Uudised Arhiiv

0

Selgunud on Targalt internetis konkursside võitjad!

Autor: Karin Laus

Autor: Karin Laus

Suur tänu kõikidele konkurssidest osavõtjatele. Korraldajateni laekus palju huvitavaid ja nutikaid töid, mida hindasid nii Targalt internetis nõuandva kogu kui ka noortepaneeli esindajad. Parimad tööd pannakse ülesse Targalt internetis veebilehele.

Konkursi „Loo e-ohutuse äpp“ parimad

Õpilased 

I koht Anete Tabivere Põhikooli 5. klassist „Lünktest e-ohutuse teemal

II koht Lauri Mammaste kooli 5. klassist „E-ohutuse teemaline miljonimäng

III koht Aadi Mammaste kooli 5. klassist „Interneti turvalisuse viktoriin

Õpetajad

Žürii hindas parimaks Dmitri (Ehte Humanitaargümnaasium) venekeelse e-ohutuse ülesande III kooliastmele

Konkursi „Disaini e-ohutuse t-särk“ parimad

I-II kooliaste

Mart ja Erik  Virtsu Koolist: „Särk disainiti paaristööna koostöös informaatika ja tehnoloogiaõpetajaga. Idee kujunes omavahelise koostöö käigus ja selleks kulus üsna palju aega: 2×45 minutit.“ T-särki näeb SIIN

III kooliaste

Karl Pelgulinna Gümnaasiumist; „Õpetaja andis kunstitunnis ülesandeks disainida Interneti ohutuse teemaline t-särk. Minul tuli mõte teha t-särgile hammustatud pirn. See on nagu Apple firma hammustatud õun. Minu meem on “Only thing “safer” than Apple – PEAR.” Minu arust on kõige turvalisem Internetti üldse mitte kasutada ja selle asemel hoopis päris õunu ja pirne tarbida. :) Arvan, et interneti võib kasutada ainult asjadeks, mis on turvalised.

Gümnaasium ja ametikool

Karin  Kuressaare Ametikoolist: „ Kujunduse idee on suhteliselt kerge. Internet seob lapsed endasse ja ei lase sealt enam välja, kui targalt ei toimi.“ T-särk on lisatud pildina uudise juurde.

Konkursi „Jutusta e-ohutuse anekdoot“ parimad

Õpilased (I-II kooliaste)

I koht Livia Tallinna Inglise Kolledži 3. klassist

Vanaema helistab skaibis. Lapselaps vastab: „Tere vanaema! Miks sa näost nii punane oled?”
„Ma just ronisin lae alla.”
„Aga miks?”
„Paigaldasin arvutisse skaibi ja arvuti andis korralduse „Lae alla”, seda ma siis tegingi.”

Lisab anekdoodi juurde: „Me mõtlesime selle anekdoodi emaga välja. Päriselus pole sellist situatsiooni juhtunud. Mitu päeva võttis meil aega, et nalja sellest teha.“

II koht Mihkel Tallinna Südalinna Kooli 3. klassist.

Ema paneb Jukut magama: “Head ööd poja!
Sa näed und vist juba play stationist.”
Juku: “Ei, praegu on veel reklaamid.”

Kirjutab anekdoodi juurde: “Kuna ma ise näen unes, kuidas ma play stationiga mängin.“

III koht Markus Tallinna Südalinna Koolist „Mängimine“

Oli digiõpe, Juku mängis tahvlis. Õpetaja tuli Juku juurde ja küsis: “Miks sa mängid seda mängu?”
Juku ütles: “Te peate seda mängu proovima.”
Õpetaja ütles: “No ma proovin siis seda mängu.”
Õpetaja mängis mängu. Kui mäng oli läbi, olid kõik lapsed läinud ja õpetaja oli üksi.
Järgmisel päeval ütles õpetaja: “Nii las ma vaata teie kodutöid.” Juku ütles: “Aga kodused töid meil ei ole, sest te ei andnud meile neid. Te mängisite tahvlis.”

Täiskasvanud

Triinu Tallinna Rahumäe Põhikoolist „Rooma numbrid“

Õpilastele antakse ülesandeks vormistada Wordis loetelusid – nii numbrilisi kui ka punktidena.
“Õpetaja, klaviatuuril ei ole ju Rooma numbreid?!”

Triinu lisas anekdoodi juurde, et see on reaalselt juhtunud lugu.

Palju õnne! Võtame võitjatega ühendust.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Noortepaneeli noored esinesid tarbijakaitse konverentsil

konverentsi uudisesse

Väljavõte konverentsi päevakavast

Tarbimiskeskkonna arengukonverentsil arutati inimese digitaalse jalajälje teemal ning kuidas ettevõtjad neid andmeid ära kasutavad ning kas ja mida võidavad sellest tarbijad. Paneeldiskussioonis osalenud koolinoored kinnitasid, et massreklaam on tüütav, ent hästi sihitud reklaam on isegi oodatud.

Eesti Arendusfondi IKT valdkonna juht Raul Ennus ütles eile tarbimiskeskkonna arengukonverentsil, et üle kolmandiku inimestest on nõus igal ajal ja igal pool jagama infot oma asukoha kohta. „Selliselt saab ettevõtja tarbija kohta rohkelt infot ning ka klientide ootused ettevõtjatele on suurenenud,“ ütles Ennus.

Tulevikus näeb Ennus tarbimiskeskkonnas rohkem inimesepõhist lähenemist, mis hakkab kujundama nende igapäeva tarbimistrende ja käitumismustreid. Näiteks ei ole kaugel aeg, mil külmik teab, millal seal sees olev piim hakkab halvaks minema. Tarbimise kasvu tõendab fakt, et me tarbimine täna 26 korda rohkem, kui 150 aastat tagasi ning ettevõtlust juhib mõte järjest suuremast tarbimisest.

Paneeldiskussioonis osales kolm koolinoort: Lee Marion Lepik Tallinna ühisgümnaasiumist, Hanna Maria Leemets Tallinna Pelgulinna gümnaasiumist ning Marek Siinvert Tallinna Lilleküla gümnaasiumist. Gümnasistid tõdesid, et paljud noored ei teadvusta millise jalajälje nende internetikasutus jätab ning kontrollimatult jäetud digiandmete kasutamine võõraste inimeste poolt tekitab kõhedust. Internetiohtudest võiks rohkem rääkida nii kodus kui koolis, et noored saaksid teadlikult valida milliseid andmeid jagada või mitte. Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere sõnul võiks koolides kasutada rohkem „muna õpetab kana“ õpimeetodit, sest tihti on noored õpetajatest tänapäevase tehnoloogia käsitlemisel õpetajatest osavamad, aga jäävad hätta laiema pildi nägemisega, mis puudutab internetiohte.

Noored leidsid, et massiivne reklaamimaht tekitab järjest suuremat tungi osta erinevaid asju, sest reklaamide eesmärk on kutsuda ostma ja mitte säästma. Seejuures on reklaamist hoiduda väga raske, sest tänapäeval tehakse koolitöid suures osas arvutis, kus reklaam on pidevalt jalus ning lisaks on reklaami täis ka telekanalid, bussipeatused, tänavad. Siiski võib väga hästi sihitud reklaam olla isegi kasulik läbimõeldud ostuotsuse tegemisel, sest see lihtsustab info leidmist.

Allikas: Delfi Noorte hääl (15.05.2015) Noored konverentsil: massreklaam on tüütu, aga personaalne lähenemine on isegi hea http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/noored-konverentsil-massreklaam-on-tuutu-aga-personaalne-lahenemine-on-isegi-hea?id=71479753

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Nädalavahetusel tulevad kokku Eesti kõige nooremad robootikahuvilised

mõttekoda uus uudisesseLaupäeval, 25. aprillil 2015, kogunevad Tallinna Lennusadamas ja pühapäeval, 26. aprillil 2015, Tartu AHHAA Teaduskeskuses Eesti 5-9-aastased robootikud, et näidata, mida nad aastaga on robootika valdkonnas õppinud. Tallinnas ja Tartus on kokku väljas ligi 100 rühma.

Junior FIRST LEGO League on rahvusvaheline robootikanäitus, kus lapsed uurivad reaalelulisi probleeme ja õpivad programmeerimist ning mehhaanikat. Üritusel ei ole ühte kindlat võitjat, tunnustuse ja medali saavad kõik meeskonnaliikmed.

“Robotite kokkupanek on eelkõige mõnus mänguline tegevus, aga nende liikuma panemine ehk programmi tegemine arendab samas ka loogilist mõtlemist,” kirjeldas ürituse eestvedaja Ramon Rantsus mittetulundusühingust Robootika.

Enamasti on tegemist lastega, kes teevad esimesi samme robootika õppimisel.

Laste ülesandeks oli ehitada LEGO liikuv mudel ning kujundada plakat, mis nende ideed tutvustaks. Liikuva mudeli puhul oli ainukene tingimusi, et see peab ka liikuma. Selleks õppisid lapsed erinevaid liikumismehhanisme ja lihtsamat programmeerimist.

Lisaks said kõik osalevad meeskonnad ka ülesande teha plakat, mille teemaks oli “Mõttekoda – ehk teistmoodi õppimine”. Pisikeste robootikute mõtlemisülesande eesmärk oli panna lapsed mõtlema, kuidas õppimine käib, kus me õpime ning mis võiks õppimist lihtsamaks, huvitavamaks ja lahedamaks muuta.

Robootikaga tegeletakse mitmesajas Eesti koolis ja huviringis. Näiteks tegutseb 30 Jänku-Jussi NutiLaborit, kus õpetatakse robootika algtaset. Kui Junior First Lego League koondab kõige nooremad robootikud, siis alates 9 eluaastast saavad lapsed osaleda FIRST LEGO League võistlusel, kus sel aastal oli väljas 68 meeskonda.

Üritust korraldab MTÜ Robootika koostöös Vaata Maailma sihtasutusega.

Üritust toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Lisainfo: www.robootika.ee/jrfll

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

15.-17.04. HITSA kevadkonverents “NUTT* tuleb peale”

hitsa konverentsTäna, 15. aprillil algab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) korraldatud rahvusvaheline hariduskonverents „NUTT* tuleb peale“. 15.-17. aprillini toimuval konverentsil keskendutakse sellele, kuidas tehnoloogia mõjutab muutunud õpikäsitust ning mil moel selle abil õppeprotsessi parandada. 

„Konverentsi pealkiri viitab sellele, et NUTT ehk nutikas uue tehnoloogia tarbija tuleb haridusse ja see mõjutab tahes-tahtmata ka õppeprotsessi, millega õpetajad ja õppejõud arvestama peavad,“ selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige ja konverentsi peakorraldaja Ene Koitla. „Õppejõu ja õpetaja roll on muutunud ja senised õpetamise mustrid ei toeta digipöörde rakendamist. Konverentsi fookuses ongi see, kuidas tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis aitab õpiväljundeid paremini saavutada.“

Hariduskonverentsi muudab eriliseks asjaolu, et konverentsi esimese päeva ettekanded ja töötoad viivad läbi õpilased eri koolidest üle Eesti. Noorimad esinejad on 3. klassi lapsed, vanimad aga gümnaasiumi lõpetajad. „Noored tutvustavad, kuidas nad tegelikult õpivad, milleks nutitelefone kasutavad ja kuidas kodutöid teevad, aga ka näiteks seda, mis neid õppima motiveerib,“ ütles Ene Koitla. „Seega avaneb õpetajatel hea võimalus kuulda ja näha õppeprotsessi õpilaste vaatevinklist.“

Konverentsi põhiprogrammis 16.-17. aprillil saavad sõna eksperdid Eestist, Suurbritanniast, Austraaliast, USAst ja Soomest, arutlemaks muutunud õpikäsituse ning sellega kaasnevate võimaluste ja väljakutsete üle kõigil haridustasemetel. Konverentsi üks peaesinejaid Elizabeth Burd Newcastle’i ülikoolist Austraaliast tutvustab uudse ümberpööratud klassiruumi meetodi rakendamise võlu ja valu. Soome eksperdid räägivad ilmingupõhisest õppest, mis on hiljuti toonud Soome rahvusvahelise hariduselu keskpunkti. „Kuigi Eesti on maailma kontekstis hariduses üpriski eesrindlik, on kasulik kuulda ka teiste riikide kogemustest uudsete meetodite ja tehnoloogiate rakendamisel hariduses,“ ütles Ene Koitla.

Lisaks välismaistele ettekannetele jagavad Eesti õppejõud, õpetajad ja haridustehnoloogid töötubades oma kogemusi, kuidas tehnoloogia kaasamine on õppimisviisi muutnud ja õppijate tulemusi mõjutanud. Vaatluse alla tulevad erinevad veebipõhised keskkonnad, tehnoloogilised vahendid ja IT-lahendused ning uudsed meetodid hariduses.

Konverentsil tehakse teatavaks ka kolme HITSA korraldatud konkursi võitjad. 15. aprillil antakse üle auhinnad õpilaskonkursi „Lahe asi“ võitjatele, aasta e-kursused ning videokonkursi „Tipptund“ võidutööd selguvad 16. aprillil.

HITSA hariduskonverents toimub Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas, konverentsi esimene päev viiakse läbi Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuses. Päevakava leiab siit:http://innovatsioonikeskus.ee/konverents 

*NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija

Vaata otseülekannet: http://www.postimees.ee/3156665/postimees-teeb-otseulekande-hitsa-innovatsioonikeskuse-kevadkonverentsilt 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Kätte on jõudmas 1. aprill – jutusta meile oma anekdoot või naljalugu!

anekdoot„Miks sa viskad arvuti peale vett?“
„Sest ma tahan internetis surfata!“

Kuidas käituks Juku arvutis või nuhvlis? Kuidas oled seda esimestel kordadel teinud sina või mõni sinu tuttav?

Lähenemas on 1. aprill, naljapäev. Kui sul on mõni naljakas lugu või anekdoot seoses nutiseadmete või interneti kasutamisega, siis anna sellest meile teada.

Ootame nädala jooksul nii õpilaste kui ka täiskasvanute naljalugusid lingile: http://www.targaltinternetis.ee/konkursid-2015/konkurss-jutusta-meile-uks-anekdoot/.

Saadetud parimatest naljadest koostame e-kogumiku, millega saab mõne aja pärast tutvuda Targalt internetis veebilehel.

Parimatele anekdootidele ja naljalugudele auhinnad.

Oma loovust saab rakendada ka e-ohutuse t-särgi disainimisel ja e-ohutuse rakenduse loomisel. Rohkem infot: http://www.targaltinternetis.ee/konkursid-2015/.

Ootame kõiki osalema!

 

Inspiratsiooniks paar anekdooti:

“Kas tead, miks arvuti ei saa kunagi ajalehte asendada, vähemalt sinu jaoks küll mitte?”
“Ei tea, eks sa siis ütle!”
“Ma tahaksin seda nalja näha, kuidas sa tukud, monitor näo peal!”
Delfi, 19.01.2003 (http://www.folklore.ee/~liisi/o2/otsing.php?id=39353&q=arvuti%20&idq_button=1)

Hommikupalvus arvutikasutajale.

Minu arvuti,
kes Sa oled võrgus,
pühitsetud olgu Sinu ketas,
Sinu output tulgu, Sinu viirused mingu
nagu disketil nõnda ka printeris.
Meie igapäeva login,
anna meile esimesel katsel.
Ja anna meile andeks meie CRTL-ALT-DELETE
nagu meie anname andeks
OUT of MEMORYd
ja ära lase meil oodata, vaid päästa meid restardist, sest Sinu päralt olgu
outsave ja bacup
ja IGNORE ERROR igavesti.
ENTER
Delfi, 27.09.2000 (http://www.folklore.ee/~liisi/o2/otsing.php?id=33374&q=arvuti&idq_button=1)

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Vaata Maailma kutsub sel nädalal arvutimänge mängima

Õpilaste ja õpetajate suhtlus võrgustikesTänasest kuni nädala lõpuni tähistatakse üle Euroopa internetioskuste nädalat. Sihtasutus Vaata Maailma kutsub kõiki lapsevanemaid, õpetajaid ja huviringide juhendajaid pühendama sel nädalal 10 minutit nutiseadmete turvalise kasutamise teemale. Selleks soovitame mängida Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste valmistatud toredaid nutiturvalisuse mänge nagu näiteks “Kes soovib saada miljonäriks”, “Poomine” jt, mis on üleval Vaata Maailma SA kodulehel www.vaatamaailma.ee. Mängud sobivad igas eas inimestele.

“Eestis keskendume nutiturvalisusele, kuna üha enam inimesi kasutab interneti võimalusi just nutiseadmetest,” selgitas kampaania fookust Vaata Maailma sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo.

Kaasa löövad “NutiLabori” IT-huviringid ja Kolga koolis korraldatakse neljas klassidevaheline videolugude konkurss teemal “Helipildid”. Eestis toimub 23.-29. märtsil 2015 kampaania “Get Online Week” juba neljandat aastat. Eestis on kampaania partneriteks Vaata Maailma sihtasutus ja Targa Töö Ühing. Kampaania “Get Online Week” toimub 24 riigis ja seda koordineerib mittetulundusühing Telecentre Europe.

Mängude otseviide: www.vaatamaailma.ee/get-online-week

Kolga kooli videokonkursi info Facebookis: https://www.facebook.com/events/789692291117145/

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Osale konkurssidel: “Jutusta anekdoot”, “Disaini t-särk”, “Loo äpp”

learningappsKutsume nii õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid osalema turvalise interneti päeva raames välja kuulutatud konkurssidel:

1) “Jutusta anekdoot
Saada meile anekdoot interneti, arvuti ja nutiseadmete kasutamisest.

2) “Disaini e-ohutuse t-särk
Disaini vahva interneti ohutuse teemaline särk, mida võiks kanda kogu sinu klass

3) “Loo e-ohutuse äpp
Loo interneti ja/või nutiseadmete ohutust tutvustavaid ja käsitlevaid äppe learningapps.org abiga.

Teie töid ootame kuni 6.04.2015.

Parimatele auhinnad!

Edukat osalemist!

Lisainfo:
Kerli Kuusk
teavitustöö juht
Projekt “Targalt internetis”
MTÜ Lastekaitse Liit

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Nutikalt netis ja nuhvlis!

TI_logo-2015Täna on rahvusvaheline turvalise interneti päev, mille tähistamine sai alguse 2004. aastal. Eestis on sellel aastal turvalise interneti päeva sõnumiks „Nutikalt netis“, millega kutsutakse üles internetti ja nutiseadmeid turvaliselt kasutama, andes selleks häid nõuandeid nii lastele kui täiskasvanutele.

Nutiseadmete, interneti ja äppide kasutamine on muutunud nii laste kui ka täiskasvanute igapäevaseks tegevuseks. Värskest Emori uuringust selgub, et pea igas teises Eesti peres on nutiseade. 6-8-aastastest lastest omab isiklikku nutitelefoni 38%, igal viiendal lapsel on oma isiklik tahvelarvutit ning 12-14-aastaste seas on nutitelefonide osakaal tõusnud juba 76%-ni. Mida me peaksime nutiseadmete ja interneti oskuslikuks ja turvaliseks kasutamiseks teadma, kuidas käituma ning kust leiame selleks vajalikku informatsiooni? Nendele teemadele keskenduvad turvalise interneti päeva üritused.

Projekti „Targalt internetis“ eestvedamisel kutsutakse kõiki koole tähistama turvalise interneti päeva ja selle raames läbi viima õpilastele, lapsevanematele ja õpetajatele temaatilisi teavitusüritusi. Soovitusi ja teavet selleks leiab www.targaltinternetis.ee. Õpilasi ja õpetajaid oodatakse osalema konkursil loomaks hariduslikke äppe, disainimaks temaatilise sõnumiga t-särki ja saatmaks naljalugusid interneti kasutamisest.

„Lisaks teabele, kuidas nutiseadmeid ja nende rakendusi turvaliselt kasutada, on oluline, et lapsed saaksid infot ja õpiksid ka ise looma kasulikke rakendusi, mida nende eakaaslased saavad õppimiseks või meelelahutuseks kasutada,“ sõnas projekti Targalt internetis teavitustöö koordinaator Kerli Kuusk.

Lapsi, noori ja täiskasvanuid oodatakse 10. veebruaril osalema ka Solaris keskuses toimuval Nutipäeval, mida korraldab SA Vaata Maailm koostöös Lastekaitse Liiduga.

Teemakohaseid nõuandeid ja soovitusi nutiseadmete ja interneti turvalisemaks kasutamiseks leiab veebilehtedelt www.targaltinternetis.ee ja www.nutiturvalisus.ee.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
1

Mängi lauamängu “Reis internetis”

lauamängLauamäng „Reis Internetis“ on vahva mäng, mis sobib mängimiseks nii lastele kui täiskasvanutele. Kuna mängijate arv ei ole limiteeritud, siis saab mängida nii väikeste meeskondadena kui ka individuaalselt. Sobib ka üksi mängimiseks. Mängu loomisel on silmas peetud eelkõige mängijaid vanuses 8 – 15 aastat.

Lauamäng „Reis Internetis“ on valminud Targalt internetis projekti raames. Mäng on loodud 2013/2014 õppeaastal läbiviidud õpilasvõistlusele „Targalt internetis võistlusmäng“ esitatud ideede põhjal.  Mänguideed on pärit Lähte Ühisgümnaasiumi, Haanja Kooli ja Kristiine Gümnaasiumi õpilaste loodud lauamängudest.

Mängimiseks vajaliku mängulaua ja mängukaardid saad alla laadida ja sobivas formaadis välja trükkida (soovitavalt kartongile või muule tugevamale materjalile).
Lae alla lauamängu trükifailid:

Lauamängu_juhend

Lauamäng_Targalt Internetis_mängulaud
Lauamäng_ kaardid ALIAS 60x80mm_ 2poolne
Lauamäng_kaardid_IKOONID 60x80mm
Lauamäng_kaardid_JUHTUM 60x80mm
Lauamäng_kaardid_KÜSIMUS_ 60x80mm

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Alanud aasta lasteäppide trendid

äpidTänapäeva laste igapäevaelu lahutamatuks osaks on lugemise, omavahel mängimise, teleri vaatamise ja teiste meelelahutusvõimaluste kõrval järjest tugevamat kohta haaramas digitaalmeedia, mis 2015. aastal toob nii mõndagi uut kaasa.

Kasvav hulk ettevõtteid, alates tuntud mänguasjade tootjatest kuni alustavate idufirmadeni, otsib võimalusi, kuidas erinevad tahvelarvutid ja äpid lastele meelepäraseks teha, vahendab Guardian ja pani kokku nimekirja kümnest suundumusest, kuhu lastele suunatud nutirakendused sel aastal liiguvad.

1. Digitaalne loojutustamine jätkab identiteediotsinguid

Ei ole mingi üllatus, et esimesed lastele mõeldud äpid põhinesid loojutustamisel ja pakkusid võimalust lugeda raamatuid digitaalselt. Nüüd püüab järjest vähem äpiloojaid matkida raamatuid ja otsivad rohkem originaalseid lahendusi, mis viivad kokku teksti, animatsiooni ja puutetundliku ekraani võimalused.

Selgelt eristuva sisuga lasteäpid on hõivamas järjest kindlamat kohta raamatute, teleri ja mängude kõrval ning suure tõenäosusega kasvab nende hulk alanud aastal. Identiteediotsing aga jätkub ka sel aastal, kuna lastele suunatud nutirakenduste puhul on mitme erineva formaadi kasutamine vältimatu,  hoolimata sellest, mis lõpptulemus olla võib.

Näited sellistest loojutustamise äppidest on: Jack and the Beanstalk ja Dino Dog.

2. Lapsi kaasatakse rohkem lugude sisuloomesse

Muidugi oskavad lapsed lugusid rääkida, kuid paljud lasteäppide loojad tulid selle peale alles hiljuti. Kuigi lapsed on saanud puutetundlikul ekraanil toksides suhelda teiste tegelastega ja liikuda ringi, arenevad lood ise edasi üldiselt väga sirgjooneliselt, andmata lastele võimalust oma loovust kasutada.

Sellel aastal saab näha rohkem selliseid äppe, mis püüavad loojutustamise anda laste endi kätte, et nad saaksid nende lugude sisuloomesse ise rohkem panustada. Seda läbi võimaluse luua ise tegelasi, dekoratsioone ja olukordi.

Näited sellistest äppidest on Noisy Neighbours ja TeleStory.

3. Vastutustundlikud äpiostud

Lasteäpid ja äpid, mille sees on võimalik oste sooritada, on väga tundlik teema tänu viimaste aastate hoiatavatele näidetele, kus lapsed on kulutanud oma vanemate krediitkaarti limiidi mobiilimängudele. Üks asi, millele aga selle teema juures pole tähelepanu juhitud, on see, et need on olnud peamiselt täiskasvanutele suunatud äpid, mida lapsed selle käigus kasutanud on.

Nende juhtumite tõttu on lapsevanematel tekkinud sügav vastumeelsus igasuguste äppide suhtes, kus peab mängimiseks midagi juurde osta. Alanud aasta tõotab aga tuua hulga vastutustundlikke nutirakendusi, kus vanemad saavad selle sobivust oma lapsele enne kontrollida ja valida, mille eest nad on nõus maksma ja mille eest mitte.

Näited sellistest olemasolevatest äppidest on: Endless Wordplay ja Nosy Crow Jigsaws.

4. Ka vanemad saavad mängus kaasa lüüa

Jah, lapsed kasutavad äppe üksinda, kuid see ei tähenda, et need oleks digitaalsed lapsehoidjad, nagu paljud kriitikud sageli vihjavad. Äppe disainides panevad arendajad järjest enam rõhku sellele, et vanemad saaksid koos lastega diivaniäärel istudes neid kasutada ja olla samuti mängu kaasatud. 2015. aasta toob kindlasti nii mõnegi sellise äpi juurde.

Kindlasti on oodata uusi arenguid ka nn vanemate enda näidutahvli kasutamise suunal – see viitab võimalusele, kus lapsevanem saab oma seadeldisest konkreetsesse rakendusse sisse logida ja näha, mis tema laps parasjagu teeb ja kuidas need äpid, mida laps kasutab, tema oskusi arendavad. Omaette trend on veel äpid, mis harivad ka vanemaid: eriti need, mis soovitavad mitte-digitaalseid tegevusi õppimise soodustamiseks.

Näited sellistest äppidest on Mickey’s Magical Math World koos Disney Imagicademy Parents äpiga ning Curious Playground.

5. Jätkub laste programeerimisäpide arendamine

Arvutiprogrammeerimise tutvustamine viieaastaste laste õppekavas on brittides palju debatti tekitanud, eriti kõrgendatud ootuste osas, mis see õpetajatele kaasa toob. 2015. aasta lasteäpid pakuvad kindlasti sellele arutelule lahendusi, kuigi mitte kõik need lahendused ei pruugi olla positiivset laadi.

Lisaks selle on tegelikult aga palju nutirakendusi, mis toetavad laste esimesi samme programmeerimismaailmas või vähemalt aitavad arendada programmeerimisega sarnanevat mõtlemist. Kas nunnud tegelased ja koodijupid on piisavalt atraktiivsed, et hoida lapsi eemale pärismängudest ja kas nad tõesti aitavad hiljem koolis kaasa laste programmeerimisoskustele – sellele annavad vastuse järgmised 12 kuud.

Näited sellistest äppidest on Tynker, ScratchJr, CodeQuest ja The Foos.

6. Robotite ja 3D printimise esilekerkimine

Kui paljudel lastel saab 2015. aastal olema kodus ligipääs kaasaegsetele robotitele ja 3D printeritele? Arvatavasti väga vähestel. Samas loodavad mõned idufirmad ja nutirakenduste arendajad, et nende tooted on paari aasta pärast peamiseks võimaluseks robotite ja 3D printimisega tutvumisel.

Ameerika idufirma Play-i leidis Hooandja sarnase keskkonna kaudu raha kerakujuliste robotite Bo ja Yana loomiseks, mida laiemale üldsusele 2015. aastal tutvustatakse. Nende koos tuleb kaasa ka äpp, mille õpetab lapsi roboteid programmeerima. Kindlasti tasub riistvara arendustest silma peal hoida ka Kano arvutil, samuti Osmo-nimelise idufirma mänguasjadel ja nutirakendustel.

3D printimise vallas on aga terve rida ettevõtteid, mis teevad tööd äppide kallal, mis võimaldavad lastel luua asju ja neid välja printida. Hetkel on see küll üks väga kallis nišimänguasi, mida lapsele osta, kuid võimalus printida füüsilisi asju loob kindlasti tulevikus uusi taskukohasemaid rakendusi ka lastele.

Näide sellistest rakendustest on Apple My Little Monster.

7. Youtube filtrid ja teised videoäpid

Youtube’is on tohutu hulk lastele suunatud videosid. Populaarseimad kanalid, mis just neile pühenduvad, on näiteks DC Toys Collector, Stampy ja Little Baby Bum. Lapsevanematele ei tekita muidugi laste Youtube’i videote vaatamine positiivseid emotsioone, kuna muuhulgas võivad lapsed sattuda ka neile mitte nii sobiva sisuga videosid vaatama.

2015. aasta toob kaasa rohkem katsetusi lastele mõeldud Youtube’i filtritena mõeldud mobiilirakenduste näol. Kasvav hulk Youtube’i kanaleid loob oma äpid, mis aitaksid lastel oma lemmikvideosid jälgida. Näiteks Angry Birds ToonsTV vaatajate arv võib alanud aastal selle abil kasvada kuni 4 miljardini või enamgi veel.

Näited sellistest äpidest on: Stampy Cat ja Hopster.

  1.  Minecraft laiendab haaret

Minecraft on maailma kõige populaarsem lastele mõeldud mäng olnud juba pikemat aega ja 2015. aasta selles osas midagi uut ei too. Küll aga tõotab uusi arenguid asjaolu, et Microsoft ostis ära mängu seni arendanud ettevõtte Mojang.

Oodata tasub selliseid katsetusi, kus Minecrafti hakatakse sarnaselt Youtube’i Stampy kanalile, mis on peagi avamas teist, just õppimisele suunatud kanalit, kasutama hariduslikel eesmärkidel koolidele ja muuseumidele. Ka suuremad mänguasjatootjad võivad tulla välja erinevate Minecrafti teemaliste rakendustega.

Näited juba olemasolevatest äpidest on: Dennis and Gnasher, Tate Worlds ja LearnToMod.

9. Heli tekitamine läbi muusikaäppide

Üks valdkond, milles on tahvlite arendamisel väga suur potsentsiaal, kuid kuhu pole hetkel praktiliselt üldse tähelepanu pööratud, on muusika ja lapsed. Siin ei ole mõeldud otseselt traditsiooniliste muusikariistade kasutama õppimist, kuid teistlaadi muusikaga seotud loovuse arendamist.

See ei pruugi tingimata väljenduda spetsiaalselt lastele loodavate nutirakendustena, näiteks GarageBand äpp võib edukalt panna lapsi koos vanematega ühiselt lugusid salvestama. Taaskord, äpid ei asenda muusikariistu, kuid nendega toimetamine võib aidata lapsi teistel viisidel arendada rütmitunnetust ja viisipidamist.

Näited sellistest rakendustest on: Disco Fingers ja Mini Music Box.

10. Rohkem rakendusi androidilastele

Enamus ülal toodud rakenduste näited on mõeldud kasutamise Apple nutitelefonides. Peamine põhjus on see, et lasteäpide arendajate ressursid on piiratud ja ei võimalda kahele erinevale operatsioonisüsteemile rakendusi teha. Samas on siiski palju lapsi, kes mängivad täna androidisüsteemi kasutavate tahvelarvutitega.

2014. aastal oli iPad’i lasteäppide kohaldamine androidisüsteemile üpris visa, kuigi mõndade rakenduste puhul tuldi koheselt välja mõlemale operatsioonisüsteemile mõeldud lahendustega. Alanud aastaks ennustatakse selle trendi kasvu.

Näited sellistest olemasolevatest rakendustest on: Endless Reader, Skylanders Trap Team, Toca Boo ja Makies Fashion.

Kuigi lasteäpid tõstavad järjest enam pead ja hea on olla kursis, mis võimalusi olemas on, ei tohiks unustada siinjuures, et need ei asenda lapsevanemat ega neid tegevusi, mis on siiani laste kasvamise lahutamatuks osaks olnud – lugemine, jalgrattasõit, spordi tegemine, piltide joonistamine pliiatsitega, vihmausside korjamine kalapüügiks – ühesõnaga kõikide nende asjade tegemine, mis toimuvad väljaspool ekraani.

Allikas: Postimees (17.01.2015): http://tarbija24.postimees.ee/3059265/vaata-millised-on-alanud-aasta-lasteappide-trendid

 

FacebookTwitterGoogle+Pinterest