Projekt „Targalt internetis“ kutsub osalema Euroopa konkursil „Nutikas nett – parim hariduslik digisisu 4-12 aastastele lastele“.

„Konkursi eesmärk on innustada looma uut ning esile tooma juba olemasolevaid interaktiivseid materjale, mis pakuvad lastele ja noortele võimalusi veebis õppida, mängida, avastada ja leiutada,“ sõnas Triin Kangur, projekti „Targalt internetis“ teavitustöö juht.
Esitada võib erinevad materjale: alates veebilehtedest, blogidest ja videotest kuni mobiilirakenduste ja tahvelarvutimängudeni, mis pakuvad lastele loovaid, interaktiivseid, meelelahutuslikke ja hariduslikke tegevusi.

 Osalema oodatakse nii täiskasvanuid kui kuni 18-aastaseid noori. Täiskasvanud võistlevad kahes kategoorias: professionaalid, kes oma igapäevatöös tegelevad veebisisu loomisega või ostavad selleks teenust sisse (nt ettevõtted), ja täiskasvanud, kes teevad seda oma igapäevatöö kõrvalt (nt õpetajad, noorsootöötajad jne). Lapsed ja noored saavad osaleda kahes kategoorias: individuaalselt või kuni 3-liikmelise grupina, ning klassi- ja koolikollektiivina. Konkursitööde hindamisel arvestatakse sisu eakohasust, kasutajasõbralikkust ja atraktiivsust.

 Töid saab esitada kuni 30. septembrini 2013 konkursi veebilehel http://www.bestcontentaward.eu/get-involved oleva vastava kategooria vormi kaudu.

 Parimate väljaselgitamine toimub kahes voorus. Esmalt selgitatakse žürii ja avalikkuse poolt parimad neljas kategoorias Eestis ning iga kategooria võitja läheb edasi võistlema üle-euroopalisse vooru. Eesti parimad tehakse teatavaks novembris 2013 toimuval auhinnatseremoonial ning Euroopa auhinna võitjad kuulutatakse välja 2014. aasta Turvalise interneti päeval 11. veebruaril.

 Rohkem infot konkursi kohta leiate konkursi veebilehelt www.bestcontentaward.eu , kus vastav info on toodud iga osaleva riigi keeles.

 Eestis koordineeritakse võistluse läbiviimist projekti „Targalt internetis“ raames, mille elluviijateks on MTÜ Lastekaitse Liit, Digihariduse Innovatsioonikeskus Tiigrihüpe, Politsei- ja Piirivalveamet ning MTÜ Eesti Abikeskused.

Peamiselt lastele ja noortele suunatud e-ohutusalaste tegevustega alustati juba 2010. aasta septembris. Aastatel 2011-2012 viidi läbi ligi 130 koolitus- ja teavitusüritust üle Eesti. “Targalt internetis” jätkuprojekti raames 2012-2014 aastatel jätkatakse noorte ja täiskasvanute koolitamisega, 2013/2014 õppeaastal lisandusid virtuaalmaailma tutvustavad töötoad ka päris pisikestele arvutikasutajatele. „Targalt Internetis“ projekti tegevuste ja e-ohutusalaste materjalidega saab tutvuda aadressil www.targaltinternetis.ee

 Lisainfo:
Triin Kangur
„Targalt internetis“ projekti juht
Digihariduse innovatsioonikeskus Tiigrihüpe
triin.kangur@tiigrihype.ee

Parimad selgitati välja kolmes vanusekategoorias.

Nooremas vanuseastmes (I-IV klass) osutus võitjaks Melani Klaanberg Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist, teise koha saavutas Mathias Heinla Roosna-Alliku Põhikoolist ja kolmandale kohale tulid Mihkel Märten ja Karel Kuus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist.

Keskmises vanuseastmes (V-VIII klass) saavutas esikoha Haanja Kooli võistkond, kuhu kuulusid Janeli Kõva, Karolin Jõgeva ja Ragne-Raili Lillipuu. Teine koht läks Haanja Kooli noormeestele Jürgen Joonas Simson, Brendan Glenn Koemets ja Germar Moorus. Kolmanda koha sai Kristiina Mellik Peetri Lasteaed-Põhikoolist.

 Vanemas vanuseastmes saavutasid esikoha Eleri Jorro ja Piret Rummi Võru Kesklinna Gümnaasiumist, teise koha Gränty Reidla Surju Põhikoolist ning kolmandale kohale tulid Anne Mari Hansar ja Helen Birnbaum Tallinna Tehnikagümnaasiumist.

Palju õnne võitjatele ning suur tänu kõigile osalejatele.

Projekti kevadine noortepaneeli seminar toimus 19.-20. aprillil Padisel,    Kallaste turismitalus.

Seminari esimesel päeval osalesid noored animatsiooni õpitoas, mille viisid läbi Nukufilmi Lastestuudio animaatorid. Osalejatele tutvustati eelnevalt Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud Kaamerate kasutamise juhendit, milles käsitletavate teemade hulgast tuli välja valida lühifilmi teema. Enne loovtöö alustamist tutvustasid Nukufilmi Lastestuudio animaatorid lühidalt põhitõdesid, mida tuleb animafilmi valmistamisel silmas pidada ning seejärel jaguneti 5 töörühma. Ühe töörühma moodustasid seminari täiskasvanutest osalejad.

Teema valis iga töörühm ühise arutelu tulemusena ning seejärel jagati igaühele ülesanded  tegelaste ja tausta joonistamiseks, osatäitjate liigutamiseks ja muuks vajalikuks. Loo ülesfilmist ja lõpliku variandi viimistlemist juhendasid Nukufilmi Lastestuudio spetsialistid.

Õpitoa tulemusena valmis 5 lühianimatsiooni, mis jutustavad, mida tuleb silmas pidada kui soovid kedagi pildistada või filmida, ning enda salvestatut kellelegi jagada, aga ka kust saab vajadusel nõu ja abi. Kõik loodud lühifilmid leiavad kasutust õppematerjalidena ning neid saab vaadata ka projekti veebilehel.

Teisel päeval arutasid noored koos Lasteabitelefoni 116 111 projektijuhi Külli Friedemanniga, milline viis ja sõnum on parim lasteabitelefoni teadvustamiseks laste ja noorte seas ja millistes keskkondades kampaaniat läbi viia. Arutati  ka suvel Pivarootsi õppe- ja puhkelaagris toimuva projekti noortelaagri korraldamisküsimusi: milliseid huvitavaid õpitubaseid korraldada, kes neid läbi viiks ja millised võiksid olla vaba-aja tegevused.

Kahe päeva sisse mahtus ka põnev vaba-aja tegevus, mille viis Kallaste talu seiklusrajal läbi Seiklusringi OÜ juhendaja Valdo Kangur. Hilisõhtul toimus ekskursioon Padise kloostrisse, mille jooksul saadi teadmisi paiga ajaloost.

Noortepaneeli kevadseminari korraldasid Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit ja Lasteabitelefon 116 111. Tegevust toetasid lisaks nimetatud organisatsioonidele Sotsiaalministeerium ja Euroopa Komisjon.

Õppekäigul antakse lastele esmased teadmised  internetist ja arvutisuhtlusest, täidetakse töölehti ning vaadatakse õpetlikke multifilme Netilammaste seiklustest. Peale koolitust saavad lapsed hullata tund aega Juku Mängumaal.

Tiigrihüppe Sihtasutuse „Targalt internetis“ projekti juht Triin Kanguri sõnul on projekti eesmärk propageerida noorte hulgas teadmisi ja oskusi, kuidas internetis suheldes hästi toime tulla. „Kuna lapsed alustavad internetikasutust juba eelkoolieas, siis on oluline, et see teave jõuaks nii nende kui ka lapsevanemateni. Interaktiivses töötoas jagatakse mängude ja „Netilammaste“ multifilmide abil lihtsaid näpunäiteid, missugust infot võib endast teistele jagada ja mis oleks mõistlik enda teada jätta. Lastega tegelevad Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitajad Maria Arikainen ja Johanna Olesk“, tutvustas Kangur lasteaialastele suunatud õpituba.

Õppekäigud toimuvad kuni 2013. aasta mai lõpuni ning sellel osalemine on lasteaedadele ja koolidele tasuta! Koolitused toimuvad  alates 03. aprillist kolmapäeviti kell 10.00 ning neljapäeviti 13.30 Mustamäe Juku Mängumaal (Mustamäe tee 3, Tallinn). Koolitused toimuvad nii eesti kui vene keeles.

Registreerumine:
Osalemissoovi saate edastada aadressile kersti@playland.ee kirjas palume ära märkida:
1. Lasteaia nimi ja aadress
2. Õpetajate nimed, e-maili aadressid ja telefoninumbrid
3. Osalevate laste arv ja eesnimed

Lisainfo telefonidel: 56 933 102

Projekti „Targalt internetis“ viivad ellu koostöös Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ja Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti tegevusi finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programmi „Safer Internet“.

 Lugupidamisega,

Triin Kangur                                                     Kersti Jänes
Tiigrihüppe Sihtasutus                                 Mustamäe Juku Mängumaa
Tel: 52 00047                                                  Tel: 56 933102
E mail: triin@tiigrihype.ee                         E mail: kersti@playland.ee

Õpetajatele ja noorsootöötajatele on valminud uus õppematerjal, millega jutuks võtta veebiturvalisuse teema. Õppematerjal loodi projekti „See on turvaline IT!“ raames Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja BCS Koolituse koostöös.

Tänapäeval, mil tehnoloogia kasutamine on igapäevaelu osa, muutub üha olulisemaks noorte teadlikkus sellest, kuidas virtuaalmaailmas tegutseda, et hoiduda võimalikest ohtudest. Õppematerjal „ See on turvaline IT!“ ongi abimaterjaliks õpetajale ja noorsootöötajale, et sel teemal 12-16aastaste õpilastega arutelda.

Õppematerjali leiate aadressilt http://www.itl.ee/veebiturvalisus/opetaja.html

Mis võib juhtuda, kui postitada Facebookis kutse peole või kasutada salaja sõbra kontot või tõmmata nutitelefoni tundmatu programm. Need on vaid mõned küsimused, mida klassiruumis arutamiseks pakutakse. Aruteluks sobiva häälestuse loovad neli videoklippi, mis iga alateema sisse juhatavad. Õpetaja käsutuses on näitlikud kasutajaprofiilid, skeemimäng ja situatsioonikaardid, mis suunavad õpilast analüüsima igapäevast internetikasutust ja avastama seal võimalikke ohte. Õpetaja töö lihtsustamiseks on koostatud ka õppematerjali toetavad metoodilised juhendid, tunnikavad  ja esitlused iga alateema kohta.

Õppematerjali „See on turvaline IT!“ koostasid Birgy Lorenz Pelgulinna Gümnaasiumist, Meeri Sild Lilleküla Gümnaasiumist ning Mari Tõnisson Tartu Hiie Koolist. Kõik kolm on pikaajalise kogemusega õpetajad, kellel infotehnoloogiga tihe kokkupuude. Lisaks on nad tegelnud ka veebiturvalisuse teemadega.

Videote režissöör on Hardi Keerutaja ning neis astuvad üles Lilleküla Gümnaasiumi näitestuudio Kruvikeeraja noored näitlejad, keda juhendas Andres Jakovlev.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit käivitas aasta tagasi projekti „See on turvaline IT!“, mille kaudu sooviti pöörata tähelepanu, kuidas täiskasvanuil on võimalik kaasa aidata noorte internetialase turvateadlikkuse tõstmisele. Selleks korraldati nime all „See on turvaline IT!“ Eesti eri paigus 6 konverentsi ning loodi õppematerjal.

Projekti „See on turvaline IT!“ toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tallinna seminaril osales 80 spetsialisti üle kogu Euroopa. Seminari esimene päev keskendus digitaalse kompetentsi temaatikale. Arutati erinevate riikide kogemust ning ühise mudeli väljatöötamise võimalikkust. Eesti poolt tegi ettekande Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist, kes andis ülevaate, kuidas Eesti üldhariduskoolide õppekava näeb ette digitaalse pädevuse arendamist ning õpetajakoolitustest tõstmaks õpetajate digitaalset pädevust. Barbara Brecko (The Institute for Prospective Technological Studies) tutvustas projekti, mille eesmärgiks on toetada digitaalse kompetentsi arengut Euroopas ja mille raames on koostatud juhiseid õppekavade loomiseks ja erinevate sihtgruppide digitaalse kompetentsi tõstmiseks. Ettekannetele järgnesid arutelud, kus riikide esindajad andsid ülevaate, kuidas nende riikide õppekavad toetavad digitaalsete kompetentside arendamist. Lisaks arutati, kuidas digitaalset kompetentsi hinnata, kas seda teha enesehindamise kaudu või mõnel muul meetodil.

