Uudised Arhiiv

0

TAI digisõltuvuse küsitluse tulemused

digisõltuvusEesti 2. ja 8. klasside õpilaste seas läbi viidud uuring näitas, et liigne arvutikasutus on seotud halvema meeleolu, üksildustunde, apaatia ja väsimusega ning seda nii poiste kui tüdrukute seas. Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud laste digisõltuvuseteemalises küsitluses osales kokku ligi 2000 last Eesti eri paigust.

Uuringu koordinaator Kätlin Konstabeli sõnul selgus seegi, et kui 8. klassi lapsed said esimest korda arvuti juurde keskmiselt umbes 6-aastaselt, siis nooremas vanuserühmas oli see aeg oluliselt varem – umbes 4,5-aastaselt.

Kuna laste arvutikasutusharjumuste kujunemisel ja märkamisel on suur roll perel, osalesid uuringus ka lapsevanemad. „Umbes 40% lapsevanematest mõlemas vanuserühmas peab arvutile ligipääsu piiramist tavaliseks karistusvahendiks. Samas arvas 10% 2. klassi laste vanemaid ja 21% 8. klassi laste vanemaid, et pole olemas sellist asja, nagu liigne arvutikasutus,” nentis Konstabel.

Ta lisas, et probleemne arvutikasutus seostus ka vanemate negatiivsema üldhinnanguga lapse tervisele. Liigset arvuti kasutavad lapsed olid ka oluliselt väiksema uneaja ning kehalise aktiivsusega. „Peredes, kus läbisaamine parem, oli ka lastel arvutikasutusega vähem probleeme,” märkis Konstabel.

Probleemseks saab arvutite ja teiste nutiseadmete kasutamist hinnata siis, kui hakkavad ilmnema muudelegi sõltuvustele iseloomulikud tunnused: tekib vajadus olla üha rohkem võrgus, sellele mõeldakse pidevalt, võimaluse puudumisel ollakse ärritunud ja arvutikasutamise kohta hakatakse teistele valetama. Tihti on siis häiritud ka muud eluvaldkonnad – tekivad probleemid koolis või tööl, kannatab tervis, suhted lähedaste ja sõpradega, n-ö päriselu jääb tahaplaanile. Maailmas läbi viidud uuringud näitavad, et kõige suuremas ohus on need lapsed ja täiskasvanud, kel on välja kujunenud harjumus kasutada arvuteid ja nutiseadmeid eelkõige hea enesetunde saavutamise eesmärgil.

Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu ehk digilapse uuringu eesmärgiks oli selgitada välja digisõltuvuse probleemi tõsidus Eesti lastel, samuti selle probleemiga seotud tegurid – peresuhted, tervis, kooliedukus ja muud.

Projekt jätkub veelgi ning selle raames koolitatakse digisõltuvuse teemadel nii pereterapeute kui õpetajaid. Järgmises etapis viiakse läbi ka erinevaid sekkumistegevusi – perenõustamisi, infomaterjalide jagamist ja digisõltuvuse teemalisi tunde koolides. Seejärel tehakse kordusuuring, et teada saada, kas ja milliseid muutusi on toimunud.

Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning seda kaasfinantseerib Eesti riik läbi programmi TerVE.

Lisainfo:

Allikas: http://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/3508-uuring-laste-probleemne-arvutikasutus-on-seotud-kehvema-tervise-ja-meeleoluga 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

HITSA käivitab kolm veebiohutuse kursust õpetajatele

E-kursus õpetajatele Koolielu portaalis

E-kursus õpetajatele Koolielu portaalis

Targalt internetis projekti raames algab 24. oktoobril Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldusel kolm veebiohutuse kursust. Kursused on ette valmistatud õpetaja vajadusi silmas pidades, sest küsimused ja probleemid, millega õpetaja klassiruumis kokku puutub, sõltuvad väga palju sihtrühmast, kellega õpetaja töötab.
Praktiliste tööde kaudu omandatakse teadmisi arvutikaitsest, elust sotsiaalvõrgustikes, internetiturvalisuse probleemidest Eestis ja mujal maailmas. Praktikult praktikule õppe kaudu saab nõuandeid nende teemade käsitlemiseks koolielus.

