Uudised Arhiiv

0

Netiturvalisuse uuring: 7 last 10-st saab nutitelefoni kasutada piiramatult

netiturvalisuse uuringNutiseadmeid omab ja/või neid on võimalik kasutada 60% Eesti elanikkonnast alates kuuendast eluaastast, nii selgub täna esitletavast nutiseadmete turvalise kasutamise uuringust. Isiklik nutitelefon on olemas ca pooltel (ca 603 000 inimest) ja isiklik või perekasutuses tahvelarvuti veidi enam kui kolmandikul (ca 455 000 inimest) sihtgrupist. Paljud nutiseadmed on samaaegselt kasutusel nii tööks kui meelelahutuseks, samuti jagatakse neid peresiseselt või isegi sõpradega. 6-8-aastastest lastest omab 38% isiklikku nutitelefoni ja 21% isiklikku tahvelarvutit. Põhikooliks (12-14 a) on nutitelefoni omanike osakaal kasvanud juba märkimisväärse 76%-ni.

“Arvestades seda, et paljud nutiseadmed on ka jõulukingitusteks, siis paneme kõigile südamele, et iga uue nutiseadme puhul tuleb seadistada ekraanilukk ning laadida alla viirusetõrje tarkvara. Nii saab iga kasutaja lihtsalt oma ja oma pere nutiturvalisust kohe suuresti tõsta,” selgitas NutiKaitse 2017 projekti eestvedaja Kristi Kivilo Vaata Maailma sihtasutusest.

Seitse last kümnest saavad nutitelefoni kasutada igal ajal ja täpselt niipalju, kui nad ise soovivad ning 75% nendest lastest ütlevad, et nende vanemad kas ei tunne üldse huvi (19%) või tunnevad väga harva huvi (56%) selle vastu, mida nad oma nutiseadmetes teevad. Vaid viiendiku laste jaoks on nutitelefonide kasutamisele seatud piirangud. Kuna tahvelarvutid on sageli ka perekasutuses, siis nende kasutus on rohkem piiratud, kuid siiski saavad kaks last viiest kasutada seadet oma äranägemise järgi.

“Lapsed on julged ja aktiivsed nutiseadmete võimaluste kasutajad. Vanemad aga sageli praktikas ei oska neid suunata või juhendada. Nii jäävad lapsed nutimaailmas üksi ja õpivad läbi enda ning enda sõprade vigadest,” selgitas Kristi Kivilo Vaata Maailma sihtasutusest. “Kindlasti tuleks tahvelarvutites seadistada ka erinevad kasutajakontod, et vältida olukordi, kus laps võib näiteks tahtmatult tööalaseid e-kirjasid edasi saata või äppide ostmisega suure arve teha,” kirjeldas ta.

Inimeste arusaamad nutiseadmetega seotud ohtudest on lünklikud ning sageli puuduvad vajalikud praktilised oskused. Selleks panustavad kõik NutiKaitse 2017 projekti partnerid nutiseadmete turvalise kasutamise suurendamisse.

Laste teadlikkus sellest, mida tähendab nutiseadme turvaline kasutamine, on üsna puudulik. Enam kui kolmandik lastest ei oska üldse öelda, mida see tähendab ja vaid kolmandik arvab, et nendega võib mitteturvalise käitumise tõttu ka midagi juhtuda. Kuigi 15-aastaste ja vanemate sihtrühmas vastasid paljud (üle 84%), et nad on teadlikud nutiseadmete turvalise kasutamise teemadest, siis see ei peegeldunud reaalses käitumises. Praktiliselt kõik kasutajad olid teadlikud, et sisselogimisparoole või -mustrit peaks teatud regulaarsusega vahetama, samas tegelikkuses teeb seda vaid kaks nutiseadme kasutajat viiest.

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise esinduslik uuring valmis ja tutvustusüritus toimus Riigi Infosüsteemi Ameti ja Vaata Maailma sihtasutuse tellimusel EL struktuurifondide programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Uuringu viis läbi TNS Emor. Tegemist on esimese omataolise uuringuga Eestis, planeeritud on ka jätku-uuringud.

Tutvu uuringu tulemustega SIIN.

Allikas: www.vaatamaailma.ee

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Facebook tunnustas Eesti veebikonstaablite tööd

VeebikonstaabelMöödunud nädalal, 11.-13.novembril toimus Dubrovnikus vihjeliinide rahvusvahelise võrgustiku INHOPE aastakoosolek. Aastakoosolekul esines teiste seas ettekandega ka Facebook-i esindaja Victoria Baines. Oma ettekandes rääkis ta Facebook’i tegevusest kasutajate turvalisuse tagamiseks ning tõi esile hea koostöö mitmete riikide politseiasutustega. Oma ettekandes tunnustas ta Eesti veebikonstaablite väga head tööd noorte teavitamisel ja õigusvastase käitumise ennetamisel Facebook’i keskkonnas ning tõi seda eeskujuks ka teistele riikidele. Sealjuures märkis ta ära ka Eesti veebikonstaablite töö Albaania veebikonstaablite koolitamises.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

E-ohutuse kursuse sissejuhatav veebinar

E-ohutuse  kursuste sissejuhatav veebiseminar toimus 27.oktoobril. Veebiseminari eesmärk oli tutvustada lühidalt nii internetiohutuse projekti „Targalt internetis“ kui ka täna, 03.detsembril algavaid kursuseid.

Vabandame siiralt kõigi ees, kelle postkasti veebiseminari jälgimise otselink ei potsatanud -  ka HITSA-l tuleb vahel ette tehnilisi viperusi.

Et seminaril räägitu-näidatu siiski kõigi huvitatuteni jõuaks, oleme tõstnud veebiseminari salvestuse HITSA Youtube´i kanalisse .

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

TAI digisõltuvuse küsitluse tulemused

digisõltuvusEesti 2. ja 8. klasside õpilaste seas läbi viidud uuring näitas, et liigne arvutikasutus on seotud halvema meeleolu, üksildustunde, apaatia ja väsimusega ning seda nii poiste kui tüdrukute seas. Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud laste digisõltuvuseteemalises küsitluses osales kokku ligi 2000 last Eesti eri paigust.

Uuringu koordinaator Kätlin Konstabeli sõnul selgus seegi, et kui 8. klassi lapsed said esimest korda arvuti juurde keskmiselt umbes 6-aastaselt, siis nooremas vanuserühmas oli see aeg oluliselt varem – umbes 4,5-aastaselt.

Kuna laste arvutikasutusharjumuste kujunemisel ja märkamisel on suur roll perel, osalesid uuringus ka lapsevanemad. „Umbes 40% lapsevanematest mõlemas vanuserühmas peab arvutile ligipääsu piiramist tavaliseks karistusvahendiks. Samas arvas 10% 2. klassi laste vanemaid ja 21% 8. klassi laste vanemaid, et pole olemas sellist asja, nagu liigne arvutikasutus,” nentis Konstabel.

Ta lisas, et probleemne arvutikasutus seostus ka vanemate negatiivsema üldhinnanguga lapse tervisele. Liigset arvuti kasutavad lapsed olid ka oluliselt väiksema uneaja ning kehalise aktiivsusega. „Peredes, kus läbisaamine parem, oli ka lastel arvutikasutusega vähem probleeme,” märkis Konstabel.

Probleemseks saab arvutite ja teiste nutiseadmete kasutamist hinnata siis, kui hakkavad ilmnema muudelegi sõltuvustele iseloomulikud tunnused: tekib vajadus olla üha rohkem võrgus, sellele mõeldakse pidevalt, võimaluse puudumisel ollakse ärritunud ja arvutikasutamise kohta hakatakse teistele valetama. Tihti on siis häiritud ka muud eluvaldkonnad – tekivad probleemid koolis või tööl, kannatab tervis, suhted lähedaste ja sõpradega, n-ö päriselu jääb tahaplaanile. Maailmas läbi viidud uuringud näitavad, et kõige suuremas ohus on need lapsed ja täiskasvanud, kel on välja kujunenud harjumus kasutada arvuteid ja nutiseadmeid eelkõige hea enesetunde saavutamise eesmärgil.

Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu ehk digilapse uuringu eesmärgiks oli selgitada välja digisõltuvuse probleemi tõsidus Eesti lastel, samuti selle probleemiga seotud tegurid – peresuhted, tervis, kooliedukus ja muud.

Projekt jätkub veelgi ning selle raames koolitatakse digisõltuvuse teemadel nii pereterapeute kui õpetajaid. Järgmises etapis viiakse läbi ka erinevaid sekkumistegevusi – perenõustamisi, infomaterjalide jagamist ja digisõltuvuse teemalisi tunde koolides. Seejärel tehakse kordusuuring, et teada saada, kas ja milliseid muutusi on toimunud.

Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning seda kaasfinantseerib Eesti riik läbi programmi TerVE.

Lisainfo:

Allikas: http://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/3508-uuring-laste-probleemne-arvutikasutus-on-seotud-kehvema-tervise-ja-meeleoluga 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

HITSA käivitab kolm veebiohutuse kursust õpetajatele

E-kursus õpetajatele Koolielu portaalis

E-kursus õpetajatele Koolielu portaalis

Targalt internetis projekti raames algab 24. oktoobril Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldusel kolm veebiohutuse kursust. Kursused on ette valmistatud õpetaja vajadusi silmas pidades, sest küsimused ja probleemid, millega õpetaja klassiruumis kokku puutub, sõltuvad väga palju sihtrühmast, kellega õpetaja töötab.
Praktiliste tööde kaudu omandatakse teadmisi arvutikaitsest, elust sotsiaalvõrgustikes, internetiturvalisuse probleemidest Eestis ja mujal maailmas. Praktikult praktikule õppe kaudu saab nõuandeid nende teemade käsitlemiseks koolielus.

Õpetajad on oodatud osalema:
„e-ohutus alushariduse ja I kooliastme klassijuhatajatele“, juhendajad P.Seepa ja H.Epro  http://koolitus.hitsa.ee/training/51
„e-ohutus II kooliastmes“, juhendaja R.Timberg http://koolitus.hitsa.ee/training/52
„e-ohutus III kooliastme, gümnaasiumi ning kutseõppe klassijuhatajatele“, juhendajad B.Lorenz ja A. Rumm http://koolitus.hitsa.ee/training/53
Iga kursuse maht on 26 akadeemilist tundi ehk 1 EAP.

Kõik kursused algavad 24. oktoobril 2014 auditoorse päevaga Tallinnas IT Kolledžis, mis kestab kella 10.00-15.00. Edasine töö kuni 9. detsembrini toimub HITSA Moodle keskkonnas. Kursustel osalemine on tasuta.

Lisainfo www.innovatsioonikeskus.ee; www.targaltinternetis.ee

Triin Kangur
projekti Targalt internetis teavitusjuht
triin.kangur@hitsa.ee

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
1

Netilambad võitsid üle-euroopalise tunnustuse

netilambad said tunnustuseMöödunud nädalal toimus Vilniuses Insafe võrgustiku koolitusseminar, millega tähistati ühtlasi ka võrgustiku kümnendat koostööaastat. Insafe võrgustik ühendab 32 Euroopa riigi (kõik Euroopa Liidu riigid, Island, Norra, Venemaa ja Serbia) turvalise interneti keskusi. Eestit esindab võrgustikus projekt „Targalt internetis – Eesti turvalise interneti keskus“.

Koolitusseminari raames esitles iga riigi turvalise interneti keskus enda poolt loodud koolitus- ja teavitusmaterjalide paremikku. Eesti projekti poolt esitleti videoklippi „Kuningas on alasti“. Videoklipi eesmärk on ärgitada internetikasutajaid mõtlema, millist infot nad endast jagavad ja, millise kuvandi nad sellega endast loovad. Samuti ei pea igat üles laetud fotot, mis on saanud palju poolthääli, „laikima“, vaid tegema ise oma valikuid. Enim poolthääli ja seega ka parima materjali tiitli võitsid Slovakkia turvalise interneti keskuse poolt loodud animafilmid netilammastest ja Prantsuse turvalise interneti keskuse loodud mobiiliäpp, mis aitab valida videomänge vastavalt kasutaja vanusele ja huvile.

Netilambad on populaarsed ka Eesti laste ja lapsevanemate seas. Netilammaste tegemisi saab vaadata aadressilt www.sheeplive.eu . Kokku on klippe 21, millel on kõigil ka eestikeelsed subtiitrid. Üheksa episoodi on dubleeritud eesti keelde, ning teksti loevad peale tuntud eesti näitlejad.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Tunne oma netisõpru

tunne oma netisõpru Meil on õigus avastada, õppida ja nautida kõike huvitavat, mida internet pakub. Kuid samas peab arvestama, et internetis võib kokku puutuda ka erinevate ohtudega, millest peaksime teadlikud olema. Näiteks ei ole mõistlik avaldada internetis oma isiklikke andmeid. Tänaval vaevalt ütleksid võõrale inimesele oma täisnime, vanust, kodust aadressi või telefoninumbrit, samamoodi peaks ettevaatusega suhtuma võõrasse internetis. Mõnikord juhtub ka seda, et see „internetituttav“ ei ole tegelikult isik, kes ta väidab end olevat. Ole ettevaatlik, kui otsustad minna kohtuma kellegagi, keda tead ainult interneti kaudu, räägi sellest kindlasti oma vanematele või kellelegi, keda usaldad. Kui sa tunned, et keegi teeb sulle liiga saates solvavaid sõnumeid, püüdes sinult kätte saada isiklikke andmeid või saates ebameeldiva sisuga pilte, siis nõu ja abi saab veebilehelt www.lasteabi.ee  ja tasuta lasteabitelefonilt 116111. Kasulikku infot leiad ka meie veebilehelt www.targaltinternetis.ee.

Tunne oma netisõpru!

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Facebooki pettuste esikümme

unnamedPahavara arendajad üritavad leida järjest uusi mooduseid, kuidas oma toodangut inimeste masinatesse sokutada. Sotsiaalmeedias on osutunud efektiivseks psühholoogiline manipuleerimine. Facebookil on tohutu ulatus, tänavu teises kvartalis juba 1,32 miljardit aktiivset kasutajat. Nende hulgas arvukalt neid, kes lootuses oma tuttavate järel nuhkida või tasuta nänni saada kõhklemata ükskõik millele klikivad.

2014. aasta kõige levinumad Facebooki-pettused antiviirusefirma Bitdefender statistika kohaselt:

1. Total profile views/visitors – 30.20%
2. Change your Facebook Color/Colour – 7.38%
3. Rihanna sex tape with her boyfriend – 4.76%
4. Check my status update to get free Facebook T-shirt – 4.21%
5. Say goodbye to Blue Facebook – 2.76%
6. Unsealed. We are giving them away for free – 2.41%
7. Check if a friend has deleted you – 2.27%
8. See your top 10 profile peekers here! – 1.74%
9. Find out how to see who viewed your profile – 1.55%
10. Just changed my Facebook theme. It’s amazing – 1.50%

Kui näed neid pakkumisi oma lehel, ÄRA KLIKI!

Allikas: http://majandus24.postimees.ee/2876661/see-ei-ole-rihanna-seksivideo-see-on-facebookiviirus

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Magister uuris peresid Facebookis

Facebooki pääseb tänapäeval nutitelefoni kaudu igal pool ja see on muutunud populaarseks ka vanemate inimeste hulgas. Gerda Suumann ütles, et seetõttu hakkavad paljud teismelised Facebookist lahkuma, et leida oma privaatne koht, kuhu emal-isal asja ei ole.
Facebooki pääseb tänapäeval nutitelefoni kaudu igal pool ja see on muutunud populaarseks ka vanemate inimeste hulgas. Gerda Suumann ütles, et seetõttu hakkavad paljud teismelised Facebookist lahkuma, et leida oma privaatne koht, kuhu emal-isal asja ei ole. Foto: Kristjan Teedema

Magister uuris peresid Facebookis

Gerda Suumann uuris varateismelisi, et teada saada, mida nad arvavad sellest, kui vanemad kirjutavad aktiivselt nendega samas suhtlusportaalis ja näiteks postitavad neist sinna pilte.
Suhtlusportaali Facebook nõue on, et sellega ühineja oleks vähemalt 13-aastane. See ei takista küll ka noorematel sinna oma kontot tegemast, ja see oli põhjuseks, miks äsja magistrantuuri lõpetanud Suumann oli otsustanud uurida just seda, kuidas 12–13-aastased lapsed oma vanemate internetiellu suhtuvad. Selleks küsitles ta 15 last ja kuigi hulgaga jäi ta rahule, oleks kulunud ära rohkem vaheldusrikkust. «Mulle sattusid sellised lapsed, kelle vanemad ei olnud Facebookis väga aktiivsed,» rääkis Suumann. Peamiselt lisasid küsitletud laste vanemad pilte endast ja perekonnast.

Tulemused olid Suumanni hinnangul sellest hoolimata huvitavad ning ka positiivsed. Ta rääkis, et näiteks mitu last mainisid, et neile ei meeldinud vanemate kontole üles pandud pildid. Kui nad seda vanemale ütlesid, võtsid nood häirivad fotod kohe maha. Gerda Suumanni sõnul on see väga hea näitaja, sest varasematest uuringutest on välja tulnud, et sageli ei võta vanemad laste arvamust sel puhul üldse arvesse. Veel parem oleks muidugi see, kui vanem enne lapse pildi avaldamist temalt luba küsiks, seda tegid vaid mõne küsitletu vanemad. Selle vastu, et vanemad Facebookis tegutsevad, ei olnud lastel midagi ja tihtipeale lisasid nad ise ema või isa oma sõbralisti. Suhtluskanalina oli Face­book Suumanni küsitletud lastele ja nende vanematele väga ebaoluline, pereliikmed kirjutavad omavahel seal vaid siis, kui keegi neist on kaugemal ära. Pigem käiaksegi üksteise pilte «laikimas» ja vahel ka kommenteeritakse. Leebe suhtumine muutub Suumann rääkis, et paljude noorte leebe suhtumine muutub vanuse kasvades.

Välismaistest uuringutest on välja tulnud, et oma tegevuse vanemate eest varjamiseks teevad noored topeltkontosid: üks viisakas ja kena sugulastele näitamiseks, teine, ausam sõpradega suhtlemiseks. Facebookist kiputakse mingis vanuses hoopis ära just sellepärast, et vanemad on end seal nii koduselt tundma hakanud, otsitakse teisi portaale ja võimalusi. Täiskasvanuikka jõudnud kasutavad vanematega suhtlemiseks lisavahendina hea meelega jällegi pigem Facebooki. «Minul endal ei oleks midagi selle vastu, kui mu vanemad Facebookis oleks,» arvas Gerda Suumann. Kuna omavahel räägitakse niikuinii peaaegu kõigest, ei leiaks vanemad tema kontolt küll midagi sellist, mida ta tahaks varjata. Tema küsitletutest oli mõnel lausa hea meel, et ema või isa liigub Facebookis. «Siis nad ei mõtle, et oh, jälle ta istub Facebookis ja ei tea, mida ta küll teeb seal,» on magistritöös kirjas ühe lapse arvamus. «Et ise istuvad ka ja nad ei tule kiusama mind.» Mida vanemad laste arvates Facebooki postitada ei tohiks • Noorte lapsepõlvepilte, eriti alastipilte. • Pilte täiskasvanust endast puuduliku rõivastusega.
Allikas: Gerda Suumann,  «12–13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta»
Autor: Elina Randoja
FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Mida teha, et Google-le unustamistaotlus saata

googleEuroopa Liidu Kohus otsustas hiljuti, et teatud kasutajatel on õigus paluda otsingumootoritelt eemaldada otsingutulemustest nende nime sisaldavad tulemused, kui kuvatavad tulemused ei ole piisavad ega asjakohased või ületavad selle otstarbe piire, mille tarvis neid töödeldakse.

Lihtsalt taotluse saatmisega ei kustuta Google automaatselt kedagi ega midagi. Tarkvarafirma teatas, et analüüsib iga unustamistaotlust eraldi ja otsustab siis, kas andmete eemaldamine on põhjendatud. Esimese päevaga sai Google 12 000 unustamistaotlust.

Eestikeelse veebivormi taotluse saatmiseks leiad siit:
https://support.google.com/legal/contact/lr_eudpa?product=websearch&hl=et

Allikas: http://e24.postimees.ee/2814970/vaata-mida-teha-et-google-ile-unustamistaotlus-saata

FacebookTwitterGoogle+Pinterest