Riigikogu toetas ettepanekut töötada välja meetmed laste sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevate vaimse tervise probleemide leevendamiseks
20.02.2026
18. veebruaril võttis Riigikogu 66 poolthäälega vastu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevate vaimse tervise probleemide leevendamiseks“.
Eelnõu (775 OE) kohaselt peab valitsus tagama, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostaks järelevalvet sotsiaalmeedia platvormide üle, nagu näeb ette digiteenuste määrus, aga mida Eesti praegu suures osas ei täida. Seletuskirjas tuuakse välja, et Euroopa Liidu tasandil on alates 16. novembrist 2022 jõustunud digiteenuste määrus, millega pandi veebiplatvormidele kohustus vähendada kahjusid ning võidelda riskide vastu internetis. Vastava määrusega kehtestati kasutajate õiguste tugevam kaitse ning seati veebiplatvormide jaoks sisse uus läbipaistvus- ja vastutusraamistik. Eestis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määratud digiteenuste määruse digiteenuse koordinaatoriks ja järelevalveasutuseks. TTJA toestab järelevalvet määruse kohaldamise üle ja vajadusel tagab määrusest tulenevate kohustuste täitmise. Kahjuks on selle digiteenuste määruse rakendamine ja järelevalve Eestis puudulik.
Seletuskirja kohaselt näitavad uuringud, et liigne ekraaniaeg, sobimatu sisu, sõltuvusmehhanismid ja privaatsusohud mõjutavad laste vaimset tervist, keskendumisvõimet ja üldist heaolu, ent praegu puuduvad Eestis tõhusad meetmed, mis aitaks ennetada sotsiaalmeedia kasutamisest tingitud terviseprobleeme lastel.
Meetmed tuleb välja töötada vähemalt järgmiste probleemide lahendamiseks:
1) vaimse tervise probleemid (näiteks ärevus, depressiivsed sümptomid, madal enesehinnang, sotsiaalfoobia);
2) küberkiusamine (näiteks anonüümsuse ja kontrollimatuse abil);
3) mitteeakohane sisu (näiteks vägivalda ja äärmuslikku käitumist propageeriv sisu);
4) uneprobleemid (näiteks liigse, sealhulgas öise ekraanikasutuse tõttu);
5) kehaline passiivsus ja kaaluprobleemid;
6) keskendumisvõime langus (näiteks süvenemisvõime langus koolis, loovuse ja probleemide lahendamise oskuse vähenemine, hüplik tähelepanu, õpitulemuste langus);
7) privaatsusriskide ja digijalajälje ohtude alahindamine.
Allikas: Riigikogu pressiteade
Pilt: freepik.com
