “Targalt internetis” Inimeseõpetuse Aasta Tegu 2017 laureaadi tiitliga. Alates 2008. aastast korraldavad vabariiklik inimeseõpetuse ainenõukogu ja Inimeseõpetuse Ühing konkurssi „Inimeseõpetuse aasta tegu“.Konkursi eesmärgiks on esile tõsta tegevusi, mis on kaasa aidanud inimeseõpetuse ainevaldkonna arengule (nt õppematerjalide koostamine ja avaldamine, ainekavaarendus, maakondlike või riiklike aineürituste korraldamine jne).

Tunnustuses toodi esile, et projekti sisukas veebileht pakub teavet, nõu ja abi lastele, noortele, lapsevanematele ning õpetajatele interneti turvaliseks kasutamiseks. Projekti raames toimunud koolitused, infoüritused, õpilaskonkursid ja koostatud ning väljaantud teabe- ja õppematerjalid on olnud hindamatuks abiks inimeseõpetuse õpetajatele oluliste teemade käsitlemisel, laste arengu toetamisel ja suunamisel.

 

Turvalise interneti päeva üritustel osales enam kui 28 700 last ja noort üle Eesti

Turvalise interneti päeva üritustel osales enam kui 28 700 last ja noort üle Eesti

Meil on rõõm teatada, et turvalise interneti päeva tähistamiseks korraldati üle Eesti enam kui 185 teavitusüritust 138 koolis, 26 lasteaias ja 21 noortekeskuses, millest võttis osa enam kui 28700 last ja noort. Näiteks viidi läbi temaatilisi ainetunde ja arutelusid, korraldati kampaaniaid, konkursse ja näitusi, loodi plakateid, videoid ning temaatilisi koomikseid, kirjutati esseesid, loodi infostende, vanemad õpilased õpetasid nooremaid või läksid õpetama oma vanavanemaid, jagati nõuandeid lapsevanematele, korraldati erinevate seadmete näitusi, koolidesse kutsuti külla veebikonstaablid või noorte hulgas tuntud inimesi, kes kõnelesid e-ohutusest jne.

Kõikide üritustega on võimalik tutvuda interaktiivse kaardirakenduse abil. Klikkides kaardi ikoonil on võimalik saada ürituse kohta detailsemat informatsiooni.

Kõikide üritusi korraldanud koolide, lasteaedade ja noortekeskuste vahel loositi välja kolm Targalt internetis töötuba. Loosiõnn naeratas Libatse Lasteaed-Algkoolile, MTÜ Öökull Annelinna Lastekeskusele ja Väike-Maarja Gümnaasiumile. Palju õnne!

Soovime tänada kõiki ürituste korraldajad, kelle postkasti laekub peagi ka tänukiri.
Nutikat ja turvalist interneti kasutamist soovides

Kerli Valner
Projekti Targalt internetis teavitustööjuht
MTÜ Lastekaitse Liit

 

Eesti kooliõpilased näevad internetis pigem võimalusi kui ohte

Eesti kooliõpilased näevad internetis pigem võimalusi kui ohte

Värskest rahvusvahelisest raportist selgub, kuidas Eesti koolide õpilased hindavad internetis peituvaid riske ja võimalusi. Balti- ja Põhjamaade eakaaslastega võrreldes on küll palju sarnasusi, ent mõni näitaja on eesti noorte puhul siiski erinev.

Märtsi alguses avaldatud rahvusvaheline raport „Elu internetis – läbi laste silmade“ aitab luua parema pildi sellest, kuidas lapsed ise oma veebikäitumist näevad ja hindavad. Omanäolise CAP-programmi ehk Laste Nõuandva Paneeli  (Children’s Advisori Panel – edaspidi CAP) tulemused olid riigiti üsna sarnased,  mis kinnitab piirideta interneti mõju noortele. Kuid välja tuli ka erinevusi.