Kohtumise teisel päeval tutvustati ning arutati Euroopa Komisjoni uue programmi Connecting European Facility eesmärke, teenuste toetamist ning nende eeldatud mõju.  Arutati Insafe võrgustikuliikmete ettepanekuid teenuste osas, mida peetakse oluliseks – teadlikkuse tõstmine, nõustamine abiliini kaudu ning laste seksuaalset ärakasutamist edastavate veebilehtede vastu võitlemine vihjeliini kaudu. Seejärel anti ülevaade Turvalise interneti päeva 2013 tegevuste koondaruandest – mis õnnestus, mis ei täitnud päris oma eesmärki. Lisaks alustati järgmise aasta Turvalise interneti päeva temaatika väljatöötamist. Abiliinide esindajad arutasid, kuidas töötab jututubade ja sotsiaalvõrgustike modereerimine ning kuidas saaksid moderaatorid ning abiliini töötajad teha omavahel enam koostööd. Päeva lõpus oli osalejatel võimalus tutvuda Tallinna vanalinnaga lõbusa orienteerumismängu käigus.

Kogu koolitusseminari vältel oli võimalik tutvuda eri riikide keskuste poolt koostatud parimate teavitus- ja õppematerjalidega ning kõikide riikide esindajatel oli võimalus oma lemmiku poolt hääletada. Konkursil osalesid nii videod, animatsioonid, dokumentaalfilmid, nii internetipõhised mängud kui ka muud mängud, mobiili aplikatsioonid, õppematerjalid ning treeningprogrammid. Seekord sai kõige enam hääli Soome teavituskeskuse poolt korraldatud kampaania, mis kutsus ülesse koole ja noorteorganisatsioone kasutama üldkasutatavaid ruume interneti turvalisema kasutamise sõnumite edastamiseks.

Koolitusseminari viimasel päeval toimus Insafe võrgustiku juhtkomitee koosolek, lisaks said osalejad osa võtta interneti turvalise kasutamise teemalistest koolitustundidest Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning külastada Lasteabitelefoni 116111. Osalejad hindasid väga võimalust koolitusseminare ning abiliini külastada ja jäid esialgse tagasiside kohaselt kohtumisega väga rahule.

Kerli Kuusk
MTÜ Lastekaitse Liit

Insafe koolitusseminarid võrgustikuliikmetele (Insafe ühendab Euroopa 30 riigi turvalise interneti keskusi) toimuvad 2 korda aastas. Tallinnas 12.-14. märtsil toimuval seminaril keskendutakse järgnevatele teemadele: 1) Digitaalne kompetents. Eri riikide kogemus ja olukord ning ühise mudeli väljatöötamine – kas see on võimalik? 2) Connecting European Facility – Euroopa Komisjoni uus programm alates aastast 2014: mis on peaeesmärk, milliseid teenuseid toetatakse, millist mõju eeldatakse  – Insafe võrgustikuliikmete ettepanekute arutelu 3) Turvalise interneti päeva 2013 tegevuste koondaruanne – arutelu mis õnnestus, mis ei täitnud oma eesmärki; 4) eri riikide keskuste poolt koostatud teavitus- ja õppematerjalide esitlemine ja parimate välja selgitamine. Paralleelselt  toimuvad töötoad ja arutelud abiliinide meeskondadele. Abiliinid annavad nõu ja abi lastele, noortele ja nende vanematele interneti kasutamise küsimustes (Eestis toimib lasteabitelefoni 116 111 baasil).

Koolitusseminari viimasel päeval saavad osalejad osa võtta interneti turvalise kasutamise teemalistest koolitustundidest Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning külastada Lasteabitelefoni 116111.

Koolitusseminar toimub hotellis Meriton Grand Conference and Spa , Toompuiestee 27.

Asjaolu, et internet on tänapäeva Eesti riigis juba tavapäraseks, kui mitte iseenesestmõistetavaks saanud, ei ole vist uudis ühelegi noorele inimesele. Sageli on eesti noored pettunud ja vihased, kui neil ei ole ligipääsu kiirele traadita internetile, ehkki välismaal on selline nähtus, et kõikjal peakski vabalt levima tasuta traadita internet, tänapäeval siiski veel pigem erand kui reegel.

See lugu on minu ühest sõbrast, kes kahjuks või õnneks kuulub samuti nende inimeste hulka, kes peavad vajalikuks iga natukese aja tagant teavitada sotsiaalmeedia kaudu teisi inimesi sellest, mida ta hetkel sööb, keda näeb või missuguseid värvilahenduse poolest kokkusobimatuid sokke ja pükse kandis möödakõndiv turvamees. Oli üks kena teisipäevane pärastlõuna ja olime sõbraga koolist koju jalutamas, kui nägin tal juba esimesi ohumärke. Nimelt kippus ta vasak kulm tõmblema. See juhtub tavaliselt siis, kui ta ei ole tükk aega saanud rahuldada oma põhilisi vajadusi ehk süüa-juua, käia tualetis või muidugimõista uuendada oma staatust. Mõistes olukorra tõsidust, seadsime sammud üksmeelselt esimese kaubanduskeskuse poole, sest võis kindel olla, et seal leidub tasuta avalikke wifi-võrke. Jätsingi sõbra sinna ning asusin ise peagi koduteele. Suur oli üllatus, kui peagi koju jõudes leidsin, et inimesel, keda olid tundnud juba aastaid, on külgi, millest ma sootuks teadlik ei olnud. Nimelt otsustas ta minutiliste vahedega teatavaks teha oma tegeliku seksuaalse orientatsiooni, like’ida Justin Bieberit ning ka kutsuda avalikult kõiki inimesi oma sünnipäevale. Kentsakas juhus, kuna mälu järgi pidas too inimene oma sünnipäeva umbes 2 nädalat enne seda vahejuhtumit. Optimist, nagu ma olen, ei teinud ma sellest väljagi ja toimetasin rahulikult edasi, kuniks sõbra abipalved ummistasid mu kirjakasti. Pika kirjavahetuse tulemusena suutsin ma ta lõpuks maha rahustada ja selgitada võimalikke teooriaid, mis võis olla juhtunud. Ühtegi loogilist seletust mul tegelikult ei olnud ja pakkusin, et küllap teeb mõni klassivend lolli nalja, kelle arvutisse võis sõber enda konto sisselogituna jätta.

Hoolimata klassikaaslaste vastuväidetest elasime õndsalt edasi selle teadmisega, et see pidi ikkagi nende kätetöö olema. Tõeline arusaamine tabas meid alles nädalapäevad hiljem, kui viisime otsad kokku, kui juhtusime lugema artiklit, et väga lihtne on teatud rakenduste abil kaitsmata avalikus internetivõrgus teiste inimeste kontodel askeldada. Küllap selle üle see turris juustega korpulentne poiss kõrvalpingil naerda tihkuski. Tänapäeval ei pea sellise häkkimise jaoks enam olema isegi häkker, vaid tavaline internetikasutaja, kellel on juurdepääs internetis vabalt kättesaadavatele programmidele. Ehkki oht on vägagi reaalne, siis hirmu ja paranoia pärast oma tegemisi päris tegemata jätta ei saa leidsime üheskoos. Aeg-ajalt tuleb jätkuvalt ette turvamata internetipunktis käimist, aga vähemalt nüüd on meil komme alati silmadega ümbruskonnas olevad inimesed üle lasta, tuvastamaks nende seast mõnda kõige rohkem häkkeri moodi välimusega inimest. Ning muidugimõista kasutame nüüdsest ka teisi preventatiivseid meetodeid kaitsmaks ennast pahatahtlike inimeste rünnakute eest. Lihtsaid ja loogilisi nippe leiab internetiarvarustest laialdaselt, ole ainult ise aktiivne ja otsi need üles ning hakka kasutama.

Täispikkuses artiklit saad lugeda aadressil www.targaltinternetis.ee/artiklid/artiklid

Mis privaatsust meil tänapäeval ikka enam olla saab, küsib pessimist, kes väidab end olevat realist. Põhjendab, et kui Interneti levik meile midagi jätnukski, siis pärast seda, kui  suhtlusvõrgustikest inimese elu pärisosa sai, ei saa privaatsusest enam juttugi olla.

