Uudised Arhiiv

0

Kuidas nutiseadmele internetipaketti valida

Allikas:http://forte.delfi.ee/news/digi/soovitusi-kuidas-oma-nutiseadmele-sobivat-internetipaketti-valida?id=72287081

äpidSobiva internetipaketi valimine oma mobiiltelefoni või tahvelarvuti jaoks võib kujuneda üpris keerukaks tegevuseks, kuna operaatorite kodulehtedel olevates tabelites kirjutatud megabaitide ja gigabaitide virvarr on tihti raskesti mõistetav.

Iga internetis kulutatud minut kasutab rohkemal või vähemal määral andmemahtu – olgu tegevuseks videote vaatamine, meilide saatmine või postituste lisamine sotsiaalmeediasse. Selleks, et valida just endale optimaalsem internetipakett, tuleks kõigepealt mõelda, mille jaoks uut nutiseadet kasutama hakatakse, kirjutab Digitark.ee.

Suurem osa meist kasutab oma nutiseadmeid – tahvelarvuteid ja
nutitelefone – peamiselt internetist uudiste lugemiseks ning meilide
saatmiseks-vastuvõtmiseks.

Internetilehitsemine

Kui oled aktiivne uudistelugeja ning külastad regulaarselt näiteks uudisteportaali postimees.ee, siis tõenäoliselt kasutad kuus ära umbes poole gigabaidi jagu andmemahtu (see võib siiski oluliselt suureneda, kui vaatad lisaks kirjutatud artiklitele ka videolugusid).
Internetileheküljed, mis on kohandatud nutiseadmetele, kasutavad ära vähem andmemahtu kui need, millele mobiilset alternatiivi loodud pole (näevad välja täpselt samasugused nagu tavaarvutist vaadates).

Uudisteportaalid nagu Postimees ja Delfi lülituvad mobiili või tahvliga külastamisel automaatselt mobiilsesse versiooni (pilt kohandatakse nutiseadme ekraani jaoks parajaks, et ei peaks lehte pidevalt suurendama ja kerima), kulutades seega ka vähem andmemahtu.

Meilindus

E-kirju saates ja vastu võttes oleneb kulutatud andmemaht meilide pikkusest, kuid eelkõige kaasas olevatest manustest nagu pildid, videod ja dokumendid.
Mida parema kvaliteediga foto või suuremamahuline dokument meilimanusesse lisatakse, seda rohkem andmemahtu vajab selle kirja saatmine ja ka vastuvõtmine. Kui kirjutada peamiselt teksti sisaldavaid meile, on andmemahukasutus väga väike.

Sotsiaalmeedia

Meile meeldib kursis olla meie jaoks oluliste inimeste eludega ning Facebook ja Instagram teevad selle lihtsamaks kui kunagi varem.

Meil ei tarvitse teha muud kui uudisvoogu värskendada ning meie ees avanevad pildid sõbra uuest koduloomast ning töökaaslaste põnevast elust ja tegemistest.

Uudisvoo uuendamine Facebookis kasutab ära keskmiselt 50 kB, mida ei ole palju, aga kui sisse on lülitatud videote automaatesitamine, siis uudisvoo läbivaatamisel automaatselt mängima hakkavad videod hakkavad seda andmemahtu oluliselt rohkem kasutama.

Muusika ja videod

Populaarsed teenused nagu Spotify, MinuTV ja YouTube on suurepärane viis vaba aja veetmiseks ja igavuse peletamiseks, kuid andmemahu mõttes suhteliselt kulukad. Näiteks viieminutiline HD-kvaliteedis video YouTube’is haukab andmemahust ära umbes 60 MB.

Mahukate internetitegevuste alla kuuluvad ka videokõned Skype’is, näiteks tunnipikkune videokõne kasutab ära kuni pool gigabaiti andmemahust. Skype’i kaudu tehtavad tavakõned kasutavad see-eest kõigest umbes 360 kB minutis ehk ühe gigabaidi kasutamiseks peaksid rääkima umbes 48 tundi.