Telia Eesti kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamme sõnul kinnitas CAP uuring, et lapsed on online-teemadel vägagi pädevad ja nutikad. Internetis varitsevate ohtude osas on aga lastel selge ootus ka täiskasvanute abile ja juhendamisele.

„Telia soovib omalt poolt panustada teadlikkuse tõstmisse, kuidas netis nutikalt ja turvaliselt tegutseda. Plaanime oma töötajaid koolitada küberruumi ohtude osas ning pöörata tähelepanu sellele, kuidas nende riskidega toime tulla. Samuti jätkame koostööd Lastekaitse Liiduga küberkiusamise vastases võitluses ning soovime nõustada sel teemal nii lapsi kui noori.“

Läinud aasta oktoobris osales enam kui 700 6. ja 9. klassi õpilast projektis, kus jagati oma mõtteid ja kogemusi teemal, milliseid võimalusi, eeliseid ja riske pakub internet. Tegu oli unikaalse rahvusvahelise projektiga, kuhu kaasati kooliõpilasi 7 riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist.  Eestist osales nn lapsed internetis projektis 89 õpilast ning kaasatud oli kaks kooli – üks Tallinnas, teine Kuusalus.
Värskelt avaldatud andmetest selgub, et laste suhe internetiga ei seisne pelgalt sotsiaalmeedia kasutamises ja mängude mängimises, vaid tegu on keskkonnaga, kus omavahel põimub noorte maailm läbi suhete, emotsioonide, võimaluste ja ohtude.

Lastekaitse Liidu, Telia Eesti ja Kantar Emor Estonia ühisel eestvedamisel toimunud töötubades paluti õpilastel arutleda selle üle, millised on väljakutsed ja nende võimalikud lahendused üha enam ühilduvas reaal- ning internatimaailmas.

Lastekaitse Liidu projektijuht Kerli Valner tõdes, et Eestis toimunud töötubades keskendusid kohalikud õpilased mitte niivõrd internetis peituvatele probleemidele – nagu näiteks küberkiusamine – vaid just lahendustele, kuidas tagada turvaline ja sõbralik keskkond oma eakaaslastele ning kuidas tagada, et inimesed nendest lahendustest ka reaalselt kasu saaksid.

Selgub, et CAP uuringus osalenud Eesti kooliõpilased on oma internetimaailma-suunaliste ideedega väga ettevõtlikud ja innovaatilised. See oli üks erinevus näiteks teiste sama vanade Põhja- ja Baltimaade õpilastega. Raportis seisab, et eesti noored on oma ideedelt „ettevõtlikumad“ – esile kerkis just ambitsioonikus ning üsna tihti pöörati tähelepanu ka oma ideede äriloogikale.

Eesti noored soovivad jätta veebikeskkonda unikaalse jälje ning huvituvad sellest, kuidas asju paremini ja tõhusamalt teha. Seepärast nähakse internetti kui piiritute võimaluste keskkonda. Osavõtjate endi kirjelduste järgi on tegu kohaga, kus kõik on võimalik ning esile tõsteti emotsioone, mis on seotud meelelahutuse, vabaduse ja pealehakkamisega. Samas pole Eesti CAP-laste jaoks internet pelgalt koht, kus sõpradega suhelda. See on ka võimalus arendada iseennast kui brändi. Teisisõnu – veebikanalites avaldatakse enda kohta väga hoolikalt valitud infot, mis näitab avalikkusele, millise inimesega on tegu.

Eesti kooliõpilased puudutasid online-maailmast rääkides tihti ka turvalisuse teemat. Samas olid turvariski teemad seotud peamiselt vargusega, nii identiteedi-, kasutajakonto kui ka füüsilise vargusega.

Emotsionaalseid probleeme –  nagu näiteks küberkiusamine – mainisid Eesti koolilapsed vähem kui nende Põhjamaade eakaaslased.

Lisainfo:

Raigo Neudorf
meediasuhete juht/media relations manager
Telia Eesti AS
mob: +372 51 69 747
raigo.neudorf@telia.ee

Partnerid