Lisaks pessimistlikele realistidele on hulk olukorraga kohanejaid, kes naudivad tänase päeva esmatarbekaupa (Google otsingumootor, Facebook, Twitter, Dropbox) leides, et sellise tasuta pakutava luksuse eest on normaalne midagi ära anda. Kuskil on keegi, kes mõtiskleb privaatsuse mõiste ajas muutumise üle ning neljandad, kes ei tunne vähematki huvi
abstraktsete kategooriate vastu.

Inimeste ootused ja mõttesügavused on erinevad, kuid seadus on privaatsuse kaitse taseme sättinud kuskile keskele, andes igale inimesele minimaalse kaitse ja jättes võimaluse enda kohta käiva informatsiooni piirid ise paika seada. Üks andmekaitse põhitelgi on, et inimene otsustab ise, kellel ja millised andmed tema kohta kasutada on. Seadustega on täpselt paigas, milliseid andmeid kogub riik. Inimene saab suuresti reguleerida ka seda, mida temast netist leida on. Suhtlusvõrgustike puhul joonistub Interneti toimimismuster välja eriti riukalikult, sestap toon näiteid just sealt.

Kõige enam paneb infot inimese kohta Internetti ta ise: näiteks Facebooki laetakse pilte, lisatakse kodulinn ja kool; like-nuppu vajutatakse ühetaoliste teadete puhul; nähtavale tuuakse sõpradering ja tihti ka isiklikud vestlused portaali seinal.  See kõik käib nii kiiresti, et paari tunni tagune ajalugu kipub ununema. Unustatakse emotsiooni ajel pandud jutt ja pildid, aga nemad jäävad pilveavarustesse hõljuma; unustatakse privaatsussätted ning ülevaade sellest, kes aja jooksul 500 sõbra hulka arvatud on. Oma Facebooki-elu käigus ei kipu me reguleerima oma publiku suurust ega hoomama infokildude kogumit.

Inimeste jaoks, kes rohke kajastatuse ja eraelulise läbipaistvusega rahul, on Internet oma võrgustikega tõeline maiuspala. Vahel aga juhtub, et me otsustame oma mõõdutunde järgi ka teiste inimeste üle. Laadides pildi endast ja sõpradest netti, andes näotuvastuse funktsioonile töötlemiseks uut materjali, võtame me endale ebaõiglaselt otsustusõiguse sõprade privaatsuse piiride üle.

Vahel pimestab meid auhinna võitmise soov niivõrd, et kirjutame pahaaimamatult kolme sõbra kontaktid loosikupongi peale. Tulemuseks on sõbra kontakt ettevõtja andmebaasis ehk üks lisasuund, kust müügikõnesid või spämmi saabub. Seadus oma miinimumkaitsega jätab meile siiski õiguse nõuda oma andmete kustutamist, kuid hea oleks olnud juba esimesel korral ise otsustada…

Käepäraseid võtteid, kuidas muuta suhtlusvõrgustike reaalsus endale sobivamaks:

• Suhtlusvõrgustike puhul tasub mõelda läbi oma postitused – vahel kustutada vanu postitusi ja pilte. Küsi endalt, kas minu profiil kogumina on selline, nagu ma tahan;
• Üle tasub vaadata oma suhtlusvõrgustiku privaatsusseaded ja sõbranimekiri, privaatsusseadeid saab sättida vastavalt. Selle revisjoni mõte on selles, et tihti mõeldakse pilte ja hõikeid postitades vaid oma lähimale sõprusringile, kuid nende saajateks on  endised või praegused õpetajad, lapse või lapsevanema sõbrad jne;
• Me ei peaks otsustama teiste inimeste avalik olemise piiride üle. Piltide, postituste laadimise ja kontaktide vahendamise eel küsime sõbralt, kas selline pilt, postitus või edastus on sobiv.
  See käib ka laste ja lastevanemate suhte kohta: armsalt naljakas ülesvõte lapsest jääb netti ka siis, kui saabub teismeiga ning teisipidi, vahel ei saa möödunud sajandil sündinud inimesed aru, et Internet ei ole vaid sõprade ringis kasutatav, neid piinlikke postitusi näevad kõik maailma kirjaoskajad inimesed;
• Kasutame varjunimesid ja pärisnimele mitte viitavaid meili aadresse – kasvõi jälgede segamise mõttes.

 Me armastame endist mõelda kui vabadest inimestest. Naudi oma informatsioonilise enesemääramise õigust. Jäta teistele samuti õigus ise otsustada, kes, millal, millist infot ja kui palju avalikkusele annab.

Tallinna Ülikooli tudengid uurisid „Eetika ja seaduse“ kursuse raames, kui tolerantsed ollakse õpetajate ja õpilaste vahelises on-line suhtluses interneti  suhtlusvõrgustikes Eestis ja mujal maailmas. Taustast niipalju, et mitte igas riigis ei ole taoline suhtlemine lubatud, näiteks nii Ameerikas kui ka Inglismaal, on see kohtusse kaebamise kartuses kooli juhtkonna poolt pigem ära keelatud.

Eestis õnneks olukord veel nii hull ei ole, kuid siiski mitmed uuringus osalenud õpetajad tõid välja, et kindlasti tuleb mõned reeglid kohe alguses paika panna: näiteks kas klassijuhataja võiks võtta sõbraks ainult oma klassi õpilased, või võtta sõbraks kõik kes seda soovivad, või võtta ainult need, kellest on saanud vilistlased ja seda ka ainult siis, kui inimene tõesti on „sõbra“ tiitlit väärt. Õpilaste arvamustes selliseid iseärasusi ei täheldatud, kuna suhtlusportaali „sõbraks“ olemist nii tõsiselt ei võeta, pigem on see tuttavate kontaktide loend, mis on alati mugavalt kättesaadav. Samamoodi on lastel sõpru tunduvalt enam ja mõni üksik õpetaja seal hulgas erilist tähelepanu ei pälvinud.

Kui õpetaja ja õpilased siiski on internetis üksteist „sõbraks“ klikkinud, siis kaasneb sellega nii rõõmu kui ka väljakutseid. Positiivseks pooleks võib olla info kiirem levik nt. ürituste kohta või kui tund jääb ära, õpilased saavad õpetajalt lisa konsultatsiooni küsida ja õpetaja õpib oma vahvaid õpilasi paremini tundma. Probleemiks on aga liigne avatus, sest enamasti pole inimestel kombeks oma tegemisi filtreerida. Täiskasvanud võivad seega sattuda olukorda, kus saadakse tüütuid mängukutseid, õhtuste ürituste pilte või grammatiliselt ebakorrektseid ja koledaid sõnavõtte, mida võib-olla õpetaja silm ei peaks nägema. Teatud juhtudel näevad õpetajad ka kohustust reageerida, näiteks kui mõni tütarlaps on ennast esitlenud nappides rõivastes, mis pole tema eale sobilik. Lisaks võib apsakaid juhtuda ka õpetajate poolelt, kus välisreisil Egiptuses tehtud pildid on äkitselt saanud koolipeal üsna populaarseks. Teisalt jälle on õpetaja ka inimene ja ega temagi ei käi basseinis kott peas ning ürp üll. Samas ei ole sobilik ennast üle eksponeerida, sest meie digitaalne mina võiks ikkagi olla pigem positiivne ja siivas kui see, et avame ennast maailmale mõtlematult ja täielikult.

Ingrid Maadvere, Tiigrihüppe Haridustehnoloog soovitab koolidele õppimise eesmärgil suhtlusvõrgustikes sõbrustamiseks näiteks klassi konto avamist Edmondo nimelises keskkonnas, KidBlog-i kasutamist, pildigaleriide lukustamist parooliga, mis aitaks hoida klassis ja koolis toimuva näha ainult neile, kes on selles osalised – õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Samas ei pea erinevate võrgustike kontode omamine, kui see just ei ole kooli poolt antud ametlik e-posti konto, olema kohustuslik. Kindlasti ei tohiks aga öelda ei e-õppe uutele võimalustele, sest enamus vastajatest leidis need olevat kasulikud Esimese sammuna soovitan õpilastel, vanematel ja õpetajal omavahel kokku leppida, milleks sellist keskkonda kasutatakse ja kas see peaks olema avalik. Kindlasti tuleks aga aru saada ka sellest, et iga asi nõuab aega ning pühendumist. Näiteks ei ole mõtet luua klassi-blogi, kuhu keegi midagi üles ei postita või mida keegi kunagi külastada ei planeeri.

Seega oleme inimesed nii internetis kui ka päriselus!