Uudised Arhiiv

0

Alanud aasta lasteäppide trendid

äpidTänapäeva laste igapäevaelu lahutamatuks osaks on lugemise, omavahel mängimise, teleri vaatamise ja teiste meelelahutusvõimaluste kõrval järjest tugevamat kohta haaramas digitaalmeedia, mis 2015. aastal toob nii mõndagi uut kaasa.

Kasvav hulk ettevõtteid, alates tuntud mänguasjade tootjatest kuni alustavate idufirmadeni, otsib võimalusi, kuidas erinevad tahvelarvutid ja äpid lastele meelepäraseks teha, vahendab Guardian ja pani kokku nimekirja kümnest suundumusest, kuhu lastele suunatud nutirakendused sel aastal liiguvad.

1. Digitaalne loojutustamine jätkab identiteediotsinguid

Ei ole mingi üllatus, et esimesed lastele mõeldud äpid põhinesid loojutustamisel ja pakkusid võimalust lugeda raamatuid digitaalselt. Nüüd püüab järjest vähem äpiloojaid matkida raamatuid ja otsivad rohkem originaalseid lahendusi, mis viivad kokku teksti, animatsiooni ja puutetundliku ekraani võimalused.

Selgelt eristuva sisuga lasteäpid on hõivamas järjest kindlamat kohta raamatute, teleri ja mängude kõrval ning suure tõenäosusega kasvab nende hulk alanud aastal. Identiteediotsing aga jätkub ka sel aastal, kuna lastele suunatud nutirakenduste puhul on mitme erineva formaadi kasutamine vältimatu,  hoolimata sellest, mis lõpptulemus olla võib.

Näited sellistest loojutustamise äppidest on: Jack and the Beanstalk ja Dino Dog.

2. Lapsi kaasatakse rohkem lugude sisuloomesse

Muidugi oskavad lapsed lugusid rääkida, kuid paljud lasteäppide loojad tulid selle peale alles hiljuti. Kuigi lapsed on saanud puutetundlikul ekraanil toksides suhelda teiste tegelastega ja liikuda ringi, arenevad lood ise edasi üldiselt väga sirgjooneliselt, andmata lastele võimalust oma loovust kasutada.

Sellel aastal saab näha rohkem selliseid äppe, mis püüavad loojutustamise anda laste endi kätte, et nad saaksid nende lugude sisuloomesse ise rohkem panustada. Seda läbi võimaluse luua ise tegelasi, dekoratsioone ja olukordi.

Näited sellistest äppidest on Noisy Neighbours ja TeleStory.

3. Vastutustundlikud äpiostud

Lasteäpid ja äpid, mille sees on võimalik oste sooritada, on väga tundlik teema tänu viimaste aastate hoiatavatele näidetele, kus lapsed on kulutanud oma vanemate krediitkaarti limiidi mobiilimängudele. Üks asi, millele aga selle teema juures pole tähelepanu juhitud, on see, et need on olnud peamiselt täiskasvanutele suunatud äpid, mida lapsed selle käigus kasutanud on.

Nende juhtumite tõttu on lapsevanematel tekkinud sügav vastumeelsus igasuguste äppide suhtes, kus peab mängimiseks midagi juurde osta. Alanud aasta tõotab aga tuua hulga vastutustundlikke nutirakendusi, kus vanemad saavad selle sobivust oma lapsele enne kontrollida ja valida, mille eest nad on nõus maksma ja mille eest mitte.

Näited sellistest olemasolevatest äppidest on: Endless Wordplay ja Nosy Crow Jigsaws.

4. Ka vanemad saavad mängus kaasa lüüa

Jah, lapsed kasutavad äppe üksinda, kuid see ei tähenda, et need oleks digitaalsed lapsehoidjad, nagu paljud kriitikud sageli vihjavad. Äppe disainides panevad arendajad järjest enam rõhku sellele, et vanemad saaksid koos lastega diivaniäärel istudes neid kasutada ja olla samuti mängu kaasatud. 2015. aasta toob kindlasti nii mõnegi sellise äpi juurde.

Kindlasti on oodata uusi arenguid ka nn vanemate enda näidutahvli kasutamise suunal – see viitab võimalusele, kus lapsevanem saab oma seadeldisest konkreetsesse rakendusse sisse logida ja näha, mis tema laps parasjagu teeb ja kuidas need äpid, mida laps kasutab, tema oskusi arendavad. Omaette trend on veel äpid, mis harivad ka vanemaid: eriti need, mis soovitavad mitte-digitaalseid tegevusi õppimise soodustamiseks.

Näited sellistest äppidest on Mickey’s Magical Math World koos Disney Imagicademy Parents äpiga ning Curious Playground.

5. Jätkub laste programeerimisäpide arendamine

Arvutiprogrammeerimise tutvustamine viieaastaste laste õppekavas on brittides palju debatti tekitanud, eriti kõrgendatud ootuste osas, mis see õpetajatele kaasa toob. 2015. aasta lasteäpid pakuvad kindlasti sellele arutelule lahendusi, kuigi mitte kõik need lahendused ei pruugi olla positiivset laadi.

Lisaks selle on tegelikult aga palju nutirakendusi, mis toetavad laste esimesi samme programmeerimismaailmas või vähemalt aitavad arendada programmeerimisega sarnanevat mõtlemist. Kas nunnud tegelased ja koodijupid on piisavalt atraktiivsed, et hoida lapsi eemale pärismängudest ja kas nad tõesti aitavad hiljem koolis kaasa laste programmeerimisoskustele – sellele annavad vastuse järgmised 12 kuud.

Näited sellistest äppidest on Tynker, ScratchJr, CodeQuest ja The Foos.

6. Robotite ja 3D printimise esilekerkimine

Kui paljudel lastel saab 2015. aastal olema kodus ligipääs kaasaegsetele robotitele ja 3D printeritele? Arvatavasti väga vähestel. Samas loodavad mõned idufirmad ja nutirakenduste arendajad, et nende tooted on paari aasta pärast peamiseks võimaluseks robotite ja 3D printimisega tutvumisel.

Ameerika idufirma Play-i leidis Hooandja sarnase keskkonna kaudu raha kerakujuliste robotite Bo ja Yana loomiseks, mida laiemale üldsusele 2015. aastal tutvustatakse. Nende koos tuleb kaasa ka äpp, mille õpetab lapsi roboteid programmeerima. Kindlasti tasub riistvara arendustest silma peal hoida ka Kano arvutil, samuti Osmo-nimelise idufirma mänguasjadel ja nutirakendustel.

3D printimise vallas on aga terve rida ettevõtteid, mis teevad tööd äppide kallal, mis võimaldavad lastel luua asju ja neid välja printida. Hetkel on see küll üks väga kallis nišimänguasi, mida lapsele osta, kuid võimalus printida füüsilisi asju loob kindlasti tulevikus uusi taskukohasemaid rakendusi ka lastele.

Näide sellistest rakendustest on Apple My Little Monster.

7. Youtube filtrid ja teised videoäpid

Youtube’is on tohutu hulk lastele suunatud videosid. Populaarseimad kanalid, mis just neile pühenduvad, on näiteks DC Toys Collector, Stampy ja Little Baby Bum. Lapsevanematele ei tekita muidugi laste Youtube’i videote vaatamine positiivseid emotsioone, kuna muuhulgas võivad lapsed sattuda ka neile mitte nii sobiva sisuga videosid vaatama.

2015. aasta toob kaasa rohkem katsetusi lastele mõeldud Youtube’i filtritena mõeldud mobiilirakenduste näol. Kasvav hulk Youtube’i kanaleid loob oma äpid, mis aitaksid lastel oma lemmikvideosid jälgida. Näiteks Angry Birds ToonsTV vaatajate arv võib alanud aastal selle abil kasvada kuni 4 miljardini või enamgi veel.

Näited sellistest äpidest on: Stampy Cat ja Hopster.

  1.  Minecraft laiendab haaret

Minecraft on maailma kõige populaarsem lastele mõeldud mäng olnud juba pikemat aega ja 2015. aasta selles osas midagi uut ei too. Küll aga tõotab uusi arenguid asjaolu, et Microsoft ostis ära mängu seni arendanud ettevõtte Mojang.

Oodata tasub selliseid katsetusi, kus Minecrafti hakatakse sarnaselt Youtube’i Stampy kanalile, mis on peagi avamas teist, just õppimisele suunatud kanalit, kasutama hariduslikel eesmärkidel koolidele ja muuseumidele. Ka suuremad mänguasjatootjad võivad tulla välja erinevate Minecrafti teemaliste rakendustega.

Näited juba olemasolevatest äpidest on: Dennis and Gnasher, Tate Worlds ja LearnToMod.

9. Heli tekitamine läbi muusikaäppide

Üks valdkond, milles on tahvlite arendamisel väga suur potsentsiaal, kuid kuhu pole hetkel praktiliselt üldse tähelepanu pööratud, on muusika ja lapsed. Siin ei ole mõeldud otseselt traditsiooniliste muusikariistade kasutama õppimist, kuid teistlaadi muusikaga seotud loovuse arendamist.

See ei pruugi tingimata väljenduda spetsiaalselt lastele loodavate nutirakendustena, näiteks GarageBand äpp võib edukalt panna lapsi koos vanematega ühiselt lugusid salvestama. Taaskord, äpid ei asenda muusikariistu, kuid nendega toimetamine võib aidata lapsi teistel viisidel arendada rütmitunnetust ja viisipidamist.

Näited sellistest rakendustest on: Disco Fingers ja Mini Music Box.

10. Rohkem rakendusi androidilastele

Enamus ülal toodud rakenduste näited on mõeldud kasutamise Apple nutitelefonides. Peamine põhjus on see, et lasteäpide arendajate ressursid on piiratud ja ei võimalda kahele erinevale operatsioonisüsteemile rakendusi teha. Samas on siiski palju lapsi, kes mängivad täna androidisüsteemi kasutavate tahvelarvutitega.

2014. aastal oli iPad’i lasteäppide kohaldamine androidisüsteemile üpris visa, kuigi mõndade rakenduste puhul tuldi koheselt välja mõlemale operatsioonisüsteemile mõeldud lahendustega. Alanud aastaks ennustatakse selle trendi kasvu.

Näited sellistest olemasolevatest rakendustest on: Endless Reader, Skylanders Trap Team, Toca Boo ja Makies Fashion.

Kuigi lasteäpid tõstavad järjest enam pead ja hea on olla kursis, mis võimalusi olemas on, ei tohiks unustada siinjuures, et need ei asenda lapsevanemat ega neid tegevusi, mis on siiani laste kasvamise lahutamatuks osaks olnud – lugemine, jalgrattasõit, spordi tegemine, piltide joonistamine pliiatsitega, vihmausside korjamine kalapüügiks – ühesõnaga kõikide nende asjade tegemine, mis toimuvad väljaspool ekraani.

Allikas: Postimees (17.01.2015): http://tarbija24.postimees.ee/3059265/vaata-millised-on-alanud-aasta-lasteappide-trendid

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Loe projekti 2014.aasta raamatut

 
aastaraamat_2014Trükist ilmus projekti “Targalt internetis” aastaraamat, mis annab ülevaate projekti peamistest tegevustest 2014.aastal ning pakub lugemiseks valiku artikleid ja esseesid e-ohutuse peamiste probleemide avamiseks. Loe siit

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Netiturvalisuse uuring: 7 last 10-st saab nutitelefoni kasutada piiramatult

netiturvalisuse uuringNutiseadmeid omab ja/või neid on võimalik kasutada 60% Eesti elanikkonnast alates kuuendast eluaastast, nii selgub täna esitletavast nutiseadmete turvalise kasutamise uuringust. Isiklik nutitelefon on olemas ca pooltel (ca 603 000 inimest) ja isiklik või perekasutuses tahvelarvuti veidi enam kui kolmandikul (ca 455 000 inimest) sihtgrupist. Paljud nutiseadmed on samaaegselt kasutusel nii tööks kui meelelahutuseks, samuti jagatakse neid peresiseselt või isegi sõpradega. 6-8-aastastest lastest omab 38% isiklikku nutitelefoni ja 21% isiklikku tahvelarvutit. Põhikooliks (12-14 a) on nutitelefoni omanike osakaal kasvanud juba märkimisväärse 76%-ni.

“Arvestades seda, et paljud nutiseadmed on ka jõulukingitusteks, siis paneme kõigile südamele, et iga uue nutiseadme puhul tuleb seadistada ekraanilukk ning laadida alla viirusetõrje tarkvara. Nii saab iga kasutaja lihtsalt oma ja oma pere nutiturvalisust kohe suuresti tõsta,” selgitas NutiKaitse 2017 projekti eestvedaja Kristi Kivilo Vaata Maailma sihtasutusest.

Seitse last kümnest saavad nutitelefoni kasutada igal ajal ja täpselt niipalju, kui nad ise soovivad ning 75% nendest lastest ütlevad, et nende vanemad kas ei tunne üldse huvi (19%) või tunnevad väga harva huvi (56%) selle vastu, mida nad oma nutiseadmetes teevad. Vaid viiendiku laste jaoks on nutitelefonide kasutamisele seatud piirangud. Kuna tahvelarvutid on sageli ka perekasutuses, siis nende kasutus on rohkem piiratud, kuid siiski saavad kaks last viiest kasutada seadet oma äranägemise järgi.

“Lapsed on julged ja aktiivsed nutiseadmete võimaluste kasutajad. Vanemad aga sageli praktikas ei oska neid suunata või juhendada. Nii jäävad lapsed nutimaailmas üksi ja õpivad läbi enda ning enda sõprade vigadest,” selgitas Kristi Kivilo Vaata Maailma sihtasutusest. “Kindlasti tuleks tahvelarvutites seadistada ka erinevad kasutajakontod, et vältida olukordi, kus laps võib näiteks tahtmatult tööalaseid e-kirjasid edasi saata või äppide ostmisega suure arve teha,” kirjeldas ta.

Inimeste arusaamad nutiseadmetega seotud ohtudest on lünklikud ning sageli puuduvad vajalikud praktilised oskused. Selleks panustavad kõik NutiKaitse 2017 projekti partnerid nutiseadmete turvalise kasutamise suurendamisse.

Laste teadlikkus sellest, mida tähendab nutiseadme turvaline kasutamine, on üsna puudulik. Enam kui kolmandik lastest ei oska üldse öelda, mida see tähendab ja vaid kolmandik arvab, et nendega võib mitteturvalise käitumise tõttu ka midagi juhtuda. Kuigi 15-aastaste ja vanemate sihtrühmas vastasid paljud (üle 84%), et nad on teadlikud nutiseadmete turvalise kasutamise teemadest, siis see ei peegeldunud reaalses käitumises. Praktiliselt kõik kasutajad olid teadlikud, et sisselogimisparoole või -mustrit peaks teatud regulaarsusega vahetama, samas tegelikkuses teeb seda vaid kaks nutiseadme kasutajat viiest.

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise esinduslik uuring valmis ja tutvustusüritus toimus Riigi Infosüsteemi Ameti ja Vaata Maailma sihtasutuse tellimusel EL struktuurifondide programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Uuringu viis läbi TNS Emor. Tegemist on esimese omataolise uuringuga Eestis, planeeritud on ka jätku-uuringud.

Tutvu uuringu tulemustega SIIN.

Allikas: www.vaatamaailma.ee

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Facebook tunnustas Eesti veebikonstaablite tööd

VeebikonstaabelMöödunud nädalal, 11.-13.novembril toimus Dubrovnikus vihjeliinide rahvusvahelise võrgustiku INHOPE aastakoosolek. Aastakoosolekul esines teiste seas ettekandega ka Facebook-i esindaja Victoria Baines. Oma ettekandes rääkis ta Facebook’i tegevusest kasutajate turvalisuse tagamiseks ning tõi esile hea koostöö mitmete riikide politseiasutustega. Oma ettekandes tunnustas ta Eesti veebikonstaablite väga head tööd noorte teavitamisel ja õigusvastase käitumise ennetamisel Facebook’i keskkonnas ning tõi seda eeskujuks ka teistele riikidele. Sealjuures märkis ta ära ka Eesti veebikonstaablite töö Albaania veebikonstaablite koolitamises.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

E-ohutuse kursuse sissejuhatav veebinar

E-ohutuse  kursuste sissejuhatav veebiseminar toimus 27.oktoobril. Veebiseminari eesmärk oli tutvustada lühidalt nii internetiohutuse projekti „Targalt internetis“ kui ka täna, 03.detsembril algavaid kursuseid.

Vabandame siiralt kõigi ees, kelle postkasti veebiseminari jälgimise otselink ei potsatanud -  ka HITSA-l tuleb vahel ette tehnilisi viperusi.

Et seminaril räägitu-näidatu siiski kõigi huvitatuteni jõuaks, oleme tõstnud veebiseminari salvestuse HITSA Youtube´i kanalisse .

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

TAI digisõltuvuse küsitluse tulemused

digisõltuvusEesti 2. ja 8. klasside õpilaste seas läbi viidud uuring näitas, et liigne arvutikasutus on seotud halvema meeleolu, üksildustunde, apaatia ja väsimusega ning seda nii poiste kui tüdrukute seas. Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud laste digisõltuvuseteemalises küsitluses osales kokku ligi 2000 last Eesti eri paigust.

Uuringu koordinaator Kätlin Konstabeli sõnul selgus seegi, et kui 8. klassi lapsed said esimest korda arvuti juurde keskmiselt umbes 6-aastaselt, siis nooremas vanuserühmas oli see aeg oluliselt varem – umbes 4,5-aastaselt.

Kuna laste arvutikasutusharjumuste kujunemisel ja märkamisel on suur roll perel, osalesid uuringus ka lapsevanemad. „Umbes 40% lapsevanematest mõlemas vanuserühmas peab arvutile ligipääsu piiramist tavaliseks karistusvahendiks. Samas arvas 10% 2. klassi laste vanemaid ja 21% 8. klassi laste vanemaid, et pole olemas sellist asja, nagu liigne arvutikasutus,” nentis Konstabel.

Ta lisas, et probleemne arvutikasutus seostus ka vanemate negatiivsema üldhinnanguga lapse tervisele. Liigset arvuti kasutavad lapsed olid ka oluliselt väiksema uneaja ning kehalise aktiivsusega. „Peredes, kus läbisaamine parem, oli ka lastel arvutikasutusega vähem probleeme,” märkis Konstabel.

Probleemseks saab arvutite ja teiste nutiseadmete kasutamist hinnata siis, kui hakkavad ilmnema muudelegi sõltuvustele iseloomulikud tunnused: tekib vajadus olla üha rohkem võrgus, sellele mõeldakse pidevalt, võimaluse puudumisel ollakse ärritunud ja arvutikasutamise kohta hakatakse teistele valetama. Tihti on siis häiritud ka muud eluvaldkonnad – tekivad probleemid koolis või tööl, kannatab tervis, suhted lähedaste ja sõpradega, n-ö päriselu jääb tahaplaanile. Maailmas läbi viidud uuringud näitavad, et kõige suuremas ohus on need lapsed ja täiskasvanud, kel on välja kujunenud harjumus kasutada arvuteid ja nutiseadmeid eelkõige hea enesetunde saavutamise eesmärgil.

Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu ehk digilapse uuringu eesmärgiks oli selgitada välja digisõltuvuse probleemi tõsidus Eesti lastel, samuti selle probleemiga seotud tegurid – peresuhted, tervis, kooliedukus ja muud.

Projekt jätkub veelgi ning selle raames koolitatakse digisõltuvuse teemadel nii pereterapeute kui õpetajaid. Järgmises etapis viiakse läbi ka erinevaid sekkumistegevusi – perenõustamisi, infomaterjalide jagamist ja digisõltuvuse teemalisi tunde koolides. Seejärel tehakse kordusuuring, et teada saada, kas ja milliseid muutusi on toimunud.

Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning seda kaasfinantseerib Eesti riik läbi programmi TerVE.

Lisainfo:

Allikas: http://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/3508-uuring-laste-probleemne-arvutikasutus-on-seotud-kehvema-tervise-ja-meeleoluga 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

HITSA käivitab kolm veebiohutuse kursust õpetajatele

E-kursus õpetajatele Koolielu portaalis

E-kursus õpetajatele Koolielu portaalis

Targalt internetis projekti raames algab 24. oktoobril Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldusel kolm veebiohutuse kursust. Kursused on ette valmistatud õpetaja vajadusi silmas pidades, sest küsimused ja probleemid, millega õpetaja klassiruumis kokku puutub, sõltuvad väga palju sihtrühmast, kellega õpetaja töötab.
Praktiliste tööde kaudu omandatakse teadmisi arvutikaitsest, elust sotsiaalvõrgustikes, internetiturvalisuse probleemidest Eestis ja mujal maailmas. Praktikult praktikule õppe kaudu saab nõuandeid nende teemade käsitlemiseks koolielus.

Õpetajad on oodatud osalema:
„e-ohutus alushariduse ja I kooliastme klassijuhatajatele“, juhendajad P.Seepa ja H.Epro  http://koolitus.hitsa.ee/training/51
„e-ohutus II kooliastmes“, juhendaja R.Timberg http://koolitus.hitsa.ee/training/52
„e-ohutus III kooliastme, gümnaasiumi ning kutseõppe klassijuhatajatele“, juhendajad B.Lorenz ja A. Rumm http://koolitus.hitsa.ee/training/53
Iga kursuse maht on 26 akadeemilist tundi ehk 1 EAP.

Kõik kursused algavad 24. oktoobril 2014 auditoorse päevaga Tallinnas IT Kolledžis, mis kestab kella 10.00-15.00. Edasine töö kuni 9. detsembrini toimub HITSA Moodle keskkonnas. Kursustel osalemine on tasuta.

Lisainfo www.innovatsioonikeskus.ee; www.targaltinternetis.ee

Triin Kangur
projekti Targalt internetis teavitusjuht
triin.kangur@hitsa.ee

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
1

Netilambad võitsid üle-euroopalise tunnustuse

netilambad said tunnustuseMöödunud nädalal toimus Vilniuses Insafe võrgustiku koolitusseminar, millega tähistati ühtlasi ka võrgustiku kümnendat koostööaastat. Insafe võrgustik ühendab 32 Euroopa riigi (kõik Euroopa Liidu riigid, Island, Norra, Venemaa ja Serbia) turvalise interneti keskusi. Eestit esindab võrgustikus projekt „Targalt internetis – Eesti turvalise interneti keskus“.

Koolitusseminari raames esitles iga riigi turvalise interneti keskus enda poolt loodud koolitus- ja teavitusmaterjalide paremikku. Eesti projekti poolt esitleti videoklippi „Kuningas on alasti“. Videoklipi eesmärk on ärgitada internetikasutajaid mõtlema, millist infot nad endast jagavad ja, millise kuvandi nad sellega endast loovad. Samuti ei pea igat üles laetud fotot, mis on saanud palju poolthääli, „laikima“, vaid tegema ise oma valikuid. Enim poolthääli ja seega ka parima materjali tiitli võitsid Slovakkia turvalise interneti keskuse poolt loodud animafilmid netilammastest ja Prantsuse turvalise interneti keskuse loodud mobiiliäpp, mis aitab valida videomänge vastavalt kasutaja vanusele ja huvile.

Netilambad on populaarsed ka Eesti laste ja lapsevanemate seas. Netilammaste tegemisi saab vaadata aadressilt www.sheeplive.eu . Kokku on klippe 21, millel on kõigil ka eestikeelsed subtiitrid. Üheksa episoodi on dubleeritud eesti keelde, ning teksti loevad peale tuntud eesti näitlejad.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Targalt internetis noortelaager Pivarootsis

Pivarootsi õppe- ja puhkekeskus

Pivarootsi õppe- ja puhkekeskus

5.-7. septembril toimub Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses Targalt internetis noortelaager. Laagri jooksul toimub palju põnevat ja harivat: töötoad liitreaalsusest, sünkroniseerimisest ning sellest, kuidas veeb enda heaks tööle panna, lisaks luuremängud veebiohutuse küsimustega, e-ohutuse õppepakettide testimine, loovülesannete lahendamine jne. Üheskoos külastatakse Matsalu looduskeskust, käiakse matkamas ning mängitakse sportmänge. Laagris on kohal ka veebikonstaabel, kellelt saab head nõu internetis toimetamiseks.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Tunne oma netisõpru

tunne oma netisõpru Meil on õigus avastada, õppida ja nautida kõike huvitavat, mida internet pakub. Kuid samas peab arvestama, et internetis võib kokku puutuda ka erinevate ohtudega, millest peaksime teadlikud olema. Näiteks ei ole mõistlik avaldada internetis oma isiklikke andmeid. Tänaval vaevalt ütleksid võõrale inimesele oma täisnime, vanust, kodust aadressi või telefoninumbrit, samamoodi peaks ettevaatusega suhtuma võõrasse internetis. Mõnikord juhtub ka seda, et see „internetituttav“ ei ole tegelikult isik, kes ta väidab end olevat. Ole ettevaatlik, kui otsustad minna kohtuma kellegagi, keda tead ainult interneti kaudu, räägi sellest kindlasti oma vanematele või kellelegi, keda usaldad. Kui sa tunned, et keegi teeb sulle liiga saates solvavaid sõnumeid, püüdes sinult kätte saada isiklikke andmeid või saates ebameeldiva sisuga pilte, siis nõu ja abi saab veebilehelt www.lasteabi.ee  ja tasuta lasteabitelefonilt 116111. Kasulikku infot leiad ka meie veebilehelt www.targaltinternetis.ee.

Tunne oma netisõpru!

FacebookTwitterGoogle+Pinterest