Uudised Arhiiv

0

15.-17.04. HITSA kevadkonverents “NUTT* tuleb peale”

hitsa konverentsTäna, 15. aprillil algab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud rahvusvaheline hariduskonverents „NUTT* tuleb peale“. 15.-17. aprillini toimuval konverentsil keskendutakse sellele, kuidas tehnoloogia mõjutab muutunud õpikäsitust ning mil moel selle abil õppeprotsessi parandada. 

„Konverentsi pealkiri viitab sellele, et NUTT ehk nutikas uue tehnoloogia tarbija tuleb haridusse ja see mõjutab tahes-tahtmata ka õppeprotsessi, millega õpetajad ja õppejõud arvestama peavad,“ selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige ja konverentsi peakorraldaja Ene Koitla. „Õppejõu ja õpetaja roll on muutunud ja senised õpetamise mustrid ei toeta digipöörde rakendamist. Konverentsi fookuses ongi see, kuidas tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis aitab õpiväljundeid paremini saavutada.“

Hariduskonverentsi muudab eriliseks asjaolu, et konverentsi esimese päeva ettekanded ja töötoad viivad läbi õpilased eri koolidest üle Eesti. Noorimad esinejad on 3. klassi lapsed, vanimad aga gümnaasiumi lõpetajad. „Noored tutvustavad, kuidas nad tegelikult õpivad, milleks nutitelefone kasutavad ja kuidas kodutöid teevad, aga ka näiteks seda, mis neid õppima motiveerib,“ ütles Ene Koitla. „Seega avaneb õpetajatel hea võimalus kuulda ja näha õppeprotsessi õpilaste vaatevinklist.“

Konverentsi põhiprogrammis 16.-17. aprillil saavad sõna eksperdid Eestist, Suurbritanniast, Austraaliast, USAst ja Soomest, arutlemaks muutunud õpikäsituse ning sellega kaasnevate võimaluste ja väljakutsete üle kõigil haridustasemetel. Konverentsi üks peaesinejaid Elizabeth Burd Newcastle’i ülikoolist Austraaliast tutvustab uudse ümberpööratud klassiruumi meetodi rakendamise võlu ja valu. Soome eksperdid räägivad ilmingupõhisest õppest, mis on hiljuti toonud Soome rahvusvahelise hariduselu keskpunkti. „Kuigi Eesti on maailma kontekstis hariduses üpriski eesrindlik, on kasulik kuulda ka teiste riikide kogemustest uudsete meetodite ja tehnoloogiate rakendamisel hariduses,“ ütles Ene Koitla.

Lisaks välismaistele ettekannetele jagavad Eesti õppejõud, õpetajad ja haridustehnoloogid töötubades oma kogemusi, kuidas tehnoloogia kaasamine on õppimisviisi muutnud ja õppijate tulemusi mõjutanud. Vaatluse alla tulevad erinevad veebipõhised keskkonnad, tehnoloogilised vahendid ja IT-lahendused ning uudsed meetodid hariduses.

Konverentsil tehakse teatavaks ka kolme HITSA korraldatud konkursi võitjad. 15. aprillil antakse üle auhinnad õpilaskonkursi „Lahe asi“ võitjatele, aasta e-kursused ning videokonkursi „Tipptund“ võidutööd selguvad 16. aprillil.

HITSA hariduskonverents toimub Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas, konverentsi esimene päev viiakse läbi Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuses. Päevakava leiab siit:http://innovatsioonikeskus.ee/konverents 

*NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija

Vaata otseülekannet: http://www.postimees.ee/3156665/postimees-teeb-otseulekande-hitsa-innovatsioonikeskuse-kevadkonverentsilt 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Kätte on jõudmas 1. aprill – jutusta meile oma anekdoot või naljalugu!

anekdoot„Miks sa viskad arvuti peale vett?“
„Sest ma tahan internetis surfata!“

Kuidas käituks Juku arvutis või nuhvlis? Kuidas oled seda esimestel kordadel teinud sina või mõni sinu tuttav?

Lähenemas on 1. aprill, naljapäev. Kui sul on mõni naljakas lugu või anekdoot seoses nutiseadmete või interneti kasutamisega, siis anna sellest meile teada.

Ootame nädala jooksul nii õpilaste kui ka täiskasvanute naljalugusid lingile: http://www.targaltinternetis.ee/konkursid-2015/konkurss-jutusta-meile-uks-anekdoot/.

Saadetud parimatest naljadest koostame e-kogumiku, millega saab mõne aja pärast tutvuda Targalt internetis veebilehel.

Parimatele anekdootidele ja naljalugudele auhinnad.

Oma loovust saab rakendada ka e-ohutuse t-särgi disainimisel ja e-ohutuse rakenduse loomisel. Rohkem infot: http://www.targaltinternetis.ee/konkursid-2015/.

Ootame kõiki osalema!

 

Inspiratsiooniks paar anekdooti:

“Kas tead, miks arvuti ei saa kunagi ajalehte asendada, vähemalt sinu jaoks küll mitte?”
“Ei tea, eks sa siis ütle!”
“Ma tahaksin seda nalja näha, kuidas sa tukud, monitor näo peal!”
Delfi, 19.01.2003 (http://www.folklore.ee/~liisi/o2/otsing.php?id=39353&q=arvuti%20&idq_button=1)

Hommikupalvus arvutikasutajale.

Minu arvuti,
kes Sa oled võrgus,
pühitsetud olgu Sinu ketas,
Sinu output tulgu, Sinu viirused mingu
nagu disketil nõnda ka printeris.
Meie igapäeva login,
anna meile esimesel katsel.
Ja anna meile andeks meie CRTL-ALT-DELETE
nagu meie anname andeks
OUT of MEMORYd
ja ära lase meil oodata, vaid päästa meid restardist, sest Sinu päralt olgu
outsave ja bacup
ja IGNORE ERROR igavesti.
ENTER
Delfi, 27.09.2000 (http://www.folklore.ee/~liisi/o2/otsing.php?id=33374&q=arvuti&idq_button=1)

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Vaata Maailma kutsub sel nädalal arvutimänge mängima

Õpilaste ja õpetajate suhtlus võrgustikesTänasest kuni nädala lõpuni tähistatakse üle Euroopa internetioskuste nädalat. Sihtasutus Vaata Maailma kutsub kõiki lapsevanemaid, õpetajaid ja huviringide juhendajaid pühendama sel nädalal 10 minutit nutiseadmete turvalise kasutamise teemale. Selleks soovitame mängida Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste valmistatud toredaid nutiturvalisuse mänge nagu näiteks “Kes soovib saada miljonäriks”, “Poomine” jt, mis on üleval Vaata Maailma SA kodulehel www.vaatamaailma.ee. Mängud sobivad igas eas inimestele.

“Eestis keskendume nutiturvalisusele, kuna üha enam inimesi kasutab interneti võimalusi just nutiseadmetest,” selgitas kampaania fookust Vaata Maailma sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo.

Kaasa löövad “NutiLabori” IT-huviringid ja Kolga koolis korraldatakse neljas klassidevaheline videolugude konkurss teemal “Helipildid”. Eestis toimub 23.-29. märtsil 2015 kampaania “Get Online Week” juba neljandat aastat. Eestis on kampaania partneriteks Vaata Maailma sihtasutus ja Targa Töö Ühing. Kampaania “Get Online Week” toimub 24 riigis ja seda koordineerib mittetulundusühing Telecentre Europe.

Mängude otseviide: www.vaatamaailma.ee/get-online-week

Kolga kooli videokonkursi info Facebookis: https://www.facebook.com/events/789692291117145/

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Osale konkurssidel: “Jutusta anekdoot”, “Disaini t-särk”, “Loo äpp”

learningappsKutsume nii õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid osalema turvalise interneti päeva raames välja kuulutatud konkurssidel:

1) “Jutusta anekdoot
Saada meile anekdoot interneti, arvuti ja nutiseadmete kasutamisest.

2) “Disaini e-ohutuse t-särk
Disaini vahva interneti ohutuse teemaline särk, mida võiks kanda kogu sinu klass

3) “Loo e-ohutuse äpp
Loo interneti ja/või nutiseadmete ohutust tutvustavaid ja käsitlevaid äppe learningapps.org abiga.

