Peateemad

Projektil Targalt internetis oli tegus hooaeg

Projektil Targalt internetis oli tegus hooaeg

Madli Leikop tegi Haridus- ja Noorteameti blogis ülevaate projekti Targalt internetis lõppenud hooaja tegemistest. Võib öelda, et oli tegus hooaeg. Artikliga saab tutvuda SIIN. Artiklis on välja toodud olulisemad tegevused ning lingid loodud materjalidele.

Järgnevalt toome esile mõned tegevused:

Harno viis läbi koolitused “Targalt internetis ABC minu koolis” ja “Targalt internetis ABC minu lasteaias”. Projekti “Targalt internetis” koolituste eesmärk oli digiturvalisusega jõuda võimalikult paljude õpetajateni. Ka kahe nimetatud koolituse käigus viisid osalejad uue info kohe oma kooli-lasteaeda edasi ning võib öelda, et sisekoolitused lõpetas üle kahe tuhande õpetaja! Haridustehnoloogid leidsidki, et võimalus koolitada kolleege ja jagada teadmisi teiste õpetajatega hoidis osalemismotivatsiooni kõrgel. Koolituse suurim kasutegur oli osalejate arvates uusi materjale sisaldav tööriistakohver kasutamiseks nii kohal kui hiljemgi.

2021. a korraldas Tallinna Tehnikaülikool kolm uuringut nii eesti kui vene keeles: KüberNööpnõel 1.–6. klassile (7506 vastajat), KüberPähkel 4.–9. klassile (põhiuuring 7247 vastajat / lihtsustatud õppekava 40 vastajat) ja 7.–12 klassile KüberPuuring (3920 vastajat). Osa võttis üle 250 kooli. Uuringutest ja võistlustest selgus, et õpilased hindavad oma oskusi infoühiskonnas hakkama saada suhteliselt sarnaselt. Samas edukamad õpilased näivad olevat enam proaktiivsed ja abivalmid teiste muresid lahendama ning oma muredele lahendusi leidma. Noortele pakuvad enim huvi tehnika ja inimfaktor, massimeedia ja massikultuur, majandus, äri ja turvalisus. Tehnilistest aspektidest on esikohal programmeerimine, nutiseadmed. Tüdrukute puhul on näha, et pahavara ja viirustega tegelemiseks puudub neil enda meelest piisav tehniline enesekindlus. Raportid leiab veebilehelt www.kyberpahkel.ee. Küberturbest huvitatud saavad oma oskuseid arendada KüberPuuringu võistluse huvitavamate ülesannete portaalis https://ylesanded.targaltinternetis.ee/. 

Lastekaitse Liit lõi koos noortega video “Mõtle enne kui jagad“, mis on uue, mais valminud tunnikava “Fotod ja videod” üks osa. Koostöös ekspertidega loodi digipädevust arendav õppematerjal lasteaedadele ning koolidele (Kuidas kaitsta ennast ja teisi internetis), loodi Targalt internetis advendikalender koos diginippidega jpm.  Suvel toimus Targalt internetis noorte suvekool ning töötoas “Räägi kaasa interneti tuleviku teemal” koguti laste ja noorte ettepanekuid “Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegiaks” (BIK+), mis võeti vastu tänavu mais. Lastekaitse Liit tegi projekti Targalt internetis raames koostööd näiteks Teeviida meeskonnaga Noorsootöönädala ja (Sotsiaal)meediapädevusnädala korraldamisel, Teliaga lastepaneeli uuringu läbiviimisel, CGI Eestiga küberturvalisuse mängu Spoofy välja andmisel jne.

Uue perioodi, 2022–2024 keskmes on koolitused lasteaedadele ja koolidele ning “Targalt internetis” digiterad – miniõpiobjektid digitarkustega kursis hoidmiseks. Jätkuvad KüberNööpõel, KüberPähkel ja KüberPuuring. Uued tegevused puudutavad õpimängude loomist: “Eetika ja turvalisus” 13–17aastastele ning põgenemistoa metoodika loomine turvalisuse õpetamiseks koolides. Traditsiooniliselt toimub jaanuaris ja veebruaris turvalise interneti päeva tähistamise kampaania. Kogu info üritustest, koolitustest, uutest teavitusmaterjalidest ja teemakohastest uudistest avaldatakse veebilehel www.targaltinternetis.ee ning Facebookis.

IT-innovatsioonifestival 2022

IT-innovatsioonifestival 2022

15. juunil kell 13.00-16.30 toimub Mectorys TalTech-i IT-innovatsioonifestival, kus saab osaleda ka virtuaalselt. Sellel aastal on fookuses tehisintellekt, selle usaldusväärsus ja turvalisus.

Valdkondi, kus tehisintellekti rakendusi kasutatakse on tänapäeval juba kümneid. Me enamasti ei taju, et näiteks veebipoed, – otsingud, masintõlge, nutikad kodud või taristud, autod või küberturvalisuse lahendused kasutavad erinevaid rakendusi. Tehisintellekti tehnoloogiad muudavad meie elu ja majandust olulisel määral ka tervishoius, transpordis, militaarvaldkonnas, tootmises, avalikes teenustes või toidu tootmises ja põllumajanduses.

Kas me aga teame, mis toimub nende rakenduste „kapoti all“ ning kas need on usaldusväärsed ja turvalised? Kuidas tagada, et tehisintellektile söödetud andmed pärinevad usaldusväärsetest allikatest, on vabad eelarvamustest ja ei ole vastuvõtlikud manipuleerimisele? Lisaks on oluline küsimus ka tehisintellekti algoritmide toimimise mõistmine.

TalTechi IT-teaduskonna korraldatud hübriidüritus on suunatud nii üliõpilastele, ettevõtetele, ülikooli töötajatele ja teadlastele, üldhariduslike koolide ja kutsehariduskeskuste õpetajatele kui ka tulevastele üliõpilastele ja lapsevanematele.

Programm ja osalemise link: https://taltech.ee/itinnovatsioonifestival.

 

Mida kasulikku sombusel suvepäeval oma nutiseadmes ette võtta?

Mida kasulikku sombusel suvepäeval oma nutiseadmes ette võtta?

Kui päikseliste suvepäevade vahele tuleb ka sombusemaid, mil õue väga ei kipu, siis võiks tubastes tingimustes leida endale kasulikku tegevust. Näiteks meisterdada, mängida koos lauamänge või võtta nutiseadmetes ette midagi kasulikku. Kui aega on veidi rohkem, siis võiks ära teha need asjad, mis muidu on ajapuuduse tõttu võib-olla edasi lükatud.

Vaheta ära oma paroolid

Kindlasti oled kuulnud, et aeg-ajalt tasuks oma paroole vahetada. Nüüd ongi hea võimalus sellega tegelda. Kuid milline on üks tõesti hea uus parool? Vali midagi sellist, mis sulle lihtsalt meelde jääb, aga teistel oleks raske ära arvata. Selles võiks olla suuri ja väikseid tähti, numbreid ja sümboleid. Kui võtta näiteks sõnapaar sombune suvepäev, siis saaks sellest teha parooli „S0mbun3Suv3pä3V!“. Aga ära täpselt seda näidet kasuta, muidu teavad su parooli kõik.

Kustuta mittevajalikud kontod ja rakendused

Võib-olla avastad mõne konto parooli muutes, et sa pole seda enam väga ammu kasutanud. Näiteks mõni mäng, mis enam ei tundu põnev või sotsiaalmeediakeskkond, kus sa enam ei käi. Sellisel juhul võiks oma konto seal keskkonnas ära kustutada. Nutiseadmes on meil ka mitmesuguseid äppe ehk rakendusi. Ehk on nendegi seas selliseid, mida sa pole väga ammu kasutanud ja vaevalt seda ka enam teed? Kui nad oma nutiseadmest eemaldad, jäävad alles vaid niisugused, mida tõesti kasutad ning sul on rohkem ruumi ka uuteks rakendusteks.

Korrasta oma pildid ja videod

Meie nutiseadmetesse kipub kogunema päris palju pilte ja videoid. On ju nutitelefon alati kaasas, pildistamine ja filmimine imelihtne, ja varsti võibki seal leiduda sadu või lausa tuhandeid pilte. Kuid kas neid kõiki ka vaja on? Arvatavasti mitte. Kustutades mittevajalikud, vabastame oma nutiseadmes ruumi ning vähendame digiprügi. Selline sorteerimine võib olla ka lõbus, sest kindlasti meenuvad ülevaatamisel paljud toredad hetked, mil need said pildile püütud. Aga ära unusta vahepeal ka pause teha.

Eemalda sotsiaalmeediarakendustes mittevajalikud postitused

Kui kasutad sotsiaalmeediaplatvorme, siis arvatavasti oled teinud ka erinevaid postitusi, milledest mõned tunduvad nüüdseks ebavajalikud. Aeg-ajalt tasub oma sealne ajalugu üle vaadata, vananenud postitused ning pildid-videod kustutada ja profiililt eemaldada. Nii tehes omad enamat kontrolli selle üle, millist infot teised sinust leiavad ning vähendad ka digiprügi. Vaata üle ka oma sotsiaalmeedia kontaktid ning privaatsussätted ning otsusta, kes millist infot sinu kohta näeb.

Tutvu kasulike rakenduste ja mängudega

Nüüd võiksid uute kasulike teadmiste saamiseks proovida mõnda harivat mängu. Üheks selliseks on näiteks Spoofy. Spoofy mäng õpetab ära tundma internetiohtusid, turvalist veebikäitumist ja muid nutiseadmetega seotud teemasid. Miks mitte proovida ka liikumisega seotud mänge, sest oluline on oma tervise eest hoolitseda. Näiteks saad mõõta oma samme, jalutades kaardile mõne huvitava kujundi või mustri.

Tee pause ja ära end nutiseadmesse unusta

Äkki on vihm juba järele jäänud ning võiksid minna õue sõpradega kokku saama, ujuma, matkama või tegema midagi muud sinu jaoks huvitavat? Oluline on ennast nutiseadmesse mitte unustada, vaid teha pause ning miks mitte veeta ka täiesti nutivabasid päevi.


Autor: Kerli Valner, p
rojekti “Targalt internetis” teavitustöö koordinaator Lastekaitse Liidus

Artikkel ilmus Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last. Loe ka teisi artikleid: https://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2022/05/31/veebiajakiri-juuni-2022/.

Interneti päeva veebikonverents "Internet - jutt või asi"

Interneti päeva veebikonverents “Internet – jutt või asi”

6. juunil tähistatava Interneti Päeva mõtteks on tuua kokku Eesti internetikogukonna huvilised, et arutelude abil anda oma panus Eesti Interneti arengule.

Sel aastal on päeva tunnuslauseks “Internet – jutt või asi?” ning päeva fookuses kaks Ukrainaga seotud ning üks Euroopa Liidu poliitikaid käsitlev arutelu.

10.10 – 11.00 Paneel: Näed, aga ei usu – miks Venemaal elav inimene end ise avatud internetist välja lülitas?
11.10 – 12.00 Paneel: Eesti võime EL digitaalpoliitika kujundamisele kaasa rääkida
12.10 – 13.00 Paneel: Kas vaenuliku mõjutustegevuse vastu on vaktsiini?
Modereerib Henrik Roonemaa

Vaata täpsemat programmi ja esinejaid: https://xn--pev-qla.internet.ee/2022.

Vaata veebikonverentsi salvestust:

Ilusat lastekaitsepäeva! Märkame, kuulame ja toetame üksteist.

Ilusat lastekaitsepäeva! Märkame, kuulame ja toetame üksteist.

Mis on tänapäeva lastel hinge peal? Mis on see sõnum, mida nad annaksid edasi, kui neil oleks raadios või televisioonis 30 sekundit, et öelda kõigile Eestimaa inimestele midagi?

“Kallid täiskasvanud! Kas te olete kunagi mõelnud sellele, et kui mõni meiega seotud probleem lahendamist vajab, ei oota me mitte alati teie käest valmis lahendusi, vaid pigem ausat dialoogi ja üheskoos lahenduse leidmist,” küsivad oma kirjas täiskavanutele Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud. “Mis siis, kui ka meie ise, Eestimaa lapsed ja noored, saame aidata otsida meid puudutavatele küsimustele vastuseid?”

“Nii ongi näiteks mure vaimse tervise või ka üldise heaolu (sh näiteks nutisõltuvuse) pärast sageli vastastikune, kuna me ju näeme, kuuleme ja tajume, et ka täiskasvanud on hädas ja mures. Samamoodi, nagu teie tahate meid aidata, vaatame meie teid ja soovime, et saaksime ja oskaksime teile kuidagi toeks olla. Lihtsalt – mitte alati ei oska me seda väljendada.”

Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute kirja saab lugeda täismahus veebiajakirja “Märka last” lastekaitsepäevale pühendatud erinumbris: https://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2022/05/31/veebiajakiri-juuni-2022/.

Märkame, kuulame ja toetame üksteist. Igal pool. Ka internetis. 💛

Ajakirja lugemiseks klõpsa pildil 🙂

Rahvusvahelisest uuringust, mis käsitles laste seksuaalse väärkohtlemise ära hoidmist läbi teenusedisaini muutmise

Rahvusvahelisest uuringust, mis käsitles laste seksuaalse väärkohtlemise ära hoidmist läbi teenusedisaini muutmise

Märtsikuus osalesid Pelgulinna Gümnaasiumi õpilased rahvusvahelises uuringus laste seksuaalse väärkohtlemise ära hoidmisest läbi teenusedisaini muutmise, inglise keeles “Child safety by design that works against online sexual exploitation of children”. Uuringus osalesid 6. ja 8. klassi õppijad, kes mõtestasid uurijatele, millist internetti nemad sooviksid tulevikus kasutada.

Lühikokkuvõte:
• Õpilased on internetis riskigrupp, sest nad on aktiivsed interneti ja digiteenuste kasutajad, aga neil puuduvad vahel nii vajalikud teadmised kui ka ohutunne;
• Õpilased on osaks nii probleemist kui ka lahendusest, sest just noored ise teavad, kuidas nad hätta satuvad ja oskavad üksteisele nõu anda, kuidas ka probleeme lahendada võiks;
• Noored ei kohta ohte ainult internetis, vaid võivad kogeda väärkasutust ka oma kodus ja kaaslaste poolt. Kindlasti on oluline, et alla 13-aastased lapsed vajavad monitoorimist ja juhendamist ja vanemad kui 13 enam autonoomsust oma tegevuses.
• Noord ootavad, et privaatsus ja võimalused raporteerida halba käitumist on keskkondadesse sisse ehitatud või miks mitte ka automatiseeritud – see aga ei ole arendajatele kerge luua.

Uuringut korraldas Terre des Hommes projektis Down to Zero Alliance’s Building Back Better. Uuringu tulemused on leitavad siit https://www.datocms-assets.com/22233/1652864615-child-safety-by-design-report-final-1.pdf

Uus "Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia"" (BIK+)

Uus “Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia”” (BIK+)

Euroopa Komisjon võttis 11. mail vastu “Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia” (Better Internet for Kids +), mis on jätkuks eelmisele 2012. aastal vastu võetud strateegiale.

Iga klikk loeb, ka sinu andmeid!

Iga klikk loeb, ka sinu andmeid!

Netis ringi liigeldes, oste sooritades või suheldes jätame pidevalt maha digitaalseid jalajälgi, millel võivad olla vägagi reaalsed tagajärjed meie privaatsusele ja teistele õigustele. Ometi jääb tihti hoomamatuks, kui palju meie andmeid tegelikult kasutatakse ja edasi jagatakse.

Taavi lugu saab jälgida kolmes andmekaitse teemalises videos, mis õpetavad, kuidas panna tähele digimaailma ohtusid ning miks on oluline veebis oma privaatsust kaitsta.

 

 

Kampaania korraldaja on Eesti Inimõiguste Keskus, kelle poolt on loodud ka õppematerjal: https://humanrights.ee/iga-klikk-loeb-ka-sinu-andmeid/.

Targalt internetis podcast lapsevanematele

Targalt internetis podcast lapsevanematele

Pere ja Kodu podcastis käisid külas Lastekaitse Liidust Targalt internetis projekti koordinaator Malle Hallimäe, teavitustöö koordinaator Kerli Valner ja lapse õiguste saadik Aveli (15). Üheskoos arutati, kuidas saab lapsevanem oma lapse head internetikasutust toetada. Kuidas teha nii, et laps tuleks rääkima, kui midagi on internetis juhtunud, kas ekraanipiirang on vajalik ja mis on need asjad, mida postitada ei tasuks.

“Lapsed saavad oma esimese kokkupuute ekraani, oma seadmega juba päris titeeast, ühe- kaheaastased lapsed toimetavad nendega juba üsna sageli. Teevad midagi näpuga ning vaatavad ekraani. Teadlikum ekraani kasutamine hakkab aga nelja-viieselt. Nemad on juba päris aktiivsed nii koos vanemaga kui ka üksi nutiseadet kasutama,” kommenteerib Malle Hallimäe.

Podcast’is osalenud Aveli tõdeb, et tema sai oma esimese telefoni üsna hilja – alles teises klassis. „Ma olin selle koha pealt ajast väga maha jäänud. Teistel oli juba lasteaias või vähemalt esimeses klassis oma telefon,” ütleb ta. Aveli tõdeb ka, et esimesed sammud internetis võivad olla üsna hirmutavad. Eriti kartis ta, et võib tõmmata alla mõne mängu, mis toob emale suure arve.

Selleks et nii vanematel kui ka lapsel oleks hea tunne internetis käia, on Malle sõnul vaja enne lapsele nutiseadme andmist pidada maha oluline vestlus. „Kõigepealt peaks ütlema seda, et nii nagu igas keskkonnas ja ruumis, kus me viibime, on see siis kodus, kinos, lasteaias, teatris või mujal, tuleb samamoodi viisakalt ja hoolivalt käituda ka internetis. Internet on lihtsalt üks lisaruum, kus me viibime.”

KUULA PODCASTI SIIN.

15.05 Perepäev: kuidas peres nutiseadmete kasutamise kokkuleppeid sõlmida

15.05 Perepäev: kuidas peres nutiseadmete kasutamise kokkuleppeid sõlmida

Täna, 15. mail tähistatakse rahvusvahelist perepäeva. Selle päeva raames jagame teile nõuandeid, kuidas sõlmida oma peres nutiseadmete kasutamise kokkuleppeid.

Usaldusväärne vestlus ja isiklik eeskuju on parim kaitsevahend

Enne, kui hakata otsima rakendusi, mis aitaks piirata lapse aega nutiseadmes ja internetis, tuleks temaga esmalt vestelda. Aidake oma lapsel mōista, et reeglid ja kokkulepped on tema kaitsmiseks. Selgitage lapsele, mis juhtuks tänavatel ja teedel, kui ei oleks liiklusreegleid ega -märke. Kõik need reeglid kaitsevad ja aitavad hakkama saada. Seejärel saab hakata rääkima interneti ja nutivahenditega seotud reeglitest.

Arutlege lapsega

Aidake lapsel aru saada, et reeglite ja kokkulepete tegemine on tõend sellest, et hoolite temast! Mida arvab laps olukorrast, kui peres ei oleks ühtegi reeglit? Kas te olete armastavad ja hoolivad vanemad, kui laps saaks teha nutiseadmetes kõike mida soovib?

Kuulake, kui laps räägib ja arutleb teiega. Ärge kiirustage otsuste tegemisel. Püüdke mõista, miks teie laps kulutab nii palju aega internetis surfamiseks. Miks üks või teine veebileht või mäng talle nii palju huvi pakub? Kui märkate, et laps kulutab liiga palju aega internetis või nutivahendis, siis uurige, kas tal on igav. Asendage see ühise tegevusega – minge koos õue, mängige lauamänge. Teie aeg on kõige “kallim”, mida te saate oma lapsele kinkida!

Reeglite üle arutlemise alustamiseks valige üks oht, mure või probleem seoses interneti kasutamisega (nt ajakulu, võõrad internetis, mängud, Youtube, veebilehed, kelmid, petuskeemid, tasulised rakendused, oma telefoni võõratele andmine, paroolide jagamine, piltide saatmine, võõraste sõnumite vastuvõtmine vms).

Leppige kokku reeglid ja sõnastage need

Koostage oms pere reeglid interneti ja nutivahendite kasutamisks. Aidake lapsel mōista, et see on teie omavaheline kokkulepe ja teistes peredes on teistsugused reeglid. Las laps kirjutab või joonistab paberile reegli, näiteks üks oht – üks reegel jne.

Arutlege, kas reegel meeldib või ei meeldi lapsele; mis ta arvab, miks te vanematena soovite sellise reegli kehtestada; kas reegli juures on midagi sellist, mida laps tahaks muuta? Pärast läbirääkimisi pange reegel uuesti kirja ja leppige kokku, et te kõik peate sellest kinni pidama. Seejärel pange reegel nähtavasse kohta.

Tunnustage

Kui laps peab reeglitest kinni, siis tunnustage teda. Aeg-ajalt vaadake reeglid koos üle ja vajadusel muutke. Eri vanuses lapsed vajavad erinevaid reegleid.

Isiklik eeskuju

Laps ōpib tegudest, mitte sōnadest. Lapsevanema eeskuju nutivahendite kasutamisel on parim kaitse, et laps käitub internetis ja nutiseadmetes õigesti ja peab kinni kokku lepitud reeglitest. Perega koos olles pange nutitelefonid ära ja korraldage koos nutitehnika vabasid ōhtuid.

Rohkem infot sellest, kuidas peres nutivahenditega seotud kokkuleppeid luua, leiate teavitusmaterjalist “Rakendused lapsevanematele“, kust leiab infot ka ajapiirangu seadmisest lapse telefonis, kaugjuhitavatest rakendustest aja ja sisu piiramiseks jne.

 

Partnerid