Peateemad

Uudised

Noorte hinnangul kaasneb arvutimängudega ka palju positiivset

19.09.2019

Telia poolt läbi viidud värskest uuringust selgub, et kuigi suurem osa teismelisi mängib igapäevaselt arvutimänge, ei näita vanemad selle vastu üles kuigi suurt huvi. Noorte sõnum lapsevanematele on see, et nad on kaasnevatest riskidest teadlikud ning et mängimisega kaasneb ka palju positiivset.

Telia Company viis selle aasta mais ja juunis läbi Children’s Advisory Panel (CAP) uuringu, milles osales 600 Balti- ja Põhjamaa 15 aastast noort seitsmest erinevast riigist. Eestis oli uuringu läbiviimisel partneriks Lastekaitse Liit ning uuringus osalesid Tallinna Reaalkooli ja Pärnu Rääma Põhikooli 8. klasside noored. 

Tulemustest on näha, kui populaarsed on arvutimängud noorte, eriti just poiste seas. Kui 82% noortest mängib arvutimänge, siis iga kolmas teeb seda iga päev ja palju tunde korraga. Samuti joonistus välja suur erinevus poiste (52%) ja tüdrukute (7%) igapäevase aktiivse arvutimängude mängimise aja vahel.

Uuringu üheks sisendiks olid noorte loodud animeeritud filmiklipid, mis ilmestasid, et vanematel ei ole aega või huvi lastega arvutimängudest rääkida. “Noored tahavad, et nende vanemad mõistaksid, et mängimisega kaasneb ka palju positiivset ning et noored on online mängudega kaasnevatest riskidest teadlikud,” lausus Telia Company vastutustundlikkuse valdkonna juht Heddy Ring.

Noored: mängimine arendab oskusi ja mõtlemist
Uuringutulemuste analüüsi üheks kõige olulisemaks järelduseks on see, et mängimine on midagi muud kui lühivaatega ajaviide. Kuigi riikide tulemuste vahel väga suuri erinevusi ei olnud, tõid just Eesti lapsed esile mitmeid mängimisega seotud positiivseid aspekte. Enam kui 70% uuringus osalenust nõustusid väitega, et lisaks paremaks mängijaks saamisele õpitakse internetimänge mängides uusi asju – areneb suhtlemisoskus, inglise keel, kujutlusvõime, loogiline ja strateegiline mõtlemine.

Samuti arendab mängimine loovust ning peaaegu iga teise (41%) noore hinnangul aitavad internetimängud unustada halbu asju elus. Negatiivsete aspektidena tõid Eesti noored välja mängukeskkondades pettuse ohvriks langemise ning konfliktide tekkimise inimeste vahel.

“Noored põhjendasid, miks nad ei saa kohe mängude mängimist lõpetada. Sama situatsioon on siis, kui nad tegeleksid millegi muuga – kui keegi läheb järsku vahele ning tegevus katkestatakse, tekib pahameel. Mõlema osapoole mõistmist peaks rohkem olema. Mida vanemaks me saame, seda rohkem mekardame eksida. Võti seisneb omavahelises arusaamises, rääkimises ja selgitamises ning selleks tuleb lihtsalt aega leida,” lausus Lastekaitse Liidu projekti “Targalt internetis” koordinaator Malle Hallimäe.

Lapsevanemate ülesanne on märgata
“Kui lapsevanema ja lapse vahel on dialoog nõrk, tuleb leida hetk ja mõelda, miks see ikkagi nii on ning kuidas saaks seda üheskoos parandada,” kommenteeris Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi juhataja ja kliiniline psühholoog Kariina Laas.

“Telial on vastutus selle eest, et lastel oleks internetis turvaline ja hea olla. Seda toetab hetkel nii küberkiusamise vastane kampaania #Suurimjulgus kui ka CAP-i uuringutulemuste rakendamine. Kuna Telia ise pakub ühendust, mida lapsed kasutavad internetimängude mängimiseks, peame oluliseks sellesse teemasse süvitsi minemist, et pakkuda lastele turvalist, kiusamisvaba, avatud ja  toetavat mängimiskultuuri. Samuti on oluline toetada vanemaid nõuannetega, kuidas lapsed saaksid online-mänguruumis orienteeruda vastutustundlikult,” lausus Ring.

Partnerid