Andmemahu kasutamise vähendamiseks on näiteks Spotify loonud koostatud muusikalisti kuulamiseks netiühenduseta funktsiooni Make available offline, mis salvestab muusika telefoni, et saaksid seda kuulata ka siis, kui internetti pole või sa seda kasutada ei taha (näiteks reisides, kui internetikasutus on kallim kui Eestis).

Kui tahad hoida oma kulutused minimaalse lähedal, siis suuremahuliste tegevuste jaoks on alati mõistlik kasutada kas wifit (sellisel juhul võiksid kindlasti olla eelistatud parooliga kaitstud ühendused) või veelgi parem – alati turvalist ja kiiret ühendust võimaldavat 4G mobiilse elu internetti, mida saab erinevate nutiseadmete vahel ka mugavalt jagada täpselt nii, nagu parasjagu tarvis.

Mängimine

Nutitelefonid ei ole enam ammu vaid helistamiseks mõeldud. Väga suur osa on piisavalt võimsad, et nautida arenenumaidki mänge kui Candy Crush või Tetris. Seega, kui oled nutika ostnud plaaniga ohtralt mängida, peaksid arvestama suurema internetipaketiga.

Erinevad tulistamis- ja rallimängud võivad olla väga mahukad ehk ainuüksi nende allalaadimine rakendustepoest kulutab ära suure osa andmemahust – tihti rohkem kui mõni tagasihoidlik pakett ette näeb.

Paljusid mänge on võimalik mängida ka reaalajas teiste inimeste vastu, mis kasutab mängimise ajal jooksvalt andmemahtu. Olenevalt teosest võib üks minut mängimist kasutada ära kuni 3 MB andmemahtu.
Kui kasutad internetti peamiselt uudiste lugemiseks ja meilide saatmiseks, siis tõenäoliselt saad läbi üsna tavalise mobiilse elu paketiga.

Kui oled suur sotsiaalmeedia-kasutaja ning kasutad oma seadet ka muusika kuulamiseks ja videote vaatamiseks, peaksid vaatama vahepealsete mobiilse elu pakettide poole ning kui kasutad oma nutitelefoni kõige eelneva ning mängimise jaoks, tuleks tõenäoliselt valida olemasolevatest pakettidest suurim.

Pakettide kirjeldused tasub enne otsustamist mõttega läbi lugeda – nii jõuad ise mõistmisele, milline on sobivaima andmemahuga ja just sinu tarbimisharjumustega kooskõlas.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Selgunud on Targalt internetis konkursside võitjad!

Autor: Karin Laus

Autor: Karin Laus

Suur tänu kõikidele konkurssidest osavõtjatele. Korraldajateni laekus palju huvitavaid ja nutikaid töid, mida hindasid nii Targalt internetis nõuandva kogu kui ka noortepaneeli esindajad. Parimad tööd pannakse ülesse Targalt internetis veebilehele.

Konkursi „Loo e-ohutuse äpp“ parimad

Õpilased 

I koht Anete Tabivere Põhikooli 5. klassist „Lünktest e-ohutuse teemal

II koht Lauri Mammaste kooli 5. klassist „E-ohutuse teemaline miljonimäng

III koht Aadi Mammaste kooli 5. klassist „Interneti turvalisuse viktoriin

Õpetajad

Žürii hindas parimaks Dmitri (Ehte Humanitaargümnaasium) venekeelse e-ohutuse ülesande III kooliastmele

Konkursi „Disaini e-ohutuse t-särk“ parimad

I-II kooliaste

Mart ja Erik  Virtsu Koolist: „Särk disainiti paaristööna koostöös informaatika ja tehnoloogiaõpetajaga. Idee kujunes omavahelise koostöö käigus ja selleks kulus üsna palju aega: 2×45 minutit.“ T-särki näeb SIIN

III kooliaste

Karl Pelgulinna Gümnaasiumist; „Õpetaja andis kunstitunnis ülesandeks disainida Interneti ohutuse teemaline t-särk. Minul tuli mõte teha t-särgile hammustatud pirn. See on nagu Apple firma hammustatud õun. Minu meem on “Only thing “safer” than Apple – PEAR.” Minu arust on kõige turvalisem Internetti üldse mitte kasutada ja selle asemel hoopis päris õunu ja pirne tarbida. :) Arvan, et interneti võib kasutada ainult asjadeks, mis on turvalised.

Gümnaasium ja ametikool

Karin  Kuressaare Ametikoolist: „ Kujunduse idee on suhteliselt kerge. Internet seob lapsed endasse ja ei lase sealt enam välja, kui targalt ei toimi.“ T-särk on lisatud pildina uudise juurde.

Konkursi „Jutusta e-ohutuse anekdoot“ parimad

Õpilased (I-II kooliaste)

I koht Livia Tallinna Inglise Kolledži 3. klassist

Vanaema helistab skaibis. Lapselaps vastab: „Tere vanaema! Miks sa näost nii punane oled?”
„Ma just ronisin lae alla.”
„Aga miks?”
„Paigaldasin arvutisse skaibi ja arvuti andis korralduse „Lae alla”, seda ma siis tegingi.”

Lisab anekdoodi juurde: „Me mõtlesime selle anekdoodi emaga välja. Päriselus pole sellist situatsiooni juhtunud. Mitu päeva võttis meil aega, et nalja sellest teha.“

II koht Mihkel Tallinna Südalinna Kooli 3. klassist.

Ema paneb Jukut magama: “Head ööd poja!
Sa näed und vist juba play stationist.”
Juku: “Ei, praegu on veel reklaamid.”

Kirjutab anekdoodi juurde: “Kuna ma ise näen unes, kuidas ma play stationiga mängin.“

III koht Markus Tallinna Südalinna Koolist „Mängimine“

Oli digiõpe, Juku mängis tahvlis. Õpetaja tuli Juku juurde ja küsis: “Miks sa mängid seda mängu?”
Juku ütles: “Te peate seda mängu proovima.”
Õpetaja ütles: “No ma proovin siis seda mängu.”
Õpetaja mängis mängu. Kui mäng oli läbi, olid kõik lapsed läinud ja õpetaja oli üksi.
Järgmisel päeval ütles õpetaja: “Nii las ma vaata teie kodutöid.” Juku ütles: “Aga kodused töid meil ei ole, sest te ei andnud meile neid. Te mängisite tahvlis.”

Täiskasvanud

Triinu Tallinna Rahumäe Põhikoolist „Rooma numbrid“

Õpilastele antakse ülesandeks vormistada Wordis loetelusid – nii numbrilisi kui ka punktidena.
“Õpetaja, klaviatuuril ei ole ju Rooma numbreid?!”

Triinu lisas anekdoodi juurde, et see on reaalselt juhtunud lugu.

Palju õnne! Võtame võitjatega ühendust.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Noortepaneeli noored esinesid tarbijakaitse konverentsil

konverentsi uudisesse

Väljavõte konverentsi päevakavast

Tarbimiskeskkonna arengukonverentsil arutati inimese digitaalse jalajälje teemal ning kuidas ettevõtjad neid andmeid ära kasutavad ning kas ja mida võidavad sellest tarbijad. Paneeldiskussioonis osalenud koolinoored kinnitasid, et massreklaam on tüütav, ent hästi sihitud reklaam on isegi oodatud.

Eesti Arendusfondi IKT valdkonna juht Raul Ennus ütles eile tarbimiskeskkonna arengukonverentsil, et üle kolmandiku inimestest on nõus igal ajal ja igal pool jagama infot oma asukoha kohta. „Selliselt saab ettevõtja tarbija kohta rohkelt infot ning ka klientide ootused ettevõtjatele on suurenenud,“ ütles Ennus.

Tulevikus näeb Ennus tarbimiskeskkonnas rohkem inimesepõhist lähenemist, mis hakkab kujundama nende igapäeva tarbimistrende ja käitumismustreid. Näiteks ei ole kaugel aeg, mil külmik teab, millal seal sees olev piim hakkab halvaks minema. Tarbimise kasvu tõendab fakt, et me tarbimine täna 26 korda rohkem, kui 150 aastat tagasi ning ettevõtlust juhib mõte järjest suuremast tarbimisest.

Paneeldiskussioonis osales kolm koolinoort: Lee Marion Lepik Tallinna ühisgümnaasiumist, Hanna Maria Leemets Tallinna Pelgulinna gümnaasiumist ning Marek Siinvert Tallinna Lilleküla gümnaasiumist. Gümnasistid tõdesid, et paljud noored ei teadvusta millise jalajälje nende internetikasutus jätab ning kontrollimatult jäetud digiandmete kasutamine võõraste inimeste poolt tekitab kõhedust. Internetiohtudest võiks rohkem rääkida nii kodus kui koolis, et noored saaksid teadlikult valida milliseid andmeid jagada või mitte. Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere sõnul võiks koolides kasutada rohkem „muna õpetab kana“ õpimeetodit, sest tihti on noored õpetajatest tänapäevase tehnoloogia käsitlemisel õpetajatest osavamad, aga jäävad hätta laiema pildi nägemisega, mis puudutab internetiohte.

Noored leidsid, et massiivne reklaamimaht tekitab järjest suuremat tungi osta erinevaid asju, sest reklaamide eesmärk on kutsuda ostma ja mitte säästma. Seejuures on reklaamist hoiduda väga raske, sest tänapäeval tehakse koolitöid suures osas arvutis, kus reklaam on pidevalt jalus ning lisaks on reklaami täis ka telekanalid, bussipeatused, tänavad. Siiski võib väga hästi sihitud reklaam olla isegi kasulik läbimõeldud ostuotsuse tegemisel, sest see lihtsustab info leidmist.

Allikas: Delfi Noorte hääl (15.05.2015) Noored konverentsil: massreklaam on tüütu, aga personaalne lähenemine on isegi hea http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/noored-konverentsil-massreklaam-on-tuutu-aga-personaalne-lahenemine-on-isegi-hea?id=71479753

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Nädalavahetusel tulevad kokku Eesti kõige nooremad robootikahuvilised

mõttekoda uus uudisesseLaupäeval, 25. aprillil 2015, kogunevad Tallinna Lennusadamas ja pühapäeval, 26. aprillil 2015, Tartu AHHAA Teaduskeskuses Eesti 5-9-aastased robootikud, et näidata, mida nad aastaga on robootika valdkonnas õppinud. Tallinnas ja Tartus on kokku väljas ligi 100 rühma.

Junior FIRST LEGO League on rahvusvaheline robootikanäitus, kus lapsed uurivad reaalelulisi probleeme ja õpivad programmeerimist ning mehhaanikat. Üritusel ei ole ühte kindlat võitjat, tunnustuse ja medali saavad kõik meeskonnaliikmed.

“Robotite kokkupanek on eelkõige mõnus mänguline tegevus, aga nende liikuma panemine ehk programmi tegemine arendab samas ka loogilist mõtlemist,” kirjeldas ürituse eestvedaja Ramon Rantsus mittetulundusühingust Robootika.

Enamasti on tegemist lastega, kes teevad esimesi samme robootika õppimisel.

Laste ülesandeks oli ehitada LEGO liikuv mudel ning kujundada plakat, mis nende ideed tutvustaks. Liikuva mudeli puhul oli ainukene tingimusi, et see peab ka liikuma. Selleks õppisid lapsed erinevaid liikumismehhanisme ja lihtsamat programmeerimist.

Lisaks said kõik osalevad meeskonnad ka ülesande teha plakat, mille teemaks oli “Mõttekoda – ehk teistmoodi õppimine”. Pisikeste robootikute mõtlemisülesande eesmärk oli panna lapsed mõtlema, kuidas õppimine käib, kus me õpime ning mis võiks õppimist lihtsamaks, huvitavamaks ja lahedamaks muuta.

Robootikaga tegeletakse mitmesajas Eesti koolis ja huviringis. Näiteks tegutseb 30 Jänku-Jussi NutiLaborit, kus õpetatakse robootika algtaset. Kui Junior First Lego League koondab kõige nooremad robootikud, siis alates 9 eluaastast saavad lapsed osaleda FIRST LEGO League võistlusel, kus sel aastal oli väljas 68 meeskonda.

Üritust korraldab MTÜ Robootika koostöös Vaata Maailma sihtasutusega.

Üritust toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Lisainfo: www.robootika.ee/jrfll

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

15.-17.04. HITSA kevadkonverents “NUTT* tuleb peale”

hitsa konverentsTäna, 15. aprillil algab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud rahvusvaheline hariduskonverents „NUTT* tuleb peale“. 15.-17. aprillini toimuval konverentsil keskendutakse sellele, kuidas tehnoloogia mõjutab muutunud õpikäsitust ning mil moel selle abil õppeprotsessi parandada. 

„Konverentsi pealkiri viitab sellele, et NUTT ehk nutikas uue tehnoloogia tarbija tuleb haridusse ja see mõjutab tahes-tahtmata ka õppeprotsessi, millega õpetajad ja õppejõud arvestama peavad,“ selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige ja konverentsi peakorraldaja Ene Koitla. „Õppejõu ja õpetaja roll on muutunud ja senised õpetamise mustrid ei toeta digipöörde rakendamist. Konverentsi fookuses ongi see, kuidas tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis aitab õpiväljundeid paremini saavutada.“

Hariduskonverentsi muudab eriliseks asjaolu, et konverentsi esimese päeva ettekanded ja töötoad viivad läbi õpilased eri koolidest üle Eesti. Noorimad esinejad on 3. klassi lapsed, vanimad aga gümnaasiumi lõpetajad. „Noored tutvustavad, kuidas nad tegelikult õpivad, milleks nutitelefone kasutavad ja kuidas kodutöid teevad, aga ka näiteks seda, mis neid õppima motiveerib,“ ütles Ene Koitla. „Seega avaneb õpetajatel hea võimalus kuulda ja näha õppeprotsessi õpilaste vaatevinklist.“

Konverentsi põhiprogrammis 16.-17. aprillil saavad sõna eksperdid Eestist, Suurbritanniast, Austraaliast, USAst ja Soomest, arutlemaks muutunud õpikäsituse ning sellega kaasnevate võimaluste ja väljakutsete üle kõigil haridustasemetel. Konverentsi üks peaesinejaid Elizabeth Burd Newcastle’i ülikoolist Austraaliast tutvustab uudse ümberpööratud klassiruumi meetodi rakendamise võlu ja valu. Soome eksperdid räägivad ilmingupõhisest õppest, mis on hiljuti toonud Soome rahvusvahelise hariduselu keskpunkti. „Kuigi Eesti on maailma kontekstis hariduses üpriski eesrindlik, on kasulik kuulda ka teiste riikide kogemustest uudsete meetodite ja tehnoloogiate rakendamisel hariduses,“ ütles Ene Koitla.

Lisaks välismaistele ettekannetele jagavad Eesti õppejõud, õpetajad ja haridustehnoloogid töötubades oma kogemusi, kuidas tehnoloogia kaasamine on õppimisviisi muutnud ja õppijate tulemusi mõjutanud. Vaatluse alla tulevad erinevad veebipõhised keskkonnad, tehnoloogilised vahendid ja IT-lahendused ning uudsed meetodid hariduses.

Konverentsil tehakse teatavaks ka kolme HITSA korraldatud konkursi võitjad. 15. aprillil antakse üle auhinnad õpilaskonkursi „Lahe asi“ võitjatele, aasta e-kursused ning videokonkursi „Tipptund“ võidutööd selguvad 16. aprillil.

HITSA hariduskonverents toimub Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas, konverentsi esimene päev viiakse läbi Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuses. Päevakava leiab siit:http://innovatsioonikeskus.ee/konverents 

*NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija

Vaata otseülekannet: http://www.postimees.ee/3156665/postimees-teeb-otseulekande-hitsa-innovatsioonikeskuse-kevadkonverentsilt 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Kätte on jõudmas 1. aprill – jutusta meile oma anekdoot või naljalugu!

anekdoot„Miks sa viskad arvuti peale vett?“
„Sest ma tahan internetis surfata!“

Kuidas käituks Juku arvutis või nuhvlis? Kuidas oled seda esimestel kordadel teinud sina või mõni sinu tuttav?

Lähenemas on 1. aprill, naljapäev. Kui sul on mõni naljakas lugu või anekdoot seoses nutiseadmete või interneti kasutamisega, siis anna sellest meile teada.

Ootame nädala jooksul nii õpilaste kui ka täiskasvanute naljalugusid lingile: http://www.targaltinternetis.ee/konkursid-2015/konkurss-jutusta-meile-uks-anekdoot/.

Saadetud parimatest naljadest koostame e-kogumiku, millega saab mõne aja pärast tutvuda Targalt internetis veebilehel.

Parimatele anekdootidele ja naljalugudele auhinnad.

Oma loovust saab rakendada ka e-ohutuse t-särgi disainimisel ja e-ohutuse rakenduse loomisel. Rohkem infot: http://www.targaltinternetis.ee/konkursid-2015/.

Ootame kõiki osalema!

 

Inspiratsiooniks paar anekdooti:

“Kas tead, miks arvuti ei saa kunagi ajalehte asendada, vähemalt sinu jaoks küll mitte?”
“Ei tea, eks sa siis ütle!”
“Ma tahaksin seda nalja näha, kuidas sa tukud, monitor näo peal!”
Delfi, 19.01.2003 (http://www.folklore.ee/~liisi/o2/otsing.php?id=39353&q=arvuti%20&idq_button=1)

Hommikupalvus arvutikasutajale.

Minu arvuti,
kes Sa oled võrgus,
pühitsetud olgu Sinu ketas,
Sinu output tulgu, Sinu viirused mingu
nagu disketil nõnda ka printeris.
Meie igapäeva login,
anna meile esimesel katsel.
Ja anna meile andeks meie CRTL-ALT-DELETE
nagu meie anname andeks
OUT of MEMORYd
ja ära lase meil oodata, vaid päästa meid restardist, sest Sinu päralt olgu
outsave ja bacup
ja IGNORE ERROR igavesti.
ENTER
Delfi, 27.09.2000 (http://www.folklore.ee/~liisi/o2/otsing.php?id=33374&q=arvuti&idq_button=1)

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Vaata Maailma kutsub sel nädalal arvutimänge mängima

Õpilaste ja õpetajate suhtlus võrgustikesTänasest kuni nädala lõpuni tähistatakse üle Euroopa internetioskuste nädalat. Sihtasutus Vaata Maailma kutsub kõiki lapsevanemaid, õpetajaid ja huviringide juhendajaid pühendama sel nädalal 10 minutit nutiseadmete turvalise kasutamise teemale. Selleks soovitame mängida Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste valmistatud toredaid nutiturvalisuse mänge nagu näiteks “Kes soovib saada miljonäriks”, “Poomine” jt, mis on üleval Vaata Maailma SA kodulehel www.vaatamaailma.ee. Mängud sobivad igas eas inimestele.

“Eestis keskendume nutiturvalisusele, kuna üha enam inimesi kasutab interneti võimalusi just nutiseadmetest,” selgitas kampaania fookust Vaata Maailma sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo.

Kaasa löövad “NutiLabori” IT-huviringid ja Kolga koolis korraldatakse neljas klassidevaheline videolugude konkurss teemal “Helipildid”. Eestis toimub 23.-29. märtsil 2015 kampaania “Get Online Week” juba neljandat aastat. Eestis on kampaania partneriteks Vaata Maailma sihtasutus ja Targa Töö Ühing. Kampaania “Get Online Week” toimub 24 riigis ja seda koordineerib mittetulundusühing Telecentre Europe.

Mängude otseviide: www.vaatamaailma.ee/get-online-week

Kolga kooli videokonkursi info Facebookis: https://www.facebook.com/events/789692291117145/

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Osale konkurssidel: “Jutusta anekdoot”, “Disaini t-särk”, “Loo äpp”

learningappsKutsume nii õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid osalema turvalise interneti päeva raames välja kuulutatud konkurssidel:

1) “Jutusta anekdoot
Saada meile anekdoot interneti, arvuti ja nutiseadmete kasutamisest.

2) “Disaini e-ohutuse t-särk
Disaini vahva interneti ohutuse teemaline särk, mida võiks kanda kogu sinu klass

3) “Loo e-ohutuse äpp
Loo interneti ja/või nutiseadmete ohutust tutvustavaid ja käsitlevaid äppe learningapps.org abiga.

Teie töid ootame kuni 6.04.2015.

Parimatele auhinnad!

Edukat osalemist!

Lisainfo:
Kerli Kuusk
teavitustöö juht
Projekt “Targalt internetis”
MTÜ Lastekaitse Liit

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Nutikalt netis ja nuhvlis!

TI_logo-2015Täna on rahvusvaheline turvalise interneti päev, mille tähistamine sai alguse 2004. aastal. Eestis on sellel aastal turvalise interneti päeva sõnumiks „Nutikalt netis“, millega kutsutakse üles internetti ja nutiseadmeid turvaliselt kasutama, andes selleks häid nõuandeid nii lastele kui täiskasvanutele.

Nutiseadmete, interneti ja äppide kasutamine on muutunud nii laste kui ka täiskasvanute igapäevaseks tegevuseks. Värskest Emori uuringust selgub, et pea igas teises Eesti peres on nutiseade. 6-8-aastastest lastest omab isiklikku nutitelefoni 38%, igal viiendal lapsel on oma isiklik tahvelarvutit ning 12-14-aastaste seas on nutitelefonide osakaal tõusnud juba 76%-ni. Mida me peaksime nutiseadmete ja interneti oskuslikuks ja turvaliseks kasutamiseks teadma, kuidas käituma ning kust leiame selleks vajalikku informatsiooni? Nendele teemadele keskenduvad turvalise interneti päeva üritused.

Projekti „Targalt internetis“ eestvedamisel kutsutakse kõiki koole tähistama turvalise interneti päeva ja selle raames läbi viima õpilastele, lapsevanematele ja õpetajatele temaatilisi teavitusüritusi. Soovitusi ja teavet selleks leiab www.targaltinternetis.ee. Õpilasi ja õpetajaid oodatakse osalema konkursil loomaks hariduslikke äppe, disainimaks temaatilise sõnumiga t-särki ja saatmaks naljalugusid interneti kasutamisest.

„Lisaks teabele, kuidas nutiseadmeid ja nende rakendusi turvaliselt kasutada, on oluline, et lapsed saaksid infot ja õpiksid ka ise looma kasulikke rakendusi, mida nende eakaaslased saavad õppimiseks või meelelahutuseks kasutada,“ sõnas projekti Targalt internetis teavitustöö koordinaator Kerli Kuusk.

Lapsi, noori ja täiskasvanuid oodatakse 10. veebruaril osalema ka Solaris keskuses toimuval Nutipäeval, mida korraldab SA Vaata Maailm koostöös Lastekaitse Liiduga.

Teemakohaseid nõuandeid ja soovitusi nutiseadmete ja interneti turvalisemaks kasutamiseks leiab veebilehtedelt www.targaltinternetis.ee ja www.nutiturvalisus.ee.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
1

Mängi lauamängu “Reis internetis”

lauamängLauamäng „Reis Internetis“ on vahva mäng, mis sobib mängimiseks nii lastele kui täiskasvanutele. Kuna mängijate arv ei ole limiteeritud, siis saab mängida nii väikeste meeskondadena kui ka individuaalselt. Sobib ka üksi mängimiseks. Mängu loomisel on silmas peetud eelkõige mängijaid vanuses 8 – 15 aastat.

Lauamäng „Reis Internetis“ on valminud Targalt internetis projekti raames. Mäng on loodud 2013/2014 õppeaastal läbiviidud õpilasvõistlusele „Targalt internetis võistlusmäng“ esitatud ideede põhjal.  Mänguideed on pärit Lähte Ühisgümnaasiumi, Haanja Kooli ja Kristiine Gümnaasiumi õpilaste loodud lauamängudest.

Mängimiseks vajaliku mängulaua ja mängukaardid saad alla laadida ja sobivas formaadis välja trükkida (soovitavalt kartongile või muule tugevamale materjalile).
Lae alla lauamängu trükifailid:

Lauamängu_juhend

Lauamäng_Targalt Internetis_mängulaud
Lauamäng_ kaardid ALIAS 60x80mm_ 2poolne
Lauamäng_kaardid_IKOONID 60x80mm
Lauamäng_kaardid_JUHTUM 60x80mm
Lauamäng_kaardid_KÜSIMUS_ 60x80mm

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest