Mida teha, kui sinu laps on jaganud endast alasti pilte?
26.02.2026
Autor: Grete-Liis Kalev, Andmekaitse inspektsiooni koolitus- ja ennetustiimi jurist
Pildid ja videod võivad paljastada väga palju isikuandmeid, kui inimene on neil äratuntav. Seda ka laste puhul, kes võivad pahaaimamatult saata endast pilte või videoid tuttavatele, sõpradele, aga tegelikkuses ka täiesti võõrastele inimestele. Sotsiaalkindlustusamet on enda hiljutises artiklis selgitanud, et veebipeibutus ei alga väärkohtlemisega, vaid esialgu hakkab võõras täiskasvanu huvi tundma lapse igapäevaelu kohta, et luua lapsega petlik usaldussuhe, mis kujuneb aja jooksul manipuleerimiseks. Oluline on meelde jätta, et laps ei pruugi ise mõista kõiki sotsiaalmeedias või mänguplatvormidel esinevaid riske, sh nad ei pruugi ära tunda emotsionaalset mõjutamist. Lapsevanematel on siinkohal oluline roll lapse teadlikkuse tõstmisel ja selgitamisel, miks ei ole hea mõte endast sotsiaalmeedias või suhtlusvõrgustikus liiga palju jagada, eriti just alasti või poolalasti sisu.
Usaldussuhe
Mõistetavalt võib lapsevanematel olla keeruline selgitada, miks ei tasu endast kõike jagada, kui paljud teised seda teevad. Sotsiaalmeedias ja mänguplatvormidel toimuv on lastele väga köitev ning võib jätta mulje, et tegemist on vaid mänguga, kust saab igal hetkel välja logida ja mis ei mõjuta päris elu. Samuti on lapsevanematel sageli keeruline piirata alaealise sotsiaalmeedia kasutamist kui ka koolitööde tegemine või suhtlus klassikaaslastega eeldab erinevate platvormide kasutamist.
Selleks, et lapsi siiski kaitsta ning ohuolukordi ära hoida, peaks lapsevanem lapsele selgitama, millised riskid kaasnevad enda isikuandmete jagamisega ja võõrastega suhtlemisega. Selle jaoks on hea juba varem lapsega usalduslik side luua, et laps julgeks hiljem tulla lapsevanemaga rääkima ja jagama. Usalduslik suhe aitab ennetada olukordi, kus laps otsib abi võõrastelt internetis ja võib seetõttu sattuda peibutajate sihikule. Muuhulgas peab ka lapsevanem ise näitama eeskuju ning hoolega mõtlema enne, kui ta ise jagab enda lapsest pilte ja muid andmeid sotsiaalmeedias.
Vanemlik järelevalve
Selgitustööd tehes on hea meelde tuletada, et laps ei tohiks teha endale ise sotsiaalmeedias kontot, kui ta on noorem kui 13-aastane. On üsna sage, et laps märgib konto loomisel end vanemaks kui ta tegelikkuses on, mis toob kaasa neile ebasobiva sisu kuvamise. Kui alla 13-aastane siiski soovib konto luua, peab lapsevanem selleks eelnevalt nõusoleku andma. Lisaks saab lapsevanem valida, kas ta soovib lapse kontole rakendada vanemliku järelevalve piiranguid, näiteks ajapiirangut platvormi kasutamiseks. Erinevatel platvormidel on erinevad võimalused, mistõttu soovitan enne konto loomist täpsemalt uurida, milliseid vanemliku järelevalve võimalusi pakutakse ning kuidas platvorm isikuandmeid töötleb.
Lapsele kontot luues on oluline märkida tema õige vanus. Kui laps märgitakse tegelikkusest vanemaks, võib ta kokku puutuda eale mittesobiva sisuga ning lapsevanem ei saa kasutada kõiki vanemliku järelevalve funktsioone. Eelnev ei tähenda seda, et kui laps on juba 13-aastane, siis lapsevanematel puudub üldse võimalus vanemlikuks järelevalveks. Lapsevanem saab alati eelnevalt uurida, milliseid võimalusi platvorm vanemlikuks järelevalveks vastavalt lapse vanusele pakub. Siiski ka kõige parema selgitustöö ja vanemliku järelevalve puhul võib ette tulla olukordi, kus laps on jaganud endast liiga palju, sh alasti või poolalasti pilte endast. Annan mõned soovitused, kuidas toimida, kui selline olukord peaks tekkima.
Soovitused
Mida teha, kui minu lapsest on avaldatud alasti pilt:
1. Laps võib olla juhtunust väga hirmunud. Räägi lapsega rahulikult ning selgita, et aitad tal olukorda lahendada ja oled tema jaoks olemas. Oluline on vältida süüdistamist, sest see võib viia hoopis selleni, et laps ei ole nõus rääkima.
2. Palu lapsel selgitada, kus pilt avaldatud on ja mis täpselt juhtus, et saaksid aidata. Küsi täpsustuseks, kellega ta on neid pilte jaganud, et oleks parem arusaam, kuidas pilt võis levima minna. Samuti proovi vestluse käigus aru saada, kas teda sunniti neid pilte jagama või tegi ta seda ise teadmatusest.
3. Tee postitusest kuvatõmmis, kus on näha, millisel platvormil, millal ja kes on selle sisu sinna lisanud. Kui laps on jaganud neid pilte vestlustes või suhtlusportaalides tee ka nendest vestlustest kuvatõmmised, kus on näha saaja. Kuvatõmmised on hea viis tõendamiseks, et selline asi on juhtunud.
4. Kui on kahtlus, et last on ära kasutatud, teavita politseid.
5. Raporteeri postitus platvormipidajale, et tegemist on ebaseadusliku sisuga. Saad ka raporteerida Lastekaitse Liidule Vihjeliini veebilehel. Lastekaitse Liit koostöös politseiga aitab sisu eemaldada.
6. Lisaks on sul võimalik kirjutada Andmekaitse Inspektsioonile, kes saab samuti aidata sisu eemaldamisega. Andmekaitse Inspektsioonile kirjutades too kindlasti välja:
• mis täpselt juhtus,
• kus on pildid või videod avaldatud,
• kas oled ise juba palunud postitust eemaldada või seda raporteerinud.
7. Vajadusel võta ühendust Lasteabiga, kes saab pakkuda nõustamist telefoni ja veebi teel.
Pilt: Freepik.com