Teie töid ootame kuni 6.04.2015.

Parimatele auhinnad!

Edukat osalemist!

Lisainfo:
Kerli Kuusk
teavitustöö juht
Projekt “Targalt internetis”
MTÜ Lastekaitse Liit

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Nutikalt netis ja nuhvlis!

TI_logo-2015Täna on rahvusvaheline turvalise interneti päev, mille tähistamine sai alguse 2004. aastal. Eestis on sellel aastal turvalise interneti päeva sõnumiks „Nutikalt netis“, millega kutsutakse üles internetti ja nutiseadmeid turvaliselt kasutama, andes selleks häid nõuandeid nii lastele kui täiskasvanutele.

Nutiseadmete, interneti ja äppide kasutamine on muutunud nii laste kui ka täiskasvanute igapäevaseks tegevuseks. Värskest Emori uuringust selgub, et pea igas teises Eesti peres on nutiseade. 6-8-aastastest lastest omab isiklikku nutitelefoni 38%, igal viiendal lapsel on oma isiklik tahvelarvutit ning 12-14-aastaste seas on nutitelefonide osakaal tõusnud juba 76%-ni. Mida me peaksime nutiseadmete ja interneti oskuslikuks ja turvaliseks kasutamiseks teadma, kuidas käituma ning kust leiame selleks vajalikku informatsiooni? Nendele teemadele keskenduvad turvalise interneti päeva üritused.

Projekti „Targalt internetis“ eestvedamisel kutsutakse kõiki koole tähistama turvalise interneti päeva ja selle raames läbi viima õpilastele, lapsevanematele ja õpetajatele temaatilisi teavitusüritusi. Soovitusi ja teavet selleks leiab www.targaltinternetis.ee. Õpilasi ja õpetajaid oodatakse osalema konkursil loomaks hariduslikke äppe, disainimaks temaatilise sõnumiga t-särki ja saatmaks naljalugusid interneti kasutamisest.

„Lisaks teabele, kuidas nutiseadmeid ja nende rakendusi turvaliselt kasutada, on oluline, et lapsed saaksid infot ja õpiksid ka ise looma kasulikke rakendusi, mida nende eakaaslased saavad õppimiseks või meelelahutuseks kasutada,“ sõnas projekti Targalt internetis teavitustöö koordinaator Kerli Kuusk.

Lapsi, noori ja täiskasvanuid oodatakse 10. veebruaril osalema ka Solaris keskuses toimuval Nutipäeval, mida korraldab SA Vaata Maailm koostöös Lastekaitse Liiduga.

Teemakohaseid nõuandeid ja soovitusi nutiseadmete ja interneti turvalisemaks kasutamiseks leiab veebilehtedelt www.targaltinternetis.ee ja www.nutiturvalisus.ee.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
1

Mängi lauamängu “Reis internetis”

lauamängLauamäng „Reis Internetis“ on vahva mäng, mis sobib mängimiseks nii lastele kui täiskasvanutele. Kuna mängijate arv ei ole limiteeritud, siis saab mängida nii väikeste meeskondadena kui ka individuaalselt. Sobib ka üksi mängimiseks. Mängu loomisel on silmas peetud eelkõige mängijaid vanuses 8 – 15 aastat.

Lauamäng „Reis Internetis“ on valminud Targalt internetis projekti raames. Mäng on loodud 2013/2014 õppeaastal läbiviidud õpilasvõistlusele „Targalt internetis võistlusmäng“ esitatud ideede põhjal.  Mänguideed on pärit Lähte Ühisgümnaasiumi, Haanja Kooli ja Kristiine Gümnaasiumi õpilaste loodud lauamängudest.

Mängimiseks vajaliku mängulaua ja mängukaardid saad alla laadida ja sobivas formaadis välja trükkida (soovitavalt kartongile või muule tugevamale materjalile).
Lae alla lauamängu trükifailid:

Lauamängu_juhend

Lauamäng_Targalt Internetis_mängulaud
Lauamäng_ kaardid ALIAS 60x80mm_ 2poolne
Lauamäng_kaardid_IKOONID 60x80mm
Lauamäng_kaardid_JUHTUM 60x80mm
Lauamäng_kaardid_KÜSIMUS_ 60x80mm

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Alanud aasta lasteäppide trendid

äpidTänapäeva laste igapäevaelu lahutamatuks osaks on lugemise, omavahel mängimise, teleri vaatamise ja teiste meelelahutusvõimaluste kõrval järjest tugevamat kohta haaramas digitaalmeedia, mis 2015. aastal toob nii mõndagi uut kaasa.

