Uudised Arhiiv

0

Magister uuris peresid Facebookis

Facebooki pääseb tänapäeval nutitelefoni kaudu igal pool ja see on muutunud populaarseks ka vanemate inimeste hulgas. Gerda Suumann ütles, et seetõttu hakkavad paljud teismelised Facebookist lahkuma, et leida oma privaatne koht, kuhu emal-isal asja ei ole.
Facebooki pääseb tänapäeval nutitelefoni kaudu igal pool ja see on muutunud populaarseks ka vanemate inimeste hulgas. Gerda Suumann ütles, et seetõttu hakkavad paljud teismelised Facebookist lahkuma, et leida oma privaatne koht, kuhu emal-isal asja ei ole. Foto: Kristjan Teedema

Magister uuris peresid Facebookis

Gerda Suumann uuris varateismelisi, et teada saada, mida nad arvavad sellest, kui vanemad kirjutavad aktiivselt nendega samas suhtlusportaalis ja näiteks postitavad neist sinna pilte.
Suhtlusportaali Facebook nõue on, et sellega ühineja oleks vähemalt 13-aastane. See ei takista küll ka noorematel sinna oma kontot tegemast, ja see oli põhjuseks, miks äsja magistrantuuri lõpetanud Suumann oli otsustanud uurida just seda, kuidas 12–13-aastased lapsed oma vanemate internetiellu suhtuvad. Selleks küsitles ta 15 last ja kuigi hulgaga jäi ta rahule, oleks kulunud ära rohkem vaheldusrikkust. «Mulle sattusid sellised lapsed, kelle vanemad ei olnud Facebookis väga aktiivsed,» rääkis Suumann. Peamiselt lisasid küsitletud laste vanemad pilte endast ja perekonnast.

Tulemused olid Suumanni hinnangul sellest hoolimata huvitavad ning ka positiivsed. Ta rääkis, et näiteks mitu last mainisid, et neile ei meeldinud vanemate kontole üles pandud pildid. Kui nad seda vanemale ütlesid, võtsid nood häirivad fotod kohe maha. Gerda Suumanni sõnul on see väga hea näitaja, sest varasematest uuringutest on välja tulnud, et sageli ei võta vanemad laste arvamust sel puhul üldse arvesse. Veel parem oleks muidugi see, kui vanem enne lapse pildi avaldamist temalt luba küsiks, seda tegid vaid mõne küsitletu vanemad. Selle vastu, et vanemad Facebookis tegutsevad, ei olnud lastel midagi ja tihtipeale lisasid nad ise ema või isa oma sõbralisti. Suhtluskanalina oli Face­book Suumanni küsitletud lastele ja nende vanematele väga ebaoluline, pereliikmed kirjutavad omavahel seal vaid siis, kui keegi neist on kaugemal ära. Pigem käiaksegi üksteise pilte «laikimas» ja vahel ka kommenteeritakse. Leebe suhtumine muutub Suumann rääkis, et paljude noorte leebe suhtumine muutub vanuse kasvades.

Välismaistest uuringutest on välja tulnud, et oma tegevuse vanemate eest varjamiseks teevad noored topeltkontosid: üks viisakas ja kena sugulastele näitamiseks, teine, ausam sõpradega suhtlemiseks. Facebookist kiputakse mingis vanuses hoopis ära just sellepärast, et vanemad on end seal nii koduselt tundma hakanud, otsitakse teisi portaale ja võimalusi. Täiskasvanuikka jõudnud kasutavad vanematega suhtlemiseks lisavahendina hea meelega jällegi pigem Facebooki. «Minul endal ei oleks midagi selle vastu, kui mu vanemad Facebookis oleks,» arvas Gerda Suumann. Kuna omavahel räägitakse niikuinii peaaegu kõigest, ei leiaks vanemad tema kontolt küll midagi sellist, mida ta tahaks varjata. Tema küsitletutest oli mõnel lausa hea meel, et ema või isa liigub Facebookis. «Siis nad ei mõtle, et oh, jälle ta istub Facebookis ja ei tea, mida ta küll teeb seal,» on magistritöös kirjas ühe lapse arvamus. «Et ise istuvad ka ja nad ei tule kiusama mind.» Mida vanemad laste arvates Facebooki postitada ei tohiks • Noorte lapsepõlvepilte, eriti alastipilte. • Pilte täiskasvanust endast puuduliku rõivastusega.
Allikas: Gerda Suumann,  «12–13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta»
Autor: Elina Randoja
FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Mida teha, et Google-le unustamistaotlus saata

googleEuroopa Liidu Kohus otsustas hiljuti, et teatud kasutajatel on õigus paluda otsingumootoritelt eemaldada otsingutulemustest nende nime sisaldavad tulemused, kui kuvatavad tulemused ei ole piisavad ega asjakohased või ületavad selle otstarbe piire, mille tarvis neid töödeldakse.

Lihtsalt taotluse saatmisega ei kustuta Google automaatselt kedagi ega midagi. Tarkvarafirma teatas, et analüüsib iga unustamistaotlust eraldi ja otsustab siis, kas andmete eemaldamine on põhjendatud. Esimese päevaga sai Google 12 000 unustamistaotlust.

Eestikeelse veebivormi taotluse saatmiseks leiad siit:
https://support.google.com/legal/contact/lr_eudpa?product=websearch&hl=et

Allikas: http://e24.postimees.ee/2814970/vaata-mida-teha-et-google-ile-unustamistaotlus-saata

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Kuula õpilaste loodud laule internetist

IMG_925423. aprillil toimus Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonikeskuses MEKTORY Targalt internetis koolidevahelise võistlusmängu finaalvõistlus. Finaalis võistlesid omavahel eelvoorude parimad: Kuusalu Keskkool, Kristiine Gümnaasium, Avinurme Gümnaasium ja Pärnu Vanalinna Põhikool.

Finaalis võistelnud õpilastel ja pealvaatajatel oli võimalus osa saada meeleolukast kontserdist. Kõik meeskonnad olid finaaliks loonud e-ohutust käsitlevad laulud, mida nad erinevate pillide saatel teistele esitasid. Lugude puhul hinnati eelkõige loo sõnumit, esitust ning originaalsust. Kõik esitatud laulud olid teemakohased, selge sõnumiga ja vaimukad. Võistlusele oli kohale toodud nii kitarrid, trummid, süntesaatorid jm pillid.

Kuula lugusid järgnevatelt linkidelt.

Pärnu Vanalinna Põhikooli laul

Pärnu Vanalinna Põhikooli laul Targalt internetis

Sõnad: Targalt internetis laul_Pärnu Vanalinna Põhikool

Kristiine Gümnaasiumi laul

Kristiine Gumnaasiumi laul Imeline internet

Sõnad: Imeline internet_Kristiine Gümnaasium

Kuusalu Keskkooli laul

Kuusalu Keskkooli laul Targalt internetis

Sõnad: Laul Targalt internetis_Kuusalu Keskkool

Avinurme Gümnaasiumi laul

Avinurme Gumnaasiumi laul Targalt internetis

Sõnad: Targalt internetis laul_Avinurme Gümnaasium

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Õpilased uurisid interneti ja Facebooki mõju oma koolis

uuringAutor: Madli Leikop

“Targalt internetis” koolidevahelise võistlusmängu finaalis pidid neli finalisti tutvustama ka oma koolis läbi viidud interneti kasutamise uuringut. Huvitavat infot jagus nii küsitlejatele endile kui žüriile.

Võistkonnad – Avinurme gümnaasium, Pärnu vanalinna põhikool, Kristiine gümnaasium ja Kuusalu keskkool – olid asja võtnud tõsiselt ning uuringute tulemused pakuvad huvi kindlasti oma koolis, aga miks mitte ka laiemalt.

Nii küsitles Avinurme gümnaasiumi võistkond oma kooli 5.-9. klasside õpilasi, et selgitada, missugused on nende arvuti kasutamise harjumused ja kui teadlikud on õpilased arvuti mõjust. Küsimustik oli veebipõhine, analüüsiks kasutati kontoritarkvara MS Exel. Poisse ja tüdrukuid oli küsitletute seas võrdselt, kokku oli vastajaid 68.

Millele kulub aeg?

Selgus, et õppimisele kulub arvutis aega valdavalt üks tund päevas (47 vastust), suhtlemisele samuti kuni üks tund. Rohkem oli ka neid, kes vastasid, et kasutavad arvutit suhtlemiseks päevas kuni kolm tundi. Mängimise puhul jagunesid vastused „Kuni üks tund“ ja „Ei kasuta arvutit mängimiseks“ üsna võrdselt, vastavalt 22 ja 27 vastust.

Küsiti ka, kuidas õpilased ise hindavad oma arvutikasutusoskust. Ülekaalukalt pandi endale hindeks „4“, vähesel määral ka „3“ ja „5“.

Kui võistkond uuris koolikaaslaste seas täpsemalt, mida nad internetis teevad, siis mõningase üllatusena anti kõige rohkem vastuseid, et esikohal on tegevused e-koolis (59 vastust). Kohe teisel kohal (52 vastust) oli suhtlemine, kolmandal kohal meelelahutus (46 vastust).

Kas tunned reegleid?

Arvuti mõju puhul arvasid vastajad, et nad teavad internetis käitumise reegleid (62 vastust), et arvuti on igapäevaelus toimetulekuks vajalik ning et nad teavad, kui palju on otstarbekas arvutis olla. Arvuti negatiivse mõju puhul aravati enim, et see mõjutab nägemist, vähem, et mõjutab koolitööd.
Kuidas hoiduda arvuti liigkasutamisest? Selle vastu aitavad trenn ja tegelemine huvialadega, leidsid vastajad.

Pärnu uuris suhtluskeskkondi

Avinurme gümnaasiumi küsitlus pälvis võistluse žüriilt kõige rohkem punkte. Võistluse üldvõitjaks tulnud Pärnu vanalinna kooli 7.a klassi võistkond tegi küsitluse suhtluskeskkondade kasutamise kohta. Küsitlus oli veebipõhine, küsitleti 3.-9. klassi õpilasi, kokku oli vastajaid 99. Neist 95 vastasid, et neil on oma konto mõnes suhtluskeskkonnas, ja neli vastasid, et neil ei ole kontot. Ja ehkki Facebooki peetakse keskealiste lemmikpaigaks, oli vastanute seas enim neid õpilasi, kes kasutavad Facebooki. Oma konto on paljudel ka Google´is, Twitteris ja Skype´is.

Küsiti ka, kui vanalt vastaja tegi endale Facebooki konto. Selgus, et konto luuakse vanuses 10 kuni 12 eluaastat.

Kui tihti külastad suhtluskeskkondi? Ülekaalukalt vastati, et mitu korda päevas. Vastuse „Korra päevas“ andis ligi kakskümmend õpilast. Samas tundideks suhtluskeskkonda tukkuma ei jääda – valdav vastus oli, et suhtluskeskkonnas ollakse 30 minutit. Siiski oli üllatavalt palju ka neid vastuseid, kus ajaks anti kaks, kolm, isegi viis tundi.

Küsitlejad tundsid huvi ka küberkiusamise kohta, aga õnneks suureks mureks põhjust ei ole: 90 vastajat ütlesid, et neid ei ole kunagi küberkiusatud, ja 95 vastajat kinnitasid, et nad ei ole kunagi teisi küberkiusanud.

Kristiine gümnaasiumi võistkond uuris samuti interneti kasutamise harjumusi oma kooli õpilaste seas ning Kuusalu keskkool uuris Facebooki mõju oma kooli õpilastele.

Uuringutega on võimalik tutvuda järgnevatel linkidel:
Küsitlus suhtluskeskkondade kasutamise kohta Pärnu Vanalinna Põhikool
Arvuti kasutamine Avinurme Gümnaasium
Interneti kasutamise harjumused Kristiine Gümnaasium
Küsitlus Facebooki mõjude kohta Kuusalu Keskkool

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Kus koolis õpivad nutikamad internetikasutajad?

Võistlusmäng Targalt internetis

Võistlusmäng Targalt internetis

Kolmapäeval, 23. aprillil algusega kell 11.00 toimub Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonikeskuses MECTORY Targalt internetis koolidevahelise võistlusmängu finaalvõistlus. Finaalis võistlevad omavahel eelvoorude parimad: Kuusalu Keskkool, Kristiine Gümnaasium, Avinurme Gümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool.