Õpetajad on oodatud osalema:
„e-ohutus alushariduse ja I kooliastme klassijuhatajatele“, juhendajad P.Seepa ja H.Epro  http://koolitus.hitsa.ee/training/51
„e-ohutus II kooliastmes“, juhendaja R.Timberg http://koolitus.hitsa.ee/training/52
„e-ohutus III kooliastme, gümnaasiumi ning kutseõppe klassijuhatajatele“, juhendajad B.Lorenz ja A. Rumm http://koolitus.hitsa.ee/training/53
Iga kursuse maht on 26 akadeemilist tundi ehk 1 EAP.

Kõik kursused algavad 24. oktoobril 2014 auditoorse päevaga Tallinnas IT Kolledžis, mis kestab kella 10.00-15.00. Edasine töö kuni 9. detsembrini toimub HITSA Moodle keskkonnas. Kursustel osalemine on tasuta.

Lisainfo www.innovatsioonikeskus.ee; www.targaltinternetis.ee

Triin Kangur
projekti Targalt internetis teavitusjuht
triin.kangur@hitsa.ee

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Netilambad võitsid üle-euroopalise tunnustuse

netilambad said tunnustuseMöödunud nädalal toimus Vilniuses Insafe võrgustiku koolitusseminar, millega tähistati ühtlasi ka võrgustiku kümnendat koostööaastat. Insafe võrgustik ühendab 32 Euroopa riigi (kõik Euroopa Liidu riigid, Island, Norra, Venemaa ja Serbia) turvalise interneti keskusi. Eestit esindab võrgustikus projekt „Targalt internetis – Eesti turvalise interneti keskus“.

Koolitusseminari raames esitles iga riigi turvalise interneti keskus enda poolt loodud koolitus- ja teavitusmaterjalide paremikku. Eesti projekti poolt esitleti videoklippi „Kuningas on alasti“. Videoklipi eesmärk on ärgitada internetikasutajaid mõtlema, millist infot nad endast jagavad ja, millise kuvandi nad sellega endast loovad. Samuti ei pea igat üles laetud fotot, mis on saanud palju poolthääli, „laikima“, vaid tegema ise oma valikuid. Enim poolthääli ja seega ka parima materjali tiitli võitsid Slovakkia turvalise interneti keskuse poolt loodud animafilmid netilammastest ja Prantsuse turvalise interneti keskuse loodud mobiiliäpp, mis aitab valida videomänge vastavalt kasutaja vanusele ja huvile.

Netilambad on populaarsed ka Eesti laste ja lapsevanemate seas. Netilammaste tegemisi saab vaadata aadressilt www.sheeplive.eu . Kokku on klippe 21, millel on kõigil ka eestikeelsed subtiitrid. Üheksa episoodi on dubleeritud eesti keelde, ning teksti loevad peale tuntud eesti näitlejad.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Tunne oma netisõpru

tunne oma netisõpru Meil on õigus avastada, õppida ja nautida kõike huvitavat, mida internet pakub. Kuid samas peab arvestama, et internetis võib kokku puutuda ka erinevate ohtudega, millest peaksime teadlikud olema. Näiteks ei ole mõistlik avaldada internetis oma isiklikke andmeid. Tänaval vaevalt ütleksid võõrale inimesele oma täisnime, vanust, kodust aadressi või telefoninumbrit, samamoodi peaks ettevaatusega suhtuma võõrasse internetis. Mõnikord juhtub ka seda, et see „internetituttav“ ei ole tegelikult isik, kes ta väidab end olevat. Ole ettevaatlik, kui otsustad minna kohtuma kellegagi, keda tead ainult interneti kaudu, räägi sellest kindlasti oma vanematele või kellelegi, keda usaldad. Kui sa tunned, et keegi teeb sulle liiga saates solvavaid sõnumeid, püüdes sinult kätte saada isiklikke andmeid või saates ebameeldiva sisuga pilte, siis nõu ja abi saab veebilehelt www.lasteabi.ee  ja tasuta lasteabitelefonilt 116111. Kasulikku infot leiad ka meie veebilehelt www.targaltinternetis.ee.

Tunne oma netisõpru!

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Facebooki pettuste esikümme

unnamedPahavara arendajad üritavad leida järjest uusi mooduseid, kuidas oma toodangut inimeste masinatesse sokutada. Sotsiaalmeedias on osutunud efektiivseks psühholoogiline manipuleerimine. Facebookil on tohutu ulatus, tänavu teises kvartalis juba 1,32 miljardit aktiivset kasutajat. Nende hulgas arvukalt neid, kes lootuses oma tuttavate järel nuhkida või tasuta nänni saada kõhklemata ükskõik millele klikivad.

2014. aasta kõige levinumad Facebooki-pettused antiviirusefirma Bitdefender statistika kohaselt:

1. Total profile views/visitors – 30.20%
2. Change your Facebook Color/Colour – 7.38%
3. Rihanna sex tape with her boyfriend – 4.76%
4. Check my status update to get free Facebook T-shirt – 4.21%
5. Say goodbye to Blue Facebook – 2.76%
6. Unsealed. We are giving them away for free – 2.41%
7. Check if a friend has deleted you – 2.27%
8. See your top 10 profile peekers here! – 1.74%
9. Find out how to see who viewed your profile – 1.55%
10. Just changed my Facebook theme. It’s amazing – 1.50%

Kui näed neid pakkumisi oma lehel, ÄRA KLIKI!

Allikas: http://majandus24.postimees.ee/2876661/see-ei-ole-rihanna-seksivideo-see-on-facebookiviirus

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Magister uuris peresid Facebookis

Facebooki pääseb tänapäeval nutitelefoni kaudu igal pool ja see on muutunud populaarseks ka vanemate inimeste hulgas. Gerda Suumann ütles, et seetõttu hakkavad paljud teismelised Facebookist lahkuma, et leida oma privaatne koht, kuhu emal-isal asja ei ole.
Facebooki pääseb tänapäeval nutitelefoni kaudu igal pool ja see on muutunud populaarseks ka vanemate inimeste hulgas. Gerda Suumann ütles, et seetõttu hakkavad paljud teismelised Facebookist lahkuma, et leida oma privaatne koht, kuhu emal-isal asja ei ole. Foto: Kristjan Teedema

Magister uuris peresid Facebookis

Gerda Suumann uuris varateismelisi, et teada saada, mida nad arvavad sellest, kui vanemad kirjutavad aktiivselt nendega samas suhtlusportaalis ja näiteks postitavad neist sinna pilte.
Suhtlusportaali Facebook nõue on, et sellega ühineja oleks vähemalt 13-aastane. See ei takista küll ka noorematel sinna oma kontot tegemast, ja see oli põhjuseks, miks äsja magistrantuuri lõpetanud Suumann oli otsustanud uurida just seda, kuidas 12–13-aastased lapsed oma vanemate internetiellu suhtuvad. Selleks küsitles ta 15 last ja kuigi hulgaga jäi ta rahule, oleks kulunud ära rohkem vaheldusrikkust. «Mulle sattusid sellised lapsed, kelle vanemad ei olnud Facebookis väga aktiivsed,» rääkis Suumann. Peamiselt lisasid küsitletud laste vanemad pilte endast ja perekonnast.

Tulemused olid Suumanni hinnangul sellest hoolimata huvitavad ning ka positiivsed. Ta rääkis, et näiteks mitu last mainisid, et neile ei meeldinud vanemate kontole üles pandud pildid. Kui nad seda vanemale ütlesid, võtsid nood häirivad fotod kohe maha. Gerda Suumanni sõnul on see väga hea näitaja, sest varasematest uuringutest on välja tulnud, et sageli ei võta vanemad laste arvamust sel puhul üldse arvesse. Veel parem oleks muidugi see, kui vanem enne lapse pildi avaldamist temalt luba küsiks, seda tegid vaid mõne küsitletu vanemad. Selle vastu, et vanemad Facebookis tegutsevad, ei olnud lastel midagi ja tihtipeale lisasid nad ise ema või isa oma sõbralisti. Suhtluskanalina oli Face­book Suumanni küsitletud lastele ja nende vanematele väga ebaoluline, pereliikmed kirjutavad omavahel seal vaid siis, kui keegi neist on kaugemal ära. Pigem käiaksegi üksteise pilte «laikimas» ja vahel ka kommenteeritakse. Leebe suhtumine muutub Suumann rääkis, et paljude noorte leebe suhtumine muutub vanuse kasvades.

Välismaistest uuringutest on välja tulnud, et oma tegevuse vanemate eest varjamiseks teevad noored topeltkontosid: üks viisakas ja kena sugulastele näitamiseks, teine, ausam sõpradega suhtlemiseks. Facebookist kiputakse mingis vanuses hoopis ära just sellepärast, et vanemad on end seal nii koduselt tundma hakanud, otsitakse teisi portaale ja võimalusi. Täiskasvanuikka jõudnud kasutavad vanematega suhtlemiseks lisavahendina hea meelega jällegi pigem Facebooki. «Minul endal ei oleks midagi selle vastu, kui mu vanemad Facebookis oleks,» arvas Gerda Suumann. Kuna omavahel räägitakse niikuinii peaaegu kõigest, ei leiaks vanemad tema kontolt küll midagi sellist, mida ta tahaks varjata. Tema küsitletutest oli mõnel lausa hea meel, et ema või isa liigub Facebookis. «Siis nad ei mõtle, et oh, jälle ta istub Facebookis ja ei tea, mida ta küll teeb seal,» on magistritöös kirjas ühe lapse arvamus. «Et ise istuvad ka ja nad ei tule kiusama mind.» Mida vanemad laste arvates Facebooki postitada ei tohiks • Noorte lapsepõlvepilte, eriti alastipilte. • Pilte täiskasvanust endast puuduliku rõivastusega.
Allikas: Gerda Suumann,  «12–13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta»
Autor: Elina Randoja
FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Mida teha, et Google-le unustamistaotlus saata

googleEuroopa Liidu Kohus otsustas hiljuti, et teatud kasutajatel on õigus paluda otsingumootoritelt eemaldada otsingutulemustest nende nime sisaldavad tulemused, kui kuvatavad tulemused ei ole piisavad ega asjakohased või ületavad selle otstarbe piire, mille tarvis neid töödeldakse.

Lihtsalt taotluse saatmisega ei kustuta Google automaatselt kedagi ega midagi. Tarkvarafirma teatas, et analüüsib iga unustamistaotlust eraldi ja otsustab siis, kas andmete eemaldamine on põhjendatud. Esimese päevaga sai Google 12 000 unustamistaotlust.

Eestikeelse veebivormi taotluse saatmiseks leiad siit:
https://support.google.com/legal/contact/lr_eudpa?product=websearch&hl=et

Allikas: http://e24.postimees.ee/2814970/vaata-mida-teha-et-google-ile-unustamistaotlus-saata

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Kuula õpilaste loodud laule internetist

IMG_925423. aprillil toimus Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonikeskuses MEKTORY Targalt internetis koolidevahelise võistlusmängu finaalvõistlus. Finaalis võistlesid omavahel eelvoorude parimad: Kuusalu Keskkool, Kristiine Gümnaasium, Avinurme Gümnaasium ja Pärnu Vanalinna Põhikool.

Finaalis võistelnud õpilastel ja pealvaatajatel oli võimalus osa saada meeleolukast kontserdist. Kõik meeskonnad olid finaaliks loonud e-ohutust käsitlevad laulud, mida nad erinevate pillide saatel teistele esitasid. Lugude puhul hinnati eelkõige loo sõnumit, esitust ning originaalsust. Kõik esitatud laulud olid teemakohased, selge sõnumiga ja vaimukad. Võistlusele oli kohale toodud nii kitarrid, trummid, süntesaatorid jm pillid.

Kuula lugusid järgnevatelt linkidelt.

Pärnu Vanalinna Põhikooli laul

Pärnu Vanalinna Põhikooli laul Targalt internetis

Sõnad: Targalt internetis laul_Pärnu Vanalinna Põhikool

Kristiine Gümnaasiumi laul

Kristiine Gumnaasiumi laul Imeline internet

Sõnad: Imeline internet_Kristiine Gümnaasium

Kuusalu Keskkooli laul

Kuusalu Keskkooli laul Targalt internetis

Sõnad: Laul Targalt internetis_Kuusalu Keskkool

Avinurme Gümnaasiumi laul

Avinurme Gumnaasiumi laul Targalt internetis

Sõnad: Targalt internetis laul_Avinurme Gümnaasium

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Õpilased uurisid interneti ja Facebooki mõju oma koolis

uuringAutor: Madli Leikop

“Targalt internetis” koolidevahelise võistlusmängu finaalis pidid neli finalisti tutvustama ka oma koolis läbi viidud interneti kasutamise uuringut. Huvitavat infot jagus nii küsitlejatele endile kui žüriile.

Võistkonnad – Avinurme gümnaasium, Pärnu vanalinna põhikool, Kristiine gümnaasium ja Kuusalu keskkool – olid asja võtnud tõsiselt ning uuringute tulemused pakuvad huvi kindlasti oma koolis, aga miks mitte ka laiemalt.

Nii küsitles Avinurme gümnaasiumi võistkond oma kooli 5.-9. klasside õpilasi, et selgitada, missugused on nende arvuti kasutamise harjumused ja kui teadlikud on õpilased arvuti mõjust. Küsimustik oli veebipõhine, analüüsiks kasutati kontoritarkvara MS Exel. Poisse ja tüdrukuid oli küsitletute seas võrdselt, kokku oli vastajaid 68.

Millele kulub aeg?

Selgus, et õppimisele kulub arvutis aega valdavalt üks tund päevas (47 vastust), suhtlemisele samuti kuni üks tund. Rohkem oli ka neid, kes vastasid, et kasutavad arvutit suhtlemiseks päevas kuni kolm tundi. Mängimise puhul jagunesid vastused „Kuni üks tund“ ja „Ei kasuta arvutit mängimiseks“ üsna võrdselt, vastavalt 22 ja 27 vastust.

Küsiti ka, kuidas õpilased ise hindavad oma arvutikasutusoskust. Ülekaalukalt pandi endale hindeks „4“, vähesel määral ka „3“ ja „5“.

Kui võistkond uuris koolikaaslaste seas täpsemalt, mida nad internetis teevad, siis mõningase üllatusena anti kõige rohkem vastuseid, et esikohal on tegevused e-koolis (59 vastust). Kohe teisel kohal (52 vastust) oli suhtlemine, kolmandal kohal meelelahutus (46 vastust).

Kas tunned reegleid?

Arvuti mõju puhul arvasid vastajad, et nad teavad internetis käitumise reegleid (62 vastust), et arvuti on igapäevaelus toimetulekuks vajalik ning et nad teavad, kui palju on otstarbekas arvutis olla. Arvuti negatiivse mõju puhul aravati enim, et see mõjutab nägemist, vähem, et mõjutab koolitööd.
Kuidas hoiduda arvuti liigkasutamisest? Selle vastu aitavad trenn ja tegelemine huvialadega, leidsid vastajad.

Pärnu uuris suhtluskeskkondi

Avinurme gümnaasiumi küsitlus pälvis võistluse žüriilt kõige rohkem punkte. Võistluse üldvõitjaks tulnud Pärnu vanalinna kooli 7.a klassi võistkond tegi küsitluse suhtluskeskkondade kasutamise kohta. Küsitlus oli veebipõhine, küsitleti 3.-9. klassi õpilasi, kokku oli vastajaid 99. Neist 95 vastasid, et neil on oma konto mõnes suhtluskeskkonnas, ja neli vastasid, et neil ei ole kontot. Ja ehkki Facebooki peetakse keskealiste lemmikpaigaks, oli vastanute seas enim neid õpilasi, kes kasutavad Facebooki. Oma konto on paljudel ka Google´is, Twitteris ja Skype´is.

Küsiti ka, kui vanalt vastaja tegi endale Facebooki konto. Selgus, et konto luuakse vanuses 10 kuni 12 eluaastat.

Kui tihti külastad suhtluskeskkondi? Ülekaalukalt vastati, et mitu korda päevas. Vastuse „Korra päevas“ andis ligi kakskümmend õpilast. Samas tundideks suhtluskeskkonda tukkuma ei jääda – valdav vastus oli, et suhtluskeskkonnas ollakse 30 minutit. Siiski oli üllatavalt palju ka neid vastuseid, kus ajaks anti kaks, kolm, isegi viis tundi.

Küsitlejad tundsid huvi ka küberkiusamise kohta, aga õnneks suureks mureks põhjust ei ole: 90 vastajat ütlesid, et neid ei ole kunagi küberkiusatud, ja 95 vastajat kinnitasid, et nad ei ole kunagi teisi küberkiusanud.

Kristiine gümnaasiumi võistkond uuris samuti interneti kasutamise harjumusi oma kooli õpilaste seas ning Kuusalu keskkool uuris Facebooki mõju oma kooli õpilastele.

Uuringutega on võimalik tutvuda järgnevatel linkidel:
Küsitlus suhtluskeskkondade kasutamise kohta Pärnu Vanalinna Põhikool
Arvuti kasutamine Avinurme Gümnaasium
Interneti kasutamise harjumused Kristiine Gümnaasium
Küsitlus Facebooki mõjude kohta Kuusalu Keskkool

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Kus koolis õpivad nutikamad internetikasutajad?

Võistlusmäng Targalt internetis

Võistlusmäng Targalt internetis

Kolmapäeval, 23. aprillil algusega kell 11.00 toimub Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonikeskuses MECTORY Targalt internetis koolidevahelise võistlusmängu finaalvõistlus. Finaalis võistlevad omavahel eelvoorude parimad: Kuusalu Keskkool, Kristiine Gümnaasium, Avinurme Gümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool.

Iga kooli võistkonda kuuluvad kuni kuus 7.-8. klasside õpilast, kellel tuleb finaalis tutvustada oma koolis läbiviidud interneti kasutamist käsitlenud uuringu tulemust, esitada e-ohutuse teemal üks laul, väidelda teemal „veebikeskkonnad peaksid vastutama oma saidil toimunud küberkiusamise eest“ ning näidata oma teadmisi viktoriinis ning tehnilist osavust töötoas. Finaali võidab kõige enim punkte saanud võistkond, kes auhinnaks sõidab koos juhendajaga Brüsselisse.

Võistlusmängu eesmärk on innustada õpilasi omandama teadmisi ja oskusi interneti ning digitaalsete kommunikatsioonivahendite targemaks ja turvalisemaks kasutamiseks. Võistlusmäng viiakse läbi projekti Targalt internetis raames.

Alates 8. novembrist kuni 11. detsembrini toimusid Targalt internetis võistlusmängu piirkondliku vooru raames üheksa võistlusmängu, millest võttis kokku osa 27 kooli ja üle 160 õpilase üle Eesti. Iga piirkondliku vooru võitja pääses edasi poolfinaali, mis toimusid veebruaris Tallinnas ja Tartus. Poolfinaalide neli parimat pääses edasi võistlema finaali, mis toimub 23. aprillil Tallinnas. Võistlusmängude kohta leiab rohkem infot: www.targaltinternetis.ee.

Targalt internetis projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on olnud väga tore, et võistlusmängus osalesid koolid üle Eesti. „Eriti tore oli näha nende seas nii väikseid maakoole kui ka suuri linnakoole“, ütles Hallimäe. „Uuringute järgi on Eesti lapsed väga suured internetikasutajad, aga teadmised ohutust internetikäitumisest kipuvad igapäevastes tavasituatsioonides mõnikord ununema. Seetõttu ongi äärmiselt oluline läbi erinevate praktiliste tegevuste targemast internetikasutusest oskuseid anda ja neid kinnistada,“ sõnas Hallimäe.

Võistlusmängu korraldab MTÜ Lastekaitse Liit koostöös HITSA Innovatsioonikeskuse, Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi, Inimeseõpetuse Ühingu ja Eesti Väitlusseltsiga.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest