Targalt internetis koolipäev Lihula Gümnaasiumis
04.05.2011
Lihula Gümnaasium ootas Targalt internetis koolitajaid 18.aprillil. Kooli palvel laienes kuulajatering 135 õpilaseni- nii palju on lapsi 3.-9.klassini.
Mina tegelesin 3.-4. klassiga. Esmalt sai tahvlile joonistatud päike, mille iga kiir tähendas mõnd internetilehte, mida lapsed kasutasid. Ühiselt arutasime, missugune peaks olema parool, milliseid andmeid internetis enda kohta võib avaldada, kas internetisõber on alati see kõige õigem sõber ja mida tunneb inimene teiselpool ekraani kui teda kiusatakse. Lõpuks tuli kõigil sooritada test oma oskuste kohta. Lapsed said ülesannetega hästi hakkama.
Aulas ja emakeeleklassis juhtisid rühmatöid Aivar Paas ja Margit Savisaar. Õhtul tulid kooli kutsel kohale ka 26 lapsevanemat ning kogu õpetajaskond.
Siinkohal on paslik avaldada kooli arvutiõpetaja Jaanika Uusmani kokkuvõte päevast:
„Koolitus pani sügavamalt mõtlema teemade üle, millele igapäevaelus püüan juhtida kolleegide ja õpilaste tähelepanu. Kas õpetaja või lapsevanem on alati see, kes saab anda usutava vastuse turvalisusega seotud teemadele? Või on vaja, et keegi väljastpoolt kooli ja kodu tuleks ja juhiks samadele asjadele teisel viisil tähelepanu?
See koolitus rõhutas hästi kõigi kolme osapoole – kool, kodu, ühiskond (nimetame siis selle koolituse pakkujat nii) – koostöö tähtsust. Mulle meeldis, et oli juttu elementaarsest netiketist ja nii mõnigi kolleeg avastas, et peab mõnda oma Internetis suhtlemise harjumust muutma.
Minu tütar tuli koju ja mainis õhinal neid samu asju, millest ma talle kogu aeg olen rääkinud – jaga enda kohta Internetis nii vähe infot kui võimalik, ära külasta suvalisi veebilehekülgi, kõigest, mida Internetis teed, jääb jälg maha ja keegi võib kasutada seda infot omadel eesmärkidel. Lõpuks tundus, et midagi oli ka kinnistunud.
Loodan väga, et õpetajad vaatavad üle õppematerjalid, millele koolitusel tähelepanu juhiti ning tutvuvad Eesti ühiskonda puudutavate uuringutega põhjalikumalt. Mina kavatsen seda materjali kindlasti tulevikus õppetundides kasutada. Ma loodan, et vähemaks jääb neid lapsevanemaid, kes lubavad lapsi hoolimata vanusepiirangust kasutada veebipõhiseid suhtlusvõrgustikke (näiteks Facebook), on nõus paigutama arvuti lapse tuppa ja kes ei teagi, millega lapsed seal arvutis tegelevad. Kindlasti andis koolitus nii mõnelegi lapsevanemale julguse küsida lapselt otse: „Mida sa seal teed ja kuidas see asi täpselt töötab?“.
Täname Lihula Gümnaasiumi sooja vastuvõtu eest! Koolitajate nimel tänan ka Hilje Tammarut, kes sai väga hästi hakkama kogu selle pika päeva organiseerimisega.
Ilvi Pere
Tiigrihüppe Sihtasutus