Kasvav hulk ettevõtteid, alates tuntud mänguasjade tootjatest kuni alustavate idufirmadeni, otsib võimalusi, kuidas erinevad tahvelarvutid ja äpid lastele meelepäraseks teha, vahendab Guardian ja pani kokku nimekirja kümnest suundumusest, kuhu lastele suunatud nutirakendused sel aastal liiguvad.

1. Digitaalne loojutustamine jätkab identiteediotsinguid

Ei ole mingi üllatus, et esimesed lastele mõeldud äpid põhinesid loojutustamisel ja pakkusid võimalust lugeda raamatuid digitaalselt. Nüüd püüab järjest vähem äpiloojaid matkida raamatuid ja otsivad rohkem originaalseid lahendusi, mis viivad kokku teksti, animatsiooni ja puutetundliku ekraani võimalused.

Selgelt eristuva sisuga lasteäpid on hõivamas järjest kindlamat kohta raamatute, teleri ja mängude kõrval ning suure tõenäosusega kasvab nende hulk alanud aastal. Identiteediotsing aga jätkub ka sel aastal, kuna lastele suunatud nutirakenduste puhul on mitme erineva formaadi kasutamine vältimatu,  hoolimata sellest, mis lõpptulemus olla võib.

Näited sellistest loojutustamise äppidest on: Jack and the Beanstalk ja Dino Dog.

2. Lapsi kaasatakse rohkem lugude sisuloomesse

Muidugi oskavad lapsed lugusid rääkida, kuid paljud lasteäppide loojad tulid selle peale alles hiljuti. Kuigi lapsed on saanud puutetundlikul ekraanil toksides suhelda teiste tegelastega ja liikuda ringi, arenevad lood ise edasi üldiselt väga sirgjooneliselt, andmata lastele võimalust oma loovust kasutada.

Sellel aastal saab näha rohkem selliseid äppe, mis püüavad loojutustamise anda laste endi kätte, et nad saaksid nende lugude sisuloomesse ise rohkem panustada. Seda läbi võimaluse luua ise tegelasi, dekoratsioone ja olukordi.

Näited sellistest äppidest on Noisy Neighbours ja TeleStory.

3. Vastutustundlikud äpiostud

Lasteäpid ja äpid, mille sees on võimalik oste sooritada, on väga tundlik teema tänu viimaste aastate hoiatavatele näidetele, kus lapsed on kulutanud oma vanemate krediitkaarti limiidi mobiilimängudele. Üks asi, millele aga selle teema juures pole tähelepanu juhitud, on see, et need on olnud peamiselt täiskasvanutele suunatud äpid, mida lapsed selle käigus kasutanud on.

Nende juhtumite tõttu on lapsevanematel tekkinud sügav vastumeelsus igasuguste äppide suhtes, kus peab mängimiseks midagi juurde osta. Alanud aasta tõotab aga tuua hulga vastutustundlikke nutirakendusi, kus vanemad saavad selle sobivust oma lapsele enne kontrollida ja valida, mille eest nad on nõus maksma ja mille eest mitte.

Näited sellistest olemasolevatest äppidest on: Endless Wordplay ja Nosy Crow Jigsaws.

4. Ka vanemad saavad mängus kaasa lüüa

Jah, lapsed kasutavad äppe üksinda, kuid see ei tähenda, et need oleks digitaalsed lapsehoidjad, nagu paljud kriitikud sageli vihjavad. Äppe disainides panevad arendajad järjest enam rõhku sellele, et vanemad saaksid koos lastega diivaniäärel istudes neid kasutada ja olla samuti mängu kaasatud. 2015. aasta toob kindlasti nii mõnegi sellise äpi juurde.

Kindlasti on oodata uusi arenguid ka nn vanemate enda näidutahvli kasutamise suunal – see viitab võimalusele, kus lapsevanem saab oma seadeldisest konkreetsesse rakendusse sisse logida ja näha, mis tema laps parasjagu teeb ja kuidas need äpid, mida laps kasutab, tema oskusi arendavad. Omaette trend on veel äpid, mis harivad ka vanemaid: eriti need, mis soovitavad mitte-digitaalseid tegevusi õppimise soodustamiseks.

Näited sellistest äppidest on Mickey’s Magical Math World koos Disney Imagicademy Parents äpiga ning Curious Playground.

5. Jätkub laste programeerimisäpide arendamine

Arvutiprogrammeerimise tutvustamine viieaastaste laste õppekavas on brittides palju debatti tekitanud, eriti kõrgendatud ootuste osas, mis see õpetajatele kaasa toob. 2015. aasta lasteäpid pakuvad kindlasti sellele arutelule lahendusi, kuigi mitte kõik need lahendused ei pruugi olla positiivset laadi.

Lisaks selle on tegelikult aga palju nutirakendusi, mis toetavad laste esimesi samme programmeerimismaailmas või vähemalt aitavad arendada programmeerimisega sarnanevat mõtlemist. Kas nunnud tegelased ja koodijupid on piisavalt atraktiivsed, et hoida lapsi eemale pärismängudest ja kas nad tõesti aitavad hiljem koolis kaasa laste programmeerimisoskustele – sellele annavad vastuse järgmised 12 kuud.

Näited sellistest äppidest on Tynker, ScratchJr, CodeQuest ja The Foos.

6. Robotite ja 3D printimise esilekerkimine

Kui paljudel lastel saab 2015. aastal olema kodus ligipääs kaasaegsetele robotitele ja 3D printeritele? Arvatavasti väga vähestel. Samas loodavad mõned idufirmad ja nutirakenduste arendajad, et nende tooted on paari aasta pärast peamiseks võimaluseks robotite ja 3D printimisega tutvumisel.

Ameerika idufirma Play-i leidis Hooandja sarnase keskkonna kaudu raha kerakujuliste robotite Bo ja Yana loomiseks, mida laiemale üldsusele 2015. aastal tutvustatakse. Nende koos tuleb kaasa ka äpp, mille õpetab lapsi roboteid programmeerima. Kindlasti tasub riistvara arendustest silma peal hoida ka Kano arvutil, samuti Osmo-nimelise idufirma mänguasjadel ja nutirakendustel.

3D printimise vallas on aga terve rida ettevõtteid, mis teevad tööd äppide kallal, mis võimaldavad lastel luua asju ja neid välja printida. Hetkel on see küll üks väga kallis nišimänguasi, mida lapsele osta, kuid võimalus printida füüsilisi asju loob kindlasti tulevikus uusi taskukohasemaid rakendusi ka lastele.

Näide sellistest rakendustest on Apple My Little Monster.

7. Youtube filtrid ja teised videoäpid

Youtube’is on tohutu hulk lastele suunatud videosid. Populaarseimad kanalid, mis just neile pühenduvad, on näiteks DC Toys Collector, Stampy ja Little Baby Bum. Lapsevanematele ei tekita muidugi laste Youtube’i videote vaatamine positiivseid emotsioone, kuna muuhulgas võivad lapsed sattuda ka neile mitte nii sobiva sisuga videosid vaatama.

2015. aasta toob kaasa rohkem katsetusi lastele mõeldud Youtube’i filtritena mõeldud mobiilirakenduste näol. Kasvav hulk Youtube’i kanaleid loob oma äpid, mis aitaksid lastel oma lemmikvideosid jälgida. Näiteks Angry Birds ToonsTV vaatajate arv võib alanud aastal selle abil kasvada kuni 4 miljardini või enamgi veel.

Näited sellistest äpidest on: Stampy Cat ja Hopster.

  1.  Minecraft laiendab haaret

Minecraft on maailma kõige populaarsem lastele mõeldud mäng olnud juba pikemat aega ja 2015. aasta selles osas midagi uut ei too. Küll aga tõotab uusi arenguid asjaolu, et Microsoft ostis ära mängu seni arendanud ettevõtte Mojang.

Oodata tasub selliseid katsetusi, kus Minecrafti hakatakse sarnaselt Youtube’i Stampy kanalile, mis on peagi avamas teist, just õppimisele suunatud kanalit, kasutama hariduslikel eesmärkidel koolidele ja muuseumidele. Ka suuremad mänguasjatootjad võivad tulla välja erinevate Minecrafti teemaliste rakendustega.

Näited juba olemasolevatest äpidest on: Dennis and Gnasher, Tate Worlds ja LearnToMod.

9. Heli tekitamine läbi muusikaäppide

Üks valdkond, milles on tahvlite arendamisel väga suur potsentsiaal, kuid kuhu pole hetkel praktiliselt üldse tähelepanu pööratud, on muusika ja lapsed. Siin ei ole mõeldud otseselt traditsiooniliste muusikariistade kasutama õppimist, kuid teistlaadi muusikaga seotud loovuse arendamist.

See ei pruugi tingimata väljenduda spetsiaalselt lastele loodavate nutirakendustena, näiteks GarageBand äpp võib edukalt panna lapsi koos vanematega ühiselt lugusid salvestama. Taaskord, äpid ei asenda muusikariistu, kuid nendega toimetamine võib aidata lapsi teistel viisidel arendada rütmitunnetust ja viisipidamist.

Näited sellistest rakendustest on: Disco Fingers ja Mini Music Box.

10. Rohkem rakendusi androidilastele

Enamus ülal toodud rakenduste näited on mõeldud kasutamise Apple nutitelefonides. Peamine põhjus on see, et lasteäpide arendajate ressursid on piiratud ja ei võimalda kahele erinevale operatsioonisüsteemile rakendusi teha. Samas on siiski palju lapsi, kes mängivad täna androidisüsteemi kasutavate tahvelarvutitega.

2014. aastal oli iPad’i lasteäppide kohaldamine androidisüsteemile üpris visa, kuigi mõndade rakenduste puhul tuldi koheselt välja mõlemale operatsioonisüsteemile mõeldud lahendustega. Alanud aastaks ennustatakse selle trendi kasvu.

Näited sellistest olemasolevatest rakendustest on: Endless Reader, Skylanders Trap Team, Toca Boo ja Makies Fashion.

Kuigi lasteäpid tõstavad järjest enam pead ja hea on olla kursis, mis võimalusi olemas on, ei tohiks unustada siinjuures, et need ei asenda lapsevanemat ega neid tegevusi, mis on siiani laste kasvamise lahutamatuks osaks olnud – lugemine, jalgrattasõit, spordi tegemine, piltide joonistamine pliiatsitega, vihmausside korjamine kalapüügiks – ühesõnaga kõikide nende asjade tegemine, mis toimuvad väljaspool ekraani.

Allikas: Postimees (17.01.2015): http://tarbija24.postimees.ee/3059265/vaata-millised-on-alanud-aasta-lasteappide-trendid

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Loe projekti 2014.aasta raamatut

 
aastaraamat_2014Trükist ilmus projekti “Targalt internetis” aastaraamat, mis annab ülevaate projekti peamistest tegevustest 2014.aastal ning pakub lugemiseks valiku artikleid ja esseesid e-ohutuse peamiste probleemide avamiseks. Loe siit

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Netiturvalisuse uuring: 7 last 10-st saab nutitelefoni kasutada piiramatult

netiturvalisuse uuringNutiseadmeid omab ja/või neid on võimalik kasutada 60% Eesti elanikkonnast alates kuuendast eluaastast, nii selgub täna esitletavast nutiseadmete turvalise kasutamise uuringust. Isiklik nutitelefon on olemas ca pooltel (ca 603 000 inimest) ja isiklik või perekasutuses tahvelarvuti veidi enam kui kolmandikul (ca 455 000 inimest) sihtgrupist. Paljud nutiseadmed on samaaegselt kasutusel nii tööks kui meelelahutuseks, samuti jagatakse neid peresiseselt või isegi sõpradega. 6-8-aastastest lastest omab 38% isiklikku nutitelefoni ja 21% isiklikku tahvelarvutit. Põhikooliks (12-14 a) on nutitelefoni omanike osakaal kasvanud juba märkimisväärse 76%-ni.

