Targalt internetis

Digikeskkond on muutunud laste igapäevaelu loomulikuks osaks – internetis õpitakse, suheldakse, mängitakse ja veedetakse vaba aega. Samal ajal kaasnevad nende võimalustega ka riskid, näiteks küberkiusamine, kokkupuude kahjuliku sisuga, laste peibutamiskatsed internetis (grooming) ning laste seksuaalne ärakasutamine veebikeskkonnas. Selliste riskide ennetamine ja neile reageerimine eeldab koostööd nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Alates 2026. aasta algusest…

Autor: Maris Praats, Sisekaitseakadeemia vilistlane / kommunikatsioonispetsialist Digikeskkond on tänaste noorte igapäevaelu loomulik osa. Sõprussuhted, suhtlus ja eneseväljendus toimuvad sageli just internetis ning paljud kogemused, mis varasematel põlvkondadel olid seotud füüsilise keskkonnaga, leiavad nüüd aset digiplatvormidel. See tähendab, et ka noorte ees seisvad väljakutsed on muutunud – alates anonüümsest suhtlusest ja valeidentiteetidest kuni internetis levivate…

Autor: Kristiina Kaldma, Lasteabi teenuse juht, Sotsiaalkindlustusamet Õhtu on käes. Laps istub oma toas, telefon käes, ja vaatab üha uuesti klassi ühisesse vestlusesse ilmunud pilti. Keegi on tema fotot muutnud, lisanud pilkava teksti ja teised naeravad. Mõne minutiga levib see edasi, ilmuvad uued kommentaarid ja emotikonid. Väljastpoolt võib see paista tühise naljana, aga lapse jaoks…

Kuigi vihjeliini ja abiliini mõisteid kasutatakse sageli vaheldumisi ning neil on mitmeid sarnasusi, täidavad vihjeliinid ja abiliinid lastekaitse valdkonnas kahte erinevat rolli. Abiliinid pakuvad eelkõige nõustamist ja juhendamist lastele ning nende peredele, samas kui vihjeliinid keskenduvad ebaseadusliku või kahjuliku sisu leviku tõkestamisele ja edastamisele õiguskaitseasutustele. Nende erinevuste mõistmine aitab selgemini aru saada, millist teenust konkreetses…

Artikkel valmis koostöös Eurochildiga projekti „Evidence to Protect“ raames. Ingliskeelne originaalversioon on kättesaadav Eurochildi veebilehel. Laste kaitsmine väärkohtlemise eest ja laste privaatsuse tagamine ei ole vastandlikud eesmärgid – need on lastekaitse kaks lahutamatut osa. Avalikus arutelus laste õiguste üle veebikeskkonnas ning kavandatava Euroopa Liidu määruse kohta, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada laste seksuaalset väärkohtlemist,…

Autor: Malle Hallimäe, projekti Targalt internetis koordinaator, Lastekaitse Liit Lapse seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta ei saa täielikult aru, millele ta ei ole võimeline andma adekvaatset nõusolekut ning mis astub üle seadustest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest. Lapse seksuaalne väärkohtlemine kahjustab tema füüsilist ja vaimset tervist ning selle tagajärjed mõjutavad kogu…

Autor: Grete-Liis Kalev, Andmekaitse inspektsiooni koolitus- ja ennetustiimi jurist Pildid ja videod võivad paljastada väga palju isikuandmeid, kui inimene on neil äratuntav. Seda ka laste puhul, kes võivad pahaaimamatult saata endast pilte või videoid tuttavatele, sõpradele, aga tegelikkuses ka täiesti võõrastele inimestele. Sotsiaalkindlustusamet on enda hiljutises artiklis selgitanud, et veebipeibutus ei alga väärkohtlemisega, vaid esialgu…

Autor: Maarja Punak, politseikapten, Politsei- ja Piirivalveamet Möödunud aastale tagasivaatamine tekitab segaseid tundeid. Nii palju asju on juhtunud alates sotsiaalmeedia keelamisest mõnes riigis kuni uute tehisintellekti (TI) võimaluste levimiseni, mis lihtsustavad seksuaalset väärkohtlemist kujutavate materjalide loomist. Toon välja seitse põhiteemat. 1. Sel aastal võiks iga lapsevanem, kelle laps mängib arvutimänge, guugeldada sõna „roblox“. Robloxi osas…

Autor: Marilin Küünarpuu, Lastemaja teenuse omanik, Sotsiaalkindlustusamet Digimaailm pakub lastele ja noortele enneolematult põnevaid võimalusi suhtlemiseks, loovuseks ja eneseväljenduseks. Samal ajal on see soodne keskkond ka täiskasvanute jaoks, kes soovivad lastega manipuleerida või neid ära kasutada. Kaili (nimi muudetud) ootas oma elu esimest kohtumist, mis pidi olema eriline. Ta oli 15aastane, kui hakkas sotsiaalmeedias suhtlema…

Autorid: Oskar Rodima ja Robin Saarniit, kes viisid kogukonnapraktika raames läbi õpilaste seas arvamusküsitluse “Noored ja sotsiaalmeedia”. Küsitluses avaldasid oma arvamust 50 Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilast peamiselt vanuses 16-18. Sotsiaalmeedia on paljudele noortele väga tähtis. Suur osa vastanutest pidas seda pigem või väga oluliseks, sest sotsiaalmeedia aitab neil suhelda sõpradega, olla kursis sellega, mis…