Iga kooli võistkonda kuuluvad kuni kuus 7.-8. klasside õpilast, kellel tuleb finaalis tutvustada oma koolis läbiviidud interneti kasutamist käsitlenud uuringu tulemust, esitada e-ohutuse teemal üks laul, väidelda teemal „veebikeskkonnad peaksid vastutama oma saidil toimunud küberkiusamise eest“ ning näidata oma teadmisi viktoriinis ning tehnilist osavust töötoas. Finaali võidab kõige enim punkte saanud võistkond, kes auhinnaks sõidab koos juhendajaga Brüsselisse.

Võistlusmängu eesmärk on innustada õpilasi omandama teadmisi ja oskusi interneti ning digitaalsete kommunikatsioonivahendite targemaks ja turvalisemaks kasutamiseks. Võistlusmäng viiakse läbi projekti Targalt internetis raames.

Alates 8. novembrist kuni 11. detsembrini toimusid Targalt internetis võistlusmängu piirkondliku vooru raames üheksa võistlusmängu, millest võttis kokku osa 27 kooli ja üle 160 õpilase üle Eesti. Iga piirkondliku vooru võitja pääses edasi poolfinaali, mis toimusid veebruaris Tallinnas ja Tartus. Poolfinaalide neli parimat pääses edasi võistlema finaali, mis toimub 23. aprillil Tallinnas. Võistlusmängude kohta leiab rohkem infot: www.targaltinternetis.ee.

Targalt internetis projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on olnud väga tore, et võistlusmängus osalesid koolid üle Eesti. „Eriti tore oli näha nende seas nii väikseid maakoole kui ka suuri linnakoole“, ütles Hallimäe. „Uuringute järgi on Eesti lapsed väga suured internetikasutajad, aga teadmised ohutust internetikäitumisest kipuvad igapäevastes tavasituatsioonides mõnikord ununema. Seetõttu ongi äärmiselt oluline läbi erinevate praktiliste tegevuste targemast internetikasutusest oskuseid anda ja neid kinnistada,“ sõnas Hallimäe.

Võistlusmängu korraldab MTÜ Lastekaitse Liit koostöös HITSA Innovatsioonikeskuse, Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi, Inimeseõpetuse Ühingu ja Eesti Väitlusseltsiga.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Konverents “Pöördepunkt hariduses” 9.-11.aprillil

Õpilaste ja õpetajate suhtlus võrgustikesHariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) korraldab 9.-11. aprillil rahvusvahelise konverentsi „Pöördepunkt hariduses“, mis toob kokku oma ala parimad eksperdid nii Eestist kui kaugemalt.

„Oleme  hariduse pöördepunktis, kus tuleb teha õigeid otsuseid ja osata ennustada tulevikku kiiresti muutuva tehnoloogilise maailma kontekstis,“ ütles konverentsi temaatikat kommenteerides HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla. „Digiajastu pole moeröögatus, vaid eeldus hariduse kvalitatiivseks hüppeks ning Eesti e-riigi eduloo jätkumiseks.“

9. aprilli eelkonverentsi ettekannetes räägitakse kooli rollist muutuvas keskkonnas, õpetaja pädevustest ning enesearengust. Konverentsi põhiprogrammis räägitakse 10.-11. aprillil haridusinnovatsioonist ja sellega seotud väljakutsetest: mida oodatakse õpetajalt kui muutuste agendilt ja milline roll on haridusasutuse juhil? Kuidas tuvastada ja hinnata kooli ning õpetamist mõjutavaid trende? Milline on tänapäevane õppija, kas ja kuidas on muutunud õpikeskkond ning koos sellega ka õppimine? Kuidas iga päev jõuda iga õpilaseni, arutleb konverentsil Jon Bergmann (Ameerika Ühendriigid), kes on ümberpööratud klassiruumi (flipped classroom) idee viinud tuhandete õpetajateni üle maailma. Ümberpööratud klassiruumi mudelis vahetavad kohad senised tunnitöö ja kodutöö, mis võimaldab tunnis teadmisi kinnistada, analüüsida, seostada ning annab õppijale olulisema rolli oma õppeprotsessi juhtimisel. Suurbritannia kogemustest IKT-õppekava koostamisel tuleb rääkima Toshiba haridusnõunik Bob Harrison. Uue õppekava kohaselt õpetatakse lastele senise tehnoloogia tarbimise asemel seda, kuidas arvuti töötab ja kuidas selle abil luua midagi uut. Viieaastaseid programmeerimise algtõdesid õppivaid lapsi võib edaspidi näha koolides üle Suurbritannia.

Konverentsil esineb ka maailma üks juhtivaid eksperte noorte internetikasutuse ja digitaalse lõhe alal – John Carr; Euroopa koolidevõrgustiku (European Schoolnet) peadirektor Marc Durando; ettevõtja, investor ja iduettevõtete nõustaja Steve Taylor; IKT ja didaktika uurija ning praktik Milan Hausner jt. Lisaks välisesinejatele kuuleb parimaid praktikaid Eesti lasteaedadest, koolidest ja ülikoolidest. Mida õppida eluks 22. sajandil, arutavad professor Margus Pedaste ja Mario Mäeots Tartu Ülikoolist. Tööandja tähelepanekud haridusmaastikult toob osalejateni Tiit Paananen Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust. Koolidirektori nägemuse innovatsioonist koolis annab Ülle Luisk Viljandi Gümnaasiumist.

Lisaks tunnustatakse konverentsil Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse õpilaskonkurssidel silma paistnud õpilasi, õpetajate metoodikakonkursi parimaid ning kvaliteedimärgi pälvinud e-kursuste autoreid. Konverents toimub Tallinnas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses MEKTORY. Konverentsist saab jälgida videoülekannet aadressilt: http://www.e-ope.ee/konverents/otse, täpse päevakava leiate siit: http://www.e-ope.ee/konverents/kava

Lisainfo: Ene Koitla, juhataja, HITSA innovatsioonikeskus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
Tel 51 42 957 E-post: ene.koitla@hitsa.ee

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Nutilabor ootab lennukaid ja nutikaid ideid, osale!

nutilabori konkurssVaata Maailma sihtasutus kuulutas välja ideekonkursi “NutiVõistlus 2014”, kuhu on oodatud osalema kõik kuni 19 aastased noored. Võistlusel otsime parimaid ideid, kuidas arvutid, telefonid, nutiseadmed ja internet meie elu lihtsamaks ja mugavamaks saaksid muuta.

Võistlus annab lastele võimaluse jagada oma visiooni, kuidas tehnoloogia elu tulevikus mõjutab ning millisena nemad näevad mobiilside ja IT-lahenduste tulevikku. Lisaks saavad lapsed näidata, kuidas tehnoloogia nende elu mõjutab – olgu see siis seotud kodu, õppimise või sõpradega.

NutiVõistlus 2014 võistluskategooriad on:

- Mina ja seadmed;
- Mina ja õppimine;
- Mina, mu sõbrad ja pereliikmed.

Igas kategoorias saavad parimad auhinnad ning lisaks on välja pandud hulk eriauhindasid. Vaata kuidas osaleda Nutilabori veebilehelt

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Menukas noortelavastus „Netis sündinud“ nüüd ka veebis

netis-logoVAT Teatril ja BCS Koolitusel on hea meel teatada, et menukas noortelavastus „Netis sündinud“ on nüüd kõikidele õpilastele ja õpetajatele kättesaadav veebi kaudu. Lisaks on valminud ka film „“Netis sündinud“ lava taga“, kus saavad sõna lavastaja, näitlejad ning veebipolitsenikud Maarja Punak ja Andero Sepp.

Projekt „Teater Internetist“ käivitus aasta tagasi ning viidi ellu VAT Teatri ja BCS Koolituse koostöös.

Näidendi sünnilugu on ainulaadne, aines koguti foorumteatri vormis otse noortelt, kes rääkisid olukordadest, millega nad virtuaalmaailmas on kokku puutunud. Lisaks tehti materjali kogumisel koostööd veebipolitseinike ja Lastekaitse Liiduga. Kõige selle põhjal valmis Kristiina Jalasto sulest näitemäng, mille VAT Teatri lavastaja Margo Teder lavalaudadele seadis.
Netis sündinud“ etendus  2013. aasta oktoobrist kuni 2014. aasta veebruarini 32 korda  eri Eesti paigus  ning jõudis nii ligikaudu 11 000 vaatajani.

Nii noored kui ka õpetajad võtsid lavastuse väga hästi vastu. Publiku suur huvi ja entusiastlik kaasaelamine tõestas, et  virtuaalmaailma ohtudest  rääkimiseks sobib teatrilavastuse vorm ülihästi.

Lavastuse sihtgrupiks on eelkõige noored vanuses 12-16 eluaastat, kuid samas on lugu palju mõtteainet pakkuv ka õpetajatele ja lapsevanematele.

„Netis sündinud“ jutustab noortest, kes avastavad, kui seotud ja samas erinevad on virtuaal- ja reaalmaailma põimunud probleemid ning kui võrdselt palju on ohte ja võimalusi meie elu lahutamatuks osaks saanud internetikeskkonnas.
Lavastusest „Netis sündinud“ on valminud videosalvestus, samuti loodi  dokumentaalfim „“Netis sündinud“ lava taga“ , mida on   võimalik kasutada õppematerjalina. Leiate need http://www.netissündinud.ee/et/video.html või  http://www.netissündinud.ee/et/lavastusest.html .

Lavastuse ja veebiturvalisuse üle saab mõtteid vahetada  ka Facebookis.  https://www.facebook.com/teaterinternetist

Projekti „Teater internetis“ kutsus ellu Vaata Maailma Sihtasutus. Projekti toetasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Swedbank, Baltic Computer Systems, F- Secure, Lastekaitse Liit ning Politsei- ja Piirivalveameti veebipolitseinikud.

Elo Allemann
BCS Koolituse projektijuht

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

11. veebruar – turvalise interneti päev

qr_codeTeisipäeval, 11. veebruaril tähistatakse ülemaailmset Turvalise interneti päeva. Sellel aastal kutsume kõiki internetikasutajaid andma oma panust interneti keskkonna paremaks muutmiseks ja turvalise ning vastutustundliku infotehnoloogia kasutamise edendamiseks, seda eriti laste ja noorte seas. Meil kõigil on oma roll, et internet oleks nii lastele kui ka täiskasvanutele arendav, kasulik ja turvaline keskkond.

Lapsed ja noored saavad ise muuta online keskkonda paremaks, käitudes seal nii oma eakaaslaste kui ka teiste interneti kasutajatega viisakalt ja luua endast positiivne online imidž. Samuti saavad lapsed luua internetis uusi huvitavaid materjale ja neid teistega jagada. Tähtis on, et lastel oleks teave, kuidas erinevate olukordade puhul käituda, et tekkinud mure korral tuleb sellest usaldusväärsele täiskasvanule rääkida ning oma eakaaslasi online keskkonnas toetada.

Lapsevanemad saavad toetada oma laste heade käitumistavade kujunemist, arutades lastega avatult ja ausalt interneti kasutamisega seotud teemadel ning tutvustades neile kvaliteetseid, arendavaid ja eakohaseid materjale. Lapsevanemad saavad olla oma lastele interneti kasutamisel positiivseks eeskujuks. Tunda huvi, mida nende laps internetis teeb, online keskkonnas toimuvat selgitada ning julgustada last küsimuste ja probleemide puhul tema poole pöörduma. Alati ei pruugi lapsevanematel vastused kohe olemas olla, kuid nad saavad neid koos lapsega arutades või spetsialistilt nõu küsides leida.

Kuningas on alasti

Õpetajad ja teised lastega töötavad spetsialistid saavad kaasa aidata lastele parema interneti keskkonna kujundamisele, õpetades lastele ja noortele digitaalset kirjaoskust, tutvustades neile interaktiivseid õppekeskkondi ja võimalusi ning viise huvitavate materjalide loomiseks ning arendades lastes veebisisu kriitilise hindamise oskust. Õpetajad saavad toetada laste ja noorte sotsiaalsete oskuste arengut ning selgitada, kuidas käituda erinevate olukordade puhul ja kelle poole abi saamiseks pöörduda. Abi ja nõu on võimalus küsida lasteabitelefonilt 116111 ja veebikonstaablitelt.

Infotehnoloogia valdkonnas tegutsevad firmad saavad muuta interneti laste jaoks paremaks, luues lapsi arendavaid online materjale ja keskkondi, arendades kasutajasõbralikke online teenuseid ning tagades kasutajate isikuandmete kaitse. Kasutajasõbralikkus tähendab, et lapsele on arusaadav teenuse sisu ning probleemide ja küsimuste korral on tal võimalik saada teenuse pakkujaga kontakti ning leida oma küsimustele ja probleemidele lahendus.
Laste heaolu ja turvalisuse tagamiseks online keskkonnas on oluline toetada õpetajate täiendkoolitust infotehnoloogia valdkonnas, tõsta laste ja lapsevanemate teadlikkust internetiga seotud teemadel ning takistada lastele ebasobivate või kahjulike veebilehtede levikut. Lastele kahjulikust materjalist internetis tuleb teavitada vihjeliini (www.vihjeliin.ee) või politseid.

MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Lasteabitelefon 116111 ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus aitavad kaasa interneti keskkonna lastele turvalisemaks ja paremaks muutmisele projekti „Targalt internetis“ kaudu. Turvalise interneti päeval toimub Meriton hotelli konverentsikeskuses konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas tarbida turvaliselt erinevaid internetiteenuseid. Sellest ootame osa võtma nii lapsevanemaid, noori kui ka teisi teemast huvitatuid. Targalt interneti projekti koolitajad viivad käesoleval nädalal erinevates koolides üle Eesti läbi interaktiivseid töötubasid enam kui 500-le lapsele. Luuakse erinevaid teemakohaseid videoklippe ning teavitusmaterjale, kogu info on leitav veebilehelt www.targaltinternetis.ee.

Igaüks meist saab kaasa aidata sellele, et internet oleks nii lastele kui ka täiskasvanutele arendavam, huvitavam ja turvalisem keskkond.

Safer Internet Day 2014

FacebookTwitterGoogle+Pinterest
0

Targalt internetis noortepaneeli kohtumine 24.-25.01. Roostal

IMG_854624.-25. jaanuaril toimus Noortepaneeli käesoleva aasta esimene kohtumine Roostal.

Kohtumise esimese ülesandena hindasid noortepaneeli liikmed õpilaste poolt kirjutatud turvalise interneti kasutamist käsitlevaid esseesid. Esseed olid koostatud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse e-õppepäeva raames.

Uusi tehnoloogilisi teadmisi omandasid noortepaneeli liikmed mitmest töötoast. Nutikaitse koolitaja ja Tallinna Südalinna Kooli õpetaja M. Reinmets tutvustas lastele Scratchi, graafilist programmeerimiskeelt, mis võimaldab lugude, mängude, animatsioonide loomist, omandada programmeerimise põhitõed ja jagada loodut teistega veebis. Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetaja L. Vilibert viis noortega läbi robootika töötoa. Töötoas oli võimalik panna lihtsamate võtetega robot erinevaid liigutusi tegema.

Kohtumise teisel päeval arutati, kuidas tähistada Turvalise interneti päeva oma koolis. Noortepaneeli liikmed tegid järgnevad ettepanekud: näidata turvalise interneti kasutamisega seotuid videoid, mängida erinevaid mänge (nt Nastix, QR koodi mäng, kaardimäng jne), tutvustada Targalt internetis veebilehte ja lasteabitelefoni, lahendada temaatilisi ristsõnu, mõistatusi, kooliraadiotes rääkida lühidalt Turvalise interneti päevast, kooli veebilehele lisada info Turvalise interneti päevast jne.

Turvalise interneti päeva tähistamiseks koolides koostasid õpilased tähesegadikke, ristsõnu ja kuldvillaku ülesandeid. Ülesanded pannakse ülesse Targalt internetis veebilehele, nii on kõikidel huvitatutel võimalus neid lahendada.

Lisaks tubastele tegevustele toimus noortele seiklusmäng, kus tuli lahendada erinevaid ülesandeid ning näidata oma osavust ka teatevõistlustes, bowlingus ja lauatennises.

FacebookTwitterGoogle+Pinterest