Peateemad

Uudised

SIF noortepaneel

Noortepaneeli liikmena foorumil Safer Internet

24.10.2013

Lee Marion Lepik
Pelgulinna Gümnaasium

Käisin 15.-18. oktoobril Brüsselis, Belgia pealinnas, esindamas Eesti Noortepaneeli nii noorte kui ka täiskasvanute paneelil (15.-16. oktoober.), mis oli ettevalmistus SIFiks, kui ka SIFil (17.-18. oktoober), ehk siis Safer Internet Forumil. Olen õnnelik selle üle, et see olin just mina, kes sai nendele üritustele minna, ja seda ka pelgalt õnne tõttu.
Ööbisime Bedford Hotellis, mis oli minu arusaamise järgi üsna linna keskel. Esimesel päeval oli kohalejõudmine ja mängud. Mängud olid mõeldud nö. jää lõhkumiseks noortele, samas kui õpetajad ja vanemad said Brüsseli tuuri. Õhtul läksime kambana, õpetajad ja vanemad kaasaarvatud, restorani sööma, mis oli hotellist maksimaalselt 10-15 minuti kaugusel.

Tuleb öelda, et Eesti WiFi levi ja 3G töötavus on mind vägagi ära hellitanud, võrreldes selle levipuudusega, mis Brüsselis oli. European Schoolneti kontorites seda oli, ja hotelli fuajees – hiljem ka saalides, kus SIFi sessioonid toimusid. Esimeses oli WiFi igatahes parem kui teistes.
Teisel päeval sõitsime kohe hommikul metrooga EUN-i (European Schoolnet) kontorisse ja sessioonid kestsid seal kuskil kella kahe või kolmeni. EUN oli mugavalt ja toredalt sisustatud ja seal oli nauding tööd teha. Pärast EUNis kohalolekut oli meil paar tundi veel mänge turismiobjekti, mille nime ma hetkel ei mäleta, läheduses pargis.
Põnev oli.
Väsitav ka.
Hotelli tagasi suundudes tuli välja, et meil jäi päeva viimane sessioon millegipärast ära. See võis olla vihma pärast. Õhtusöök toimus planeeritud restorani asemel hotellis, mille üle olin ma ka õnnelik, sest hõõruvate tossudega polnud sugugi hea idee minna välja siplema. Nõnda lõppes Noorte ja Vanemate paneel.

SIFi esimene ametlik päev algas inimesterohkelt. Oli kohe tunda, et asi oli noorte ümber ja jaoks ehitatud sel aastal, ja mõnus oli kuulata ning osa võtta. Veidike kahetsen seda lavahirmu, mis tekkis iga kord, kui tahtsin arvamusega sõna võtta, aga nagu seda mulle juba öeldi ka, on see asi, millest peab lihtsalt üle saama, kuna kuigi see lihtsamaks saada võib, ei pruugi see kunagi kaduda. Tark nõuanne kõrva taha pandud.

Kõigi kõnelejate arvamustega ei saanud koguaeg samal arvamusel ega isegi põrmugi nõus olla, aga mõni asi jäi ikka meelde. Esimene paralleelne workshop ei olnud eriti põnev, kuuldavasti oli sama igal „Strand“il, aga kuulata sai ikka. Teine workshop strand B-le, ehk siis minu Strandile, tundus kohutavalt põnevam. Lõppes see igavene sahkerdamine, mis ümberringi toimus ja inimesed kuulasid, nagu peakski. See workshop oli ka päeva viimane, peale mida noorte ja vanemate (+ õpetajate) paneel restorani sööma läks, ja ainult SIFil osalejad kokteili vastuvõtule jäid.

SIFi teine ja viimane päev oli emotsionaalne, kuna noortepaneeli liikmetel, kes olid peaaegu neli päeva pidevalt ninapidi koos olnud, hakkasid juba emotsionaalsed sidemed tekkima. Pidevalt oli mure sellepärast, et varsti saabki asi läbi, ja kuidas kõik ikka loodavad kõiki uuesti näha. Kuulatud sai ikka, nagu pidigi – nii paralleelsetes töötubades kui ka peale kohvipausi toimuvatel sessioonidel. Kokkuvõtvat paneeli ei olnud noortel enam jaksu täie kõrvaga kuulata – käis pluuside signeerimine ja selle järjekorras ootamine – markerid käisid käest kätte ja inimesed liikusid, vaikselt ja viisakalt, kohalt kohale. Ja siis oligi SIF läbi, ja inimesed läksid laiali.

Anti lootust, et ehk saab järgmine aasta sama noortepunt uuesti oma riike esindada, kuna kuuldavasti petitsioneerivad juba osad kohalolnud õpetajad ja vanemad, et järgmine aasta tuleks SIFile tagasi täpselt sama noortepunt, et ei korrataks teemasid ja jätkataks töötamist sealt, kust meil pooleli jäi – muidu kordub kõik iga aasta uuesti ja uuesti ja ei tekigi võimalust tõstatada midagi uut. Aga seda näeb veel. Igatahes olen ma sellest üritusest väga palju õppinud ja uusi kogemusi ja teadmisi juurde saanud.

Aitäh, et sain osaleda foorumil!

Partnerid