Peateemad

Uudised

Uuring: Eesti õpilaste õppekoormus suurenes e-õppe perioodil, samas jäi rohkem ka uneaega

04.06.2020

Täna avalikustati Telia Company poolt läbiviidava Laste Nõuandva Paneeli uuringu tulemused, kust selgub, millisel moel kohandusid Skandinaaviamaade ja Baltikumi õpilased distantsõppega eriolukorra ajal. Eestist osales uuringus üle tuhande 10-18aastase õpilase.

Uuringutulemustest selgub, et võrreldes teiste riikidega tundsid Eesti õpilased koduõppel olles ennast rohkem rahulolevana – õppekorralduses toimunud muutustega ei olnud rahul üks õpilane kümnest. Samuti oli meie õpilastel võrreldes Balti- ja Skandinaaviamaadega kõige parem ligipääs õppimiseks internetile ja vajaminevatele seadmetele. Kuigi 97% õpilastest kinnitas, et neil olid vajalikud vahendid distantsõppeks olemas, siis teiste riikidega võrreldes oli jällegi meie koolinoorte osakaal kõige väiksem nende seas (14%), kellele aitas kool tagada e-õppeks vajaminevat süle- või tahvelarvutit.

Uuringutulemuste ühe positiivse aspektina tundsid Eesti koolinoored ennast e-õppe ajal turvalisemalt (80% vastanutest), samuti olid pooled vastanutest varasema ajaga võrreldes rohkem produktiivsemad, õnnelikumad ja rahulikumad.

Distantsõpet iseloomustab õpilaste hinnangul iseseisva töö osakaalu kasv ning klassikaaslaste vahelise koostöö vähenemine. 57% õpilaste hinnangul suurenes e-õppe perioodil individuaalse töö osakaal ning klassikaaslaste omavahelise koostöö vähenemist märkis 59% uuringule vastanud koolinoortest. Üle poolte õpilastest leidis, et distantsõppe ajal kulus neil õppimise jaoks varasemaga võrreldes rohkem aega, kolmandiku hinnangul pidid nad uues olukorras õppimisele vähem aega leidma.

Õppekorralduse muutustest tulenevalt puutusid õpilased kokku teistsuguste õppevormide ning kommunikatsiooniplatvormidega – 77% õpilastest kasutas õppimiseks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid ning üle 70% erinevaid õppevideoid. Online-teste ning ainepõhiseid programme kasutas 53% õpilastest. Samuti kinnitas ligi pool vastanud õpilastest, et e-õppe ajal olid lahendatavad ülesanded raskemad ning kolmandik vastanutest tundis e-õppega kaasnevat tüdimust.

Koduseinte vahel õppimise ajal märkisid õpilased vanematepoolse abi olulisust – 40% õpilastest tõi välja, et võrreldes varasema ajaga said nad õpetajatelt vähem abi küsida tundide välisel ajal.

Uuringu küsimustik puudutas ka internetiturvalisusega seotud aspekte, sealhulgas küberturvalisust. Kuigi Eesti õpilased märkisid, et nad puutusid distantsõppel küberkiusamisega vähem kokku, siis endiselt on murekohaks sel teemal rääkimine oma lähedaste, õpetajate või spetsialistidega. Näiteks kui Eestis räägib vanematega küberkiusamisest 18% koolinoortest, siis kõikides ülejäänud riikides on nende õpilaste osakaal ligi 30%. Tähelepanu tuleb pöörata veel faktile, et iga kümnes Eesti õpilane puutus kokku ebameeldiva sisuga fotode ja videotega ning 5% koolinoortest andis märku, et olid kontaktis enda jaoks võõra inimesega.

Distantsõppe ajal kasvas ka 83% vastanud õpilastel ekraani taga veedetud aeg, samuti veedeti rohkem aega perekonnaga. Ligi pooled õpilastest märkisid, et nad said e-õppe perioodil rohkem magada, kolmandiku vastanute hinnangul muutus kodus õppides ka nende toitumine mitmekesisemaks ning tervislikumaks. Samas vähenes ligi poolte (47%) õpilaste hinnangul olulisel määral nende füüsiline aktiivsus, leides rohkem aega puhkamiseks (75% vastanutest). Uuringu tulemuste kokkuvõte inglise keeles.

“Eesti eristus koos Soomega teistest parema interneti kättesaadavusega, mis oli võrdelises seoses rahuloluga. Mida kättesaadavamad olid internet ja seadmed, seda kõrgem oli rahulolu e-õppega. Kriisi alguses nägime, et interneti olemasolust kodus võib saada suurim probleem Eesti õpilaste jaoks, mistõttu pidasime väga oluliseks toetada tasuta interneti ja seadmetega puudust kannatavaid peresid. Kiusamise vähenemine on kindlasti positiivne üllatus, aga siinkohal on oluline vaadata vastustesse detailsemalt sisse, kus näeme, et kiusamine on muutunud vähem avalikuks ja liikunud sotsiaalmeedia kinnistesse gruppidesse ja otsesõnumitesse. Õpetajate ja vanemate jaoks muudab see kindlasti laste toetamise keerulisemaks, aga seda rohkem on põhjust täiskasvanutel lastelt igapäevaselt küsida, kuidas neil internetis läheb,” lausus Telia erakliendiüksuse direktor kohusetäitja Kristjan Viilmann.

“Hea meel on, et Eesti noorte rahulolu e-õppega on kõrge. Enamusel uuringus osalenud noortest on olnud koduõppeks vajalikud seadmed ja internetiühendus olemas. Järjepidevad riiklikud investeeringuid digitaristusse on olnud tark otsus ning hea internetiühendus peab olema kättesaadav ka edaspidi ja seda ka maapiirkondades,” lausus HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. 

“Positiivne on, et enamus vastanud Eesti koolinoortest tundsid end e-õppe ajal turvaliselt, siiski puutus neist viiendik kokku ebasobiva internetisisuga või võttis koduõppe perioodil nendega kontakti võõras täiskasvanu. Ja muret teeb, et teiste riikidega võrreldes räägivad Eesti noored täiskasvanutega sellest vähem. Seega tuleb küberturvalisust nii koolis kui ka kodus veelgi enam käsitleda, et Eesti lapsed julgeksid ja oskaksid oma muret jagada. Mõttekohaks on seegi, kuidas e-õppes veelgi paremini õpilaste omavahelist ja õpetajaga koostööd toetada, et õpilased ei jääks üksi ja väheneks ka perede koormus. Kokkuvõttes on tulemused Eesti osas positiivsed – me saime hakkama, aga selge on seegi, et teemasid, mille kallal tööd teha, jätkub,” lisas Aru-Chabilan.

“Eriolukorrast tingitud distantsõpe pani nii lapsed kui ka vanemad uude olukorda, millega nad pidid kiiresti kohanema. Oluliselt suurenes perekonnaga koos veedetud aeg. Rõõmustav on, et lapsed ja noored tundsid, et vanemate poolne toetus suurenes võrreldes varasemaga. Nii Eesti lapsed kui ka lapsed teistest riikidest hindasid enim seda, et neil oli võimalus vanemalt kas abi või nõu küsida siis, kui nad seda vajasid, aga samas oli neil ka ootus, et vanem ise küsiks, kas neil on abi vaja,” ütles Malle Hallimäe, Lastekaitse Liidu projekti Targalt Internetis koordinaator.

“Tulemused näitasid, et head suhted perekonnas muutusid veelgi olulisemaks olukorras, kus õpetajate toetus ei olnud alati käepärast ning sõpradega suhtlemine oli piiratud.  Head suhted perekonnas mõjuvad positiivselt laste vaimsele heaolule ning toetavad edukat toimetulekut õppetööga,” lisas Hallimäe.

Viiendat korda toimunud Laste Nõuandev Paneel (CAP) on Telia Company algatus koostöös lastekaitseorganisatsioonide ja koolidega seitsmes Skandinaavia ja Balti riigis. Uuringu partneriteks Eestis olid Lastekaitse Liit ja Hariduse ja Infotehnoloogia SA (HITSA). Laste Nõuandva Paneeli eesmärk on mõista, kuidas lapsed näevad digitaalset maailma. Telia Laste Nõuandva Paneeli uuring viidi läbi maikuus 7 riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Kokku osales uuringus 7017 kooliõpilast.

Partnerid