“Arvestades seda, et paljud nutiseadmed on ka jõulukingitusteks, siis paneme kõigile südamele, et iga uue nutiseadme puhul tuleb seadistada ekraanilukk ning laadida alla viirusetõrje tarkvara. Nii saab iga kasutaja lihtsalt oma ja oma pere nutiturvalisust kohe suuresti tõsta,” selgitas NutiKaitse 2017 projekti eestvedaja Kristi Kivilo Vaata Maailma sihtasutusest.

Seitse last kümnest saavad nutitelefoni kasutada igal ajal ja täpselt niipalju, kui nad ise soovivad ning 75% nendest lastest ütlevad, et nende vanemad kas ei tunne üldse huvi (19%) või tunnevad väga harva huvi (56%) selle vastu, mida nad oma nutiseadmetes teevad. Vaid viiendiku laste jaoks on nutitelefonide kasutamisele seatud piirangud. Kuna tahvelarvutid on sageli ka perekasutuses, siis nende kasutus on rohkem piiratud, kuid siiski saavad kaks last viiest kasutada seadet oma äranägemise järgi.

“Lapsed on julged ja aktiivsed nutiseadmete võimaluste kasutajad. Vanemad aga sageli praktikas ei oska neid suunata või juhendada. Nii jäävad lapsed nutimaailmas üksi ja õpivad läbi enda ning enda sõprade vigadest,” selgitas Kristi Kivilo Vaata Maailma sihtasutusest. “Kindlasti tuleks tahvelarvutites seadistada ka erinevad kasutajakontod, et vältida olukordi, kus laps võib näiteks tahtmatult tööalaseid e-kirjasid edasi saata või äppide ostmisega suure arve teha,” kirjeldas ta.

Inimeste arusaamad nutiseadmetega seotud ohtudest on lünklikud ning sageli puuduvad vajalikud praktilised oskused. Selleks panustavad kõik NutiKaitse 2017 projekti partnerid nutiseadmete turvalise kasutamise suurendamisse.

Laste teadlikkus sellest, mida tähendab nutiseadme turvaline kasutamine, on üsna puudulik. Enam kui kolmandik lastest ei oska üldse öelda, mida see tähendab ja vaid kolmandik arvab, et nendega võib mitteturvalise käitumise tõttu ka midagi juhtuda. Kuigi 15-aastaste ja vanemate sihtrühmas vastasid paljud (üle 84%), et nad on teadlikud nutiseadmete turvalise kasutamise teemadest, siis see ei peegeldunud reaalses käitumises. Praktiliselt kõik kasutajad olid teadlikud, et sisselogimisparoole või -mustrit peaks teatud regulaarsusega vahetama, samas tegelikkuses teeb seda vaid kaks nutiseadme kasutajat viiest.

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise esinduslik uuring valmis ja tutvustusüritus toimus Riigi Infosüsteemi Ameti ja Vaata Maailma sihtasutuse tellimusel EL struktuurifondide programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Uuringu viis läbi TNS Emor. Tegemist on esimese omataolise uuringuga Eestis, planeeritud on ka jätku-uuringud.

Tutvu uuringu tulemustega SIIN.

Allikas: www.vaatamaailma.ee

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Facebook tunnustas Eesti veebikonstaablite tööd

VeebikonstaabelMöödunud nädalal, 11.-13.novembril toimus Dubrovnikus vihjeliinide rahvusvahelise võrgustiku INHOPE aastakoosolek. Aastakoosolekul esines teiste seas ettekandega ka Facebook-i esindaja Victoria Baines. Oma ettekandes rääkis ta Facebook’i tegevusest kasutajate turvalisuse tagamiseks ning tõi esile hea koostöö mitmete riikide politseiasutustega. Oma ettekandes tunnustas ta Eesti veebikonstaablite väga head tööd noorte teavitamisel ja õigusvastase käitumise ennetamisel Facebook’i keskkonnas ning tõi seda eeskujuks ka teistele riikidele. Sealjuures märkis ta ära ka Eesti veebikonstaablite töö Albaania veebikonstaablite koolitamises.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest