Peateemad

Õpetajatele

Õpetajate soovitused

Sellelt lehelt leiate õpetajate soovitused oma kolleegidele turvalise interneti päeva ürituste korraldamiseks lastele ja noortele.

Mida soovitate 2021. aastal õpilastega turvalise interneti päeva tähistamiseks ette võtta?

Lasteaed

Pile Trumm (Lasteaed Neeme Mudila): Meie lasteaialastele on meeldinud mängida nn “interneti võrgustiku mängu”- nimetasime selle nii. Kuidas me seda mängime? Lapsed on saalis hajutatult.
Nemad on nn arvutid. Interneti levimist, võrgustikku sümboliseerib
lõngakeralt ühe arvuti juurest teise juurde tõmmatav lõng. Kui lõng tõmmata puruks, siis levi kaob. Nüüd tuleb mängu valla IT-mees, kes sõlmim lõnga kokku, ehk parandab ühenduse. Enne tuleb muidugi probleemne koht leida.
Kogu mäng pakub palju elevust.Viisime lastega läbi katse. (Katses selgus, et üks postitus võib 1 tunniga liikuda 6 erinevasse riiki, 1 päevaga aga 13 -sse (nt Austraalia, Hispaania, Läti, Soome, Norra jne) Moraal: Alati tuleb mõelda mida postitada ja kelle jaoks, saab lisada piiranguid).
Lapsed joonistasid pildi. panime selle üles internetti ning lisasime kirja:
Täna on rahvusvaheline turvalise interneti päev. Selle raames teeme
Lasteaed Neeme Mudila 5-7 aastaste lastega eksperimendi, mille käigus
tahame näha, kui kiiresti levib info FB´s ühe tunni ning ühe päeva jooksul.
Kui märkad meie pilti, palun lisa [image: 👍] ning kirjuta
kommentaaridesse, kus hetkel asud.It´s an international Safer Internet Day
today. There for our kindergarten Neeme Mudila is having an experiment to
see how quickly the information spreads in FB during an hour and during a
day. When you notice our picture please add
[image: 👍] and write to comments your current location.
Meie üks lõbusamaid ettevõtmisi on ka salasõnade väljamõtlemine, et kaitsta oma nutiseadmeid. Lähteülesandeks on selline kombinatsioon tähtedest ja numbritest koostada, mida oleks väga raske ära arvata.

Sõmeru Lasteaed Pääsusilm Mõmmikute rühm:  Lasteaias võiks lastega teha erinevaid situatsioonimänge, läbi mille näidata ohte internetis.
*Meie oleme kasutanud Kiusamisest Vabaks metoodika abi.
*Tutvustada lehekülgi, kus lastel juba oleks turvaline käia ja kus ei
varitse ohte (õppemängud, lasteka lehekülge jne)
*Abiks on ikka ja alati Jänku Jussi multifilm.
*Oluline lastele öelda, et nad räägiksid muredest/mitte
arusaamisest/kahtlustest täiskasvanuga.
*Teha mõistekaarte, et näha palju lapsed teavad.
*Lugeda õpetlikku lasteraamatut nt Jänes Juliuse arvuti.
Lastele on meeldinud teha mõistekaarte, et rääkida oma kogemustest ja
teadmistest.
Lastele meeldib läbi mängu teadmisi omandada. (Meil oli abiks mänguarvuti ja mänguasjad) Lastele meeldis kuulata juttu Jänes Juliuse arvuti ning hiljem selle üle arutleda.

Liia Schlitski (Tallinna Kannikese Lasteaed): Kõlab igavalt, aga soovitan turvalise interneti päeva tähistamiseks lastega ette võtta midagi huvitavat. Midagi, mille läbiviimine haarab kaasa nii lapsi kui ka õpetajat ennast. Tegevus võiks lähtuda näiteks sellest, milliseid nutivahendeid lapsed kasutavad ehk millega nad lasteaias kokku puutuvad või millega neil kodus lubatakse mänge mängida, youtube videosid vaadata jms. Paljudel lasteaialastel lubatakse kasutada näiteks vanemate telefoni, tahvlit või arvutit. Õpetaja võikski olla üks nendest inimestest, kes suunab ning õpetab lapsi nutivahendeid targalt ja turvaliselt kasutama. Internet on täis erinevaid põnevaid ideid ja materjale, mille järgi välja mõelda üks vahva, kaasahaarav tegevus.
Olen oma rühma lastega turvalise interneti päeva tähistamisel osalenud
kahel aastal ning mõlemal korral on tehtud tegevused lastele väga
meeldinud. Tunnen, et olen nendel kordadel tabanud täpselt laste huvi ja
saanud neile anda juurde ka uusi teadmisi. Esimesel aastal proovisime aimu saada, mis see internet üldse on ning vedasime rühma lõngast interneti võrgu ja meisterdasime papist sülearvuteid. Teisel aastal tutvusime erinevate päris nutivahenditega ning rääkisime paroolist ja selle vajalikkusest.
Ma arvan, et lastele on meie ettevõtmised meeldinud, kuna nad on saanud
aktiivselt kaasa tegutseda ja kasutada vahendeid, mida päris igapäevaselt
lasteaias kasutada ei saa.

Kool

Triin Hussar (Haabneeme Kool): Täna just viisime läbi ettevalmistust väitluseks digivõimaluste ja digiohtude üle. Esimene samm oli õpilastel ülesanne leida poolt- ja vastuargumente. Teine samm väikestes gruppides oma mõtteid jagada, koondada oma mõtted, leida ühisosa. Kolmas samm väitlemine gruppide vahel. Sellele on planeeritud 2 tundi. Seejärel teeme ühiselt kokkuvõtte ja järgneb õpetaja poolne esitlus, kus on erinevatest allikatest kokku pandud info, mida õpilased võiksid/peaksid teadma ja arvestama. Õpilased saavad lisaks digiteadmistele harjutada koostööoskust ja suhtlemist. Lastele pakuvad huvi reaalsed lood ja videod, materjali selle kohta on väga palju. Kahoot ja töölehed on hea võimalus oma teadmisi testida, mille pealt klassis arutelu tekitada.

Taimi Dreier (Pärnu Ülejõe Põhikool): Olen viis viimast aastat 4. ja 5. klassidele teinud viktoriini internetiturvalisusest. Mõnema vanuseklassi parimad saavad autasud trimestrilõpu kogunemistel.
Eelmisel aastal võtsid selle ülesande  kanda kolm 8. klass õpilast
loovtöö raames, kes viisid läbi nendes klassides aktiivse loengu ja
vestluse ning seejärel selle viktoriini.
Õpilastele on see päev alati meeldinud. Sel aastal lisame klasside hulka ka kolmandad. Vanemates klassides on selle päeva tähistamine (või vähemalt lühidalt selle välja toomine) aineõpetaja ja klassijuhataja töö olnud.



Kristi Luik (Rapla Täiskasvanute Gümnaasium): Kindlasti tuleks sellele tähelepanu pöörata, sest see on vajalik igas vanuses inimesele, olgu ta siis kooliõpilane või mitte. Hetkeolukord on ju kõigis koolides keeruline ja me ei tea, millal oleme kontaktõppes või distantsil, aga mõlema variandi puhul saab teemat käsitleda ja kindlasti ka midagi korraldada, kas koolimajas olles või siis virtuaalselt. Meie oleme püüdnud antud teema põimida kõigisse sel päeval olevatesse ainetundidesse, on olnud viktoriinid ( erinevad keskkonnad-Kahoot, kuldvillak ja miljonimäng-meeldivad väga, fotojaht (mõnus teha ka õues) jne, valikutega vastused ja vabad vastused, paberkandjal ja netis), oleme kutsunud kedagi loengut andma(sel aastal vist väga ei saa, aga aega veel on ja seega eks paistab…), on olnud e-külalistundi ja seda saab ju suurepäraselt ka sel segasel ajal korraldada (mõtlen hetkel isegi virtuaalsele loengule), loengu järel saab näit ise teha töölehe, mida täita ja õpilane saab seda töölehte kasut ka näit oma õpimapis, kuhu kogub õppeaasta jooksul osaletud loengute töölehed kokku ja meil saab seda näit karjääri-ja ettevõtlusõppes kasut. Oleme teinud plakateid ja siis neid näituseks seadnud (ka padletis on pandud looming üles ja seda koos vt), saab kirjutada arvamuslugusid erinevatel teemadel (esseed jne ) ja seda nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arutelud erinevatel teemadel on väga populaarsed, oleme lausa väitlust teinud (peab jah aega olema, aga see siiski tasub ära ja paljud väärarusaamad on tänu sellistele tegevustele ümber lükatud. Õpilased on ise teinud esitlusi antud teemal/teemadel jne.(sobib ka jällegi võõrkeeltesse). Kuna oleme ka tervist edendav kool, siis ühel aastal tegime õues orienteerumise, erinevates punktides olid küsimused, kas netis tehtavad või tuli mõni ka punktis vihjete järgi leida ja siis teha ja näit pildistada tehtu ja see siis laadida saata antud juhiste järgi. Selline kombineeritud liikumisega koos ka teadmised ja ka silmaring ning sobitasime selle ka ajaloo tundi, sest punktid olid kõik seotud ka ajalooga. Osales kogu koolipere. Loov peab olema ja koostööd tuleb omavahel teha, siis tuleb äge asi. Õpilastelt saab häid mõtteid, seega tasub küsida ja mina olen lausa lasknud nii teha ka loovtööd, et õpilane valmistab selle päeva ja keskkonnad ette, seega olgem julgemad andma neid töid teha ka õpilastele, meie juhendame ja oleme abiks, nii saame mitu kärbest ühe hoobiga.

Katrin Uurman (Räpina Aianduskool): Turvalise interneti päeva tähistamise ettevõtmised ja tegevused sõltuvad kindlasti vanuserühmast. Täna on suurel osal õpilastest taskus oma nutiseade. Seetõttu soovitan käsitleda just nutiseadme turvalist kasutamist. Kindlasti meeldivad õpilastele praktilise suunitlusega töötoad, kus saab ise käed külge panna.
Teise teemana soovitan käsitleda küberkiusamist. Tähtis on, et lapsed teaksid ohtusid, oskaksid kiusamise ära tunda, teavad kuidas õigesti käituda ning julgevad seda teha.
Põnevad on ka viktoriinid ja muud loomingulised võsitlused (näiteks joonistamine, meemide tegemine, juttude või luuletuste kirjutamine). Need tekitavad alati elevust, panevad mõtlema ning on õpetlikud. Joonistustest ja meemidest saab koostada näituse, luuletustest ja juttudest kogumiku või avaldada hoopis kooli ajalehes.
Arvan, et turvalise interneti päeva tasub igal juhul tähistada.


Kokkuvõte eelmise aasta üritustest

Targalt internetis projekti eestvedamisel kutsuti eelmisel aastal koole, lasteaedu ja noortekeskusi tähistama turvalise interneti päeva ning selle raames lastele ja noortele veebruari jooksul e-ohutuse alaseid üritusi läbi viima. Meil on rõõm teatada, et meile teadaolevalt korraldas lastele digiohutuse ürituse üle 270 asutuse. Mida põnevat ette võeti?

Koolide seas osutus väga populaarseks Kübernööpnõela võistlus. Tegemist on 1.-6. klasside õpilastele toimuva koolisisese digitaalse ohutuse ja küberkaitse teemasid turvustava võistlusega. Erinevate raskusastmetega ülesanded on loonud digitaalse ohutuse eksperdid ja küberkaitse talendid, et ärgitada laste huvi küberohutuse ning IT teemade vastu laiemalt. Võistlust korraldasid projekti Targalt internetis raames Tallinna Tehnikaülikool ja Kaitseministeerium.

Mitmetes koolides käsitleti digiohutuse teemasid erinevates ainetundides või teemavahetundides. Ainetundides kasutati ka Targalt internetis tunnikavasid ja uusi õpiobjekte. Näiteks toimus Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis tund „Ausalt valeuudistest“. Lisaks korraldati erinevaid e-ohutuse töötube, mida viisid läbi nii õpetajad oma koolist kui ka eksperdid teistest asutustest. Korrati üle, mida peab silmas pidama info, sh fotode jagamisel, ning mida teha ja kelle poole pöörduda probleemide, näiteks küberkiusamise, puhul. Pärnu Ühisgümnaasiumis uuriti, kuidas digiprügi kustutamine muudab elu turvalisemaks. Teemavahetundides vaadati peamiselt temaatilisi multikaid, näiteks Jänku-Jussi ja Netilambaid.

Õpilased said lahendada huvitavaid nuputamisülesandeid, näiteks temaatilisi viktoriinekuldvillakutteste, fotojahti. Kahtla Lasteaed-Põhikoolis lahendati ristsõnu lausa aja peale ning näiteks Raikküla Koolis toimus üritus „Turvaliselt internetis põgenemistuba“. Üks ruum on spetsiaalselt selleks ehitatud ja jaotatud neljaks toaks. Tubadesse on peidetud erinevaid ülesandeid, tegevusi turvalise interneti teemadel. Õpilased on jagatud kolmesteks rühmadeks (klassi siseselt) ja igal rühmal tuleb vastvalt legendile lahendada erinevaid ülesandeid/tegevusi, et pääseda järgmisse tuppa ja lahti muukida uksekood. Aega selleks on 45 minutit.

Kuna samal nädalal oli ka sõbrapäev, siis mõned koolid kasutasid ka seda temaatikat. Näiteks tehti sõbrale soovitusi, kuidas nutivahendites turvalisemalt olla. Märjamaa Gümnaasiumis toimus üritus „Sõbraga turvaliselt internetis“ – kooli peal olid erinevad ülesanded ning kui kõik korralikult läbitud siis jõuti koos sõbraga varanduseni.

Lisaks korraldati plakativõistlusi „Internetireelgid“ ning plakatite näitusi. Näiteks Pärnu Raeküla Koolis valmistasid 7-ndad klassid Canva-keskkonnas plakateid internetiturvalisuse päevaks soovitustega sõbrale, kuidas turvaliselt nutivahendis toimetada. Parimad plakatid said koolimajja üles riputatud. Mitmed koolid osalesid meemikonkursil „Laps teeb, mida laps näeb“.

Osades koolides oli digiohutuse alastesse tegevustesse haaratud terve koolipere ja seda terve nädala jooksul. Näiteks Kalamaja Põhikoolis viisid vanema astme õpilased teistele läbi arutelusid turvaliselt internetis, millele järgnesid kinnistavad tegevused – näiteks mängiti liikumismängu, mille käigus esitati turvalise interneti kohta küsimusi ning iga vastuse ajal pidid õpilased tegema erinevad liigutusi. Õpilased olid väga rõõmsad antud mängu mängimise üle. Nad oli kaasatud ja mõtlesid tõsiselt kaasa. Lisaks loodi koomikseid, mille teemadeks olid “Turvaliselt internetis!”, “Astun küberkiusule vastu!”, „STOP kiusamisele!“ vms. keeles tehti seinalehti, kuidas oma asju internetis salajas hoida.

Ka Järveküla Põhikoolis tähistati turvalise interneti päeva – arutleti teemadel, kuidas küberkiusamisolukorda sekkuda, kuidas internetis kiusamist ennetada, mida teha erinevates küberkiusamise situatsioonides jms. Veel mängisime Kahoot’i, mis sisaldas erinevaid küsimusi seoses internetiga. Laste jaoks on oluline teada, milline on hea parool, kui pikalt peaks nutiseadmes aega veetma, kuidas mõjub nutiseadmes olemine kehale ja vaimule, kuidas käituda kahtlase sisuga kirja puhul. Kõiki neid teadmisi jagas antud viktoriin. Oli hea meelde tuletada ja teadmisi kinnistada! Päeva lõpetasime pildi postitamise ja kommenteerimise teemadel. Joonistasime erinevaid näiteid, kuidas populaarses Instagramis postitada sobilik ja ebasobilik pilt. Samuti kasutasime võimalust visualiseerida, millised on head näited kommenteerimiseks ja millised mitte. Väga paljud ideed on võetud suurepärasest tunnikavast, mille on koostanud Kiusamisest Vabaks tiim ning, mis on kõigile huvilistele internetis tasuta kättesaadav.

Keila Koolis toimus vahva üritus “Appi! Ma tahan netti!”, mille sisse mahtusid digiteemalliste juttude lugemine ja kuulamine, kohtumine kirjanik I.Tomuskiga, turvalise interneti reeglite meeldetuletamine ja Jänku-Jussi multifilmi vaatamine. Hilisõhtustes töötubades tutvuti digitatud kultuuripärandiga (raamatud, kuuldemängud, telelavastused, fotod, käsitöö) ning prooviti ise arvutit ning nutivahendeid kasutades arhiivides nähtu ja kuuldu põhjal ise uut sisu luua.

Lasteaedades vaadati peamiselt temaatilisi multifilme ning arutleti interneti ja nutivahendite erinevate võimaluste ja riskide üle. Näiteks Sõmeru lasteaias „Pääsusilm“ aitasid lapsed koos koos lillade karudega koostada mõistekaarti, mis on internet ja mis sellega või seal teha saab. Arutlesime, mis lapsed arvutis teevad ja millised ohud internetis olla võivad. Meie 4-aastased Mõmmikud olid aktiivsed kaasarääkijad ja mõtlejad. Lõpetasime tegevuse raamatu lugemisega ja lugemispalaks valisime Leelo Tungla poolt tehtud raamatu Jänes Juliuse arvuti.

Mõned koolid korraldasid temaatilisi loenguid ka lapsevanematele ja koolitusi õpetajatele. Näiteks Pelgulinna Gümnaasium korraldas konverentsi.

Partnerid