Targalt internetis

Lastega seotud juhtumid

Oleme siia lehele koondamas päriselul põhinevaid laste ja noortega juhtunud näidislugusid (nimed on muudetud), mille juures on soovitused nii Andmekaitse Inspektsioonilt, veebipolitseilt, Lasteabilt, Lastekaitse Liidult.

4 teemat, millega noored veebipolitseiniku poole pöörduvad:

• Esimeseks teemaks on küberkiusamine.
• Teiseks teemaks on andmete ilma loata jagamine.
• Kolmandaks teemaks on häkkimine .
• Neljandaks teemaks on seksuaalne väärkohtlemine internetis.
  Loe laste seksuaalsest väärkohtlemisest internetis Lasteabi veebilehel.

Videos jagab Lääne-Harju politseijaoskonna veebipolitseinik Grete-Kelly Lipstok soovitusi, mida nendes olukordades teha:

• Küberkiusamise puhul – jäädvusta (materjal ja kiusaja profiil), blokeeri kiusaja, raporteeri postitust ja räägi vanemaga või mõne usaldusväärse täiskasvanuga.
• Andmete ilma loata jagamine – kui sinu andmeid, näiteks nime, pilti, telefoninumbrit või elukohta jagatakse ilma sinult luba küsimata internetis, siis jäädvusta – kes sinu andmeid jagas, kus jagas ja mida jagati. Räägi sellest ka oma vanemaga.
• Häkkimine – häkitud konto puhul on oluline taastada ligipääs üritades parooli taastada. Teavita olukorrast keskkonna moderaatorit. Kui seda on raske teha, siis on abiks ka vanemad, usaldusväärne täiskasvanu ja ka veebipolitseinik.
• Seksuaalne väärkohtlemine internetis – kui sind on internetis seksuaalselt väärkoheldud, siis räägi kindlasti usaldusväärsele täiskasvanule. Sul on ka võimalus helistada Lasteabisse 116111, www.lasteabi.ee. Saad info anda ka anonüümselt. Selliste olukordade puhul on kõige olulisem, et sa ei jääks oma murega üksi, sest tegemist on tõsise olukorraga, mis vajab lahendust. Võid pöörduda ka veebipolitseiniku poole.

Lasteabi nõustajad puutuvad iga päev kokku juhtumitega, kus noored kogevad digimaailma varjukülgi – alates küberkiusamisest kuni manipuleerivate, ahistavate, groom’ivate täiskasvanuteni. Sellistes olukordades on oluline, et lapsed teaksid, kust abi saada ja kuidas end kaitsta.

Keerulised olukorrad internetis

Noored on internetis sageli haavatavad, kuna nad ei pruugi alati mõista, millised suhted ja tegevused on ohtlikud või ebaeetilised. Esialgu põnev olukord võib kiiresti kasvada üle käte ning jõuda naljast kaugele. Lapsele on taolised juhtumid emotsionaalselt traumeerivad ning vahest saaks toimuvast ka kuriteokoosseisu kätte!

Toome alljärgnevalt välja mõned konkreetsed juhtumid päriselust. Küll muudetud andmetega, aga need näitavad, kui oluline on ennetustöö ja probleemide tekkimise korral õigel ajal tegutseda ja otsida professionaalset tuge. Õppigem nendest juhtumitest, et internetikeskkond meie lastele ja noortele turvalisemaks muuta.

Juhtum 1: Mure 14-aastase lapse võõrastega suhtlemise ja sobimatu sisuga kokkupuute pärast internetis

Lapsevanem võttis lasteabiga ühendust oma 14-aastase lapse käitumise pärast sotsiaalmeedias. Selgus, et laps võttis valimatult vastu võõraste inimeste sõbrakutseid ning oli alustanud nendega vestlusi, jagas oskusliku manipuleerimise ohvrina intiimseid pilte endast ja tekkimas olid ka intiimsed suhted. Asi jõudis selleni, et 35-aastane mees, tahtis 14-aastase lapsega kohtuda. Lapsele saadetavad sõnumid olid järjest sundivamad ning julgustati ja keelitati last “eksperimenteerima”. Lapsevanem oli väga mures, et võõrad inimesed tema lapsega manipuleerisid ja laps puutus kokku vanusele sobimatu sisuga. See, et tegu oli täiskasvanuga, suurendas riske veelgi ning vanem kartis, et last võidakse sundida nende inimestega isiklikult kohtuma.

Lasteabi nõustaja reageeris kiiresti ja andis lapsevanemale juhiseid isikud blokeerida ning teatada kontodest sotsiaalmeedia platvormidele. Samuti soovitati pöörduda politsei ja lastekaitse poole, salvestada kõik tõendid ja jälgida edaspidi lapse suhtlust internetis. See juhtum on meeldetuletus täiskasvanutele, et oma laste tegevuste osas peab olema valvas.

Juhtum 2: Seksuaalne väärkohtlemine ja alaealiste vahel jagatud videod

Lapsevanem avastas, et tema laste kooli suhtlusvõrgustikus ringles video, mille olid filminud kaks sõbrannat vanuses 9 ja 10. Videos nähti üht tüdrukutest seksuaalses olukorras samaealise poisiga. Videot jagati paljude lastega. Probleemiks oli video laialdane levik ja sellest lastele tekkida võiv kahju ning lapsevanem ei teadnud, kuidas olukorda lahendada, lapsi kaitsta ja saadud teavet käsitleda.

Olukorrast teatati kohe kohalikele õiguskaitseorganitele ja lastekaitsele edasiseks uurimiseks. Videot püüti eemaldada kõigilt platvormidelt, kus seda on jagatud, et vältida selle edasist levikut. Videoga seotud lapsed said professionaalset tuge sotsiaalkindlustusameti lastemaja ekspertidelt. Lapsevanematele peaks see meelde tuletama, et oma lastega tuleb hoida usalduslikku suhet ja julgustada avatult suhtlema, sh ka keerulisematel teemadel.

Juhtum 3: Väljapressimine ja manipuleerimine internetis

12-aastane poiss oli loonud võltsitud sotsiaalmeediakonto, kus ta oli suhelnud väidetavalt 14-aastase tüdrukuga. Olukord jõudis punkti, kus ta jagas selle inimesega endast intiimseid fotosid. Väidetav tüdruk otsis välja tema tegeliku konto ja leidis poisi isiklikud andmed, sealhulgas nime. Ta hakkas poissi ähvardama, nõudes, et ta saadaks rohkem fotosid, vastasel juhul jagab ta neid avalikult.

Lasteabi nõustaja soovitas poisil kohe politseiga ühendust võtta ja juhtunust veebipolitseile teada anda. Tal soovitati lõpetada suhtlemine ähvardajaga, blokeerida ta kõigil platvormidel ja koguda tõendeid vestluste ja ähvarduste kohta. Poiss kartis oma vanematele rääkida, kuid nõustaja julgustas teda rääkima olukorrast usaldusväärsele täiskasvanule.

Juhtum 4: Privaatsuse rikkumine ja laste emotsionaalne kahju

Murelik lapsevanem pöördus lasteabi poole, kuna tema endine abikaasa oli hakanud sotsiaalmeedias jagama häirivaid ja isiklikke videoid nende perest. Videod kujutasid peretülisid, mida lapsed olid sunnitud pealt nägema, ning paljastasid detailselt pere eraelu – vanemate konflikte ja emotsionaalselt pingelisi olukordi. Veelgi enam, jagatud materjal sisaldas tundlikku isiklikku teavet – laste nägusid, nimesid, äratuntavaid detaile eraelust ja isegi nende elukohta. Kuna videod levisid kiiresti, kasvas ka pere emotsionaalne koormus ja oht laste turvalisusele.

Lasteabi soovitas vanemal koguda tõendeid, teha videotest ekraanipilte ja kaardistada, kes ja kus neid jagas. Juhtum edastati lastekaitsele, et hinnata laste heaolu ja ennetada edasist kahju. Samuti anti juhised kahjuliku sisu eemaldamiseks sotsiaalmeediast, kuna alaealisi puudutava kahjuliku sisu jagamine rikub nii seadust kui ka platvormireegleid.

Veebipolitseilt näidisjuhtum

16-aastane noormees Martin pöördus veebipolitseiniku poole suure murega, mille osas ta ei julge oma vanemate poole pöörduda. Nimelt tutvus ta Snapchatis neiuga Kelli, kellega tundus juba esialgu olevat väga hea klapp. Neiuga sai suheldud umbes nädal aega ja mida aeg edasi seda intiimsemaks läksid need vestlused. Martin jagas Kelliga oma salajasi mõtteid ja muresid. Lõpuks viis Kelli vestluse sellele, et ega Martin ei tahaks Kellile enda keha näidata. Kuna Martin on Kelliga suhelnud juba nädal aega, siis tundis noormees ennast üsna turvaliselt, sest ta ju ikkagi tunneb juba Kellit piisavalt hästi. Leppisid siis nad kokku, et teevad videokõne siis, kui mõlema vanemad on magama läinud ja video ajal paljastavad mõlemad end teineteisele. Õhtul ühinevad mõlemad videokõnega, aga Kelli ei näita enda nägu Martinile. Martin aga näitab enda nägu ja enda paljastatud keha. Kohe, kui Martin on ennast näidanud ja on aru saada, et Kelli talle meeldib, lõpetab Kelli videokõne ära. Martin on segaduses ja ei saa aru, mida ta valesti tegi, ta kirjutab Kellile. Kelli aga vastab talle:“ Nüüd, kui sa ennast mulle näitasid, salvestasin ma selle video ja saadan selle kõigile su sõpradele ja perekonnaliikmetele, kui sa mulle raha ei kanna. Ootan 500 eurot Paypali kaudu hiljemalt homseks.“ Martin kirjutas kohe peale seda veebipolitseinikule.

Veebipolitsei soovitused:

• Esimese asjana tuleks ühendust võtta veebipolitseinikuga, kes annab edasised juhised. Martin peab nüüd tegema järgmised sammud:
• Lõpetama Kelliga igasuguse suhtluse ja kindlasti mitte talle raha saata.
• Martin peab tegema avalduse politseile siin: https://www.politsei.ee/et/avaldus-politseile.
• Lisaks sellele peab Martin võtma ühendust platvormiga ning raporteerima Kelli kontot kui libakontot, märkides juurde kas sexual content või harassment.
• Martin peab kõik oma kontod muutma privaatseks nii, et tema sõbralisti ei oleks näha.
• Martin võiks olukorrast ikkagi oma vanematele rääkida, sest vanemad on need, kes saavad teda aidata avalduse tegemisel ning olla Martinile toeks.

Näidisjuhtum: Privaatsus

„10-aastane Mari märkas ühel õhtul, et tema telefonis oli ilmunud uus superäge tasuta mäng, mida kõik klassikaaslased juba mängisid. Reklaam lubas värvilisi tasemeid, loomi ja suuri auhindu. Mängu avades hüppasid ekraanile kastikesed: luba küsiti ligipääsuks kaamerale, mikrofonile ja kontaktidele. Mari vajutas hoogsalt „Luba“, sest ta tahtis lihtsalt kiiresti mängima hakata.
Järgmisel päeval hakkasid aga telefonis vilkuma kummalised reklaamid, mis polnud üldse lapsele sobivad. Veelgi hullem – tema sõbrad kirjutasid, et said Mari nimelt imelikke kutseid ja sõnumeid. Selgus, et mäng oli automaatselt ligi pääsenud tema kontaktidele ja hakanud neid kasutama.“

Andmekaitse Inspektsiooni soovitused: 

1. Pea meeles, „tasuta“ ei tähenda turvalist.
Kui äpp on tasuta, teenib ta raha sageli andmete kogumise (sh jagamise) või reklaamide kaudu.
2. Küsi nõu vanemate käest enne uue äpi allalaadimist.
Täiskasvanu võib osata paremini hinnata, kas äpp on usaldusväärne. Muideks, seaduse järgi alla 13-aastane ei tohiks äppe alla laadida ega õigusi anda ilma vanema nõusolekuta.
3. Ära anna äpile ligipääsu kaamerale, mikrofonile või kontaktidele, kui see pole hädavajalik.
Mäng ei vaja toimimiseks sinu kontakte ega kaamerat. Kui äpp küsib liiga palju õigusi, on see ohumärk!
4. Loe enne nõustumist läbi, mida äpp küsib ja mõtle kas sa saad sellest päriselt aru.
Kui midagi tundub imelik, siis vajuta „Keeldu/Ära luba“ ja lõpeta rakenduse kasutamine.
5. Kui telefon hakkab käituma kummaliselt, ütle kohe täiskasvanule ja lõpeta äppi kasutamine.
Reklaamid, automaatsed sõnumid või tundmatud teavitused võivad viidata pahavarale.

Näidisjuhtum: võõraga suhtlemine

„Mari mängis populaarses online-mängus ja talle kirjutas uus sõber, kes küsis tema nime, vanust ja elukohta. Hiljem palus ta saata ka telefoninumbri ja mõne naljaka pildi. Peale mõnda aega peetud vestlust, kutsus uus sõber Mari fotosessioonile. Kuna uus tuttav tundus usaldusväärne, siis oli Mari nõus ja nad kohtusid 2 nädala pärast. Hiljem hakkas fotograaf Marist tehtud pilte postitama ning Mari tundis end ebamugavalt, sest pildid olid Mari hinnangul ebasündsad ja ta ei soovinud, et sõbrad või kooliliikmed neid näeks. Hiljem oli aga Maril üldse võimatu teha kindlaks, et mis on fotograafi päris nimi, sest tema sotsiaalmeedia konto tegutses varjunime alla ja Mari polnud enne pildistamist seda ka ise küsinud.“

Andmekaitse Inspektsiooni soovitused:
1. Internetis ei tea kunagi, kes on teisel pool ekraani
Isegi kui keegi tundub sõbralik, võib ta olla hoopis teine inimene, kui väidab.
2. Isikuandmeid ei tohiks jagata võõrastele
Nimi, vanus, linn, telefoninumber ja fotod on isikuandmed. Neid ei tohiks jagada inimestega, keda tegelikult ei tunta. Hiljem on raske ja võib-olla isegi võimatu end kaitsta.
3. Võõrastega ei peaks kohtuma, isegi kui nad tunduvad usaldusväärsed
Kohtumine võõraga on alati risk. Samamoodi on risk lasta teha endast pilte isikul, keda sa tegelikult ei tunne. Mõtle alati kas sa ka tegelikult tunned ja usaldad oma uut tuttavat.
4. Kui midagi tundub vale või ebamugav, tuleb sellest kohe rääkida
Sellises olukorras ei pea üksi hakkama saama. Räägi juhtunust mõnele usaldusväärsele täiskasvanud, nt vanematele või õpetajale.

Pettused

Millega lapsed veebis petturite küüsi langevad?

Veebipolitsei saab kahjuks üha sagedamini teateid juhtumitest, kus lapsed on langenud erinevate pettusskeemide ohvriks. Mõned levinumad näited hõlmavad:

• “Tasuta asjad” ja “lihtne raha”: Petturid võivad sotsiaalmeedias või mängukeskkondades lubada tasuta mängusisusid, haruldasi esemeid või isegi raha, kui laps jagab oma konto andmeid või klikib kahtlastel linkidel. Tihti lõpeb see konto kaotuse või pahavara sattumisega seadmesse.
• Sõbrakutsete taga peituvad võõrad: Lapsed on usaldavamad ja võivad kergesti vastu võtta sõbrakutseid tundmatutelt. Need “sõbrad” võivad hiljem hakata manipuleerima, küsima isiklikku infot või raha.
• Võltsitud võistlused ja loosimised: Lapsi meelitatakse osalema võistlustel, kus peaauhinnaks on ahvatlevad preemiad. Osalemiseks palutakse jagada isiklikke andmeid või kutsuda sõpru, sageli on tegemist andmepüüdmise või püramiidskeemidega.
• “Abi paluvad sugulased”: Kuigi see skeem on laiemalt levinud täiskasvanute seas, on ka juhtumeid, kus petturid võtavad interneti kaudu ühendust lastega, teeseldes hädas olevat sugulast või sõpra, kes vajab kiiresti raha. Nuttev hääl telefonis või veebis võib olla manipuleeriv võte.
• Ähvardused mängukontode sulgemisega: Hiljuti on märgata kurba trendi, kus alaealistelt pressitakse välja väiksemaid summasid (näiteks 5 eurot) ähvardusega sulgeda nende kontod populaarsetes mängukeskkondades. Hirm oma virtuaalsest varast ilma jääda paneb lapsed sageli maksma.

Veebipolitseinikud:

• Noored võivad langeda armupettuste ohvriks, kus internetituttavaks osutub manipuleerija, kes esmalt võidab nooruki usalduse, võib-olla saadab temaga intiimseid pilte vahetades, ja seejärel hakkab ähvarduste abil raha välja pressima. Need juhud saavad tihti alguse juhuslikest tutvustest sotsiaalmeedia platvormidel“
• Samuti on olnud telefonikelmuste katseid laste suunal, kus püütakse autoriteetse isiku (näiteks politsei või panga esindaja) maski all saada ligipääsu lapse või tema vanemate pangakontodele. Õnneks on lapsed ise tihti piisavalt teadlikud olnud, et mitte langeda ohvriks, kuid katsed on murettekitavad.
• Üha enam tuleb esile juhtumeid, mis on seotud mängukeskkondadega. Lapsi võidakse meelitada ostma või müüma mängusisusid (“skine”) ebaausatel platvormidel või tundmatute isikutega. Tihti juhtub, et raha kantakse üle, aga lubatud mängusisuseni ei jõuta. Lisaks olen märganud murettekitavat trendi, kus alaealistelt pressitakse välja väiksemaid summasid (ca 5 eurot) ähvardusega sulgeda nende kontod populaarsetes mängukeskkondades. Kuna summa tundub esialgu väike, maksavad noored sageli hirmust oma virtuaalsest “varast” ilma jääda, teadmata, et see võib olla osa suuremast väljapressimisskeemist.

Mida saavad lapsevanemad teha?

• Rääkige avatult: Oluline on luua kodus avatud ja usalduslik õhkkond, kus lapsed julgevad rääkida oma veebikogemustest ja kahtlustest.
• Õpetage kriitilist mõtlemist: Selgitage lastele, et kõik, mis veebis särav ja ahvatlev tundub, ei pruugi olla tõsi. Õpetage neid kahtlema tundmatutes pakkumistes ja sõbrakutsedes.
• Seadistage privaatsusseaded: Vaadake koos lapsega üle sotsiaalmeedia ja mängukeskkondade privaatsusseaded, piirake võõraste ligipääsu lapse kontole.
• Ärge jagage isiklikku infot: Korrutage üle, et kunagi ei tohi tundmatutele jagada paroole, pangakaardi andmeid, kodust aadressi või teisi isiklikke andmeid.
• Suhelge lapsega tema lemmik veebikeskkondades: Olge kursis sellega, kus teie laps aega veedab ja kellega ta suhtleb.
• Mängukeskkonna ohud: Rääkige lastega virtuaalse kauba ostmise ja müümise riskidest ning hoiatage neid tundmatute “kaupmeeste” eest.
• Kaheastmeline autentimine: Kui võimalik, seadistage lapse olulistel kontodel kaheastmeline autentimine.
• Teavitage politseid: Kui laps on langenud pettuse ohvriks, on oluline sellest teavitada politseid. Iga teade aitab meil saada paremat ülevaadet olukorrast ja pettureid tabada.