Targalt internetis

Veebiriskid

Enne riskide käsitlemist toome ära interneti pakutavad võimalused. Internet ja sellega seotud tehnoloogia pakub palju positiivseid kogemusi ning võimalusi:

• Meelelahutus – juurdepääs video ja muusika voogedastusteenustele, veebimängudele ja muudele tegevustele.
• Suhtlus – videokonverentsid, sotsiaalmeedia, fotode jagamine ja muud sõnumiteenused võimaldavad noortel olla ühenduses pere ja sõpradega ning teistega internetis koos tegutseda. Digiplatvormid võivad pakkuda noortele ka võimalust end väljendada.
• Teave ja haridus – juurdepääs uudistele, teabele, nõuannetele ja suurele hulgale sisule, mis võimaldab kasutajatel end harida ning uusi oskusi omandada.
• Loovus – digiplatvormid annavad noortele võimaluse näidata oma andeid ja oskusi ning teha koostööd teistega, et luua sisu, mida teised saaksid nautida. Tehnoloogia võimaldab ka ühisrahastamist, et toetada uusi tooteid või häid eesmärke.
• Tooted ja teenused – nii nagu täiskasvanud, võivad ka lapsed ja noored olla tarbijad, kes naudivad laia valikut, mida internetipõhised kauplemiskohad pakuvad nii füüsiliste kui ka digitaalsete toodete ja teenuste puhul.

Mis vahe on riskil ja kahjul (harm)?

Enne kui me käsitleme erinevaid riske, mida võib internetis leiduda, on oluline seletada lahti kaks põhiterminit: risk ja kahju.

Riski all mõtleme tõenäosust, et juhtub midagi, mis võib põhjustada kahju, nt madala riski puhul on realiseerumine või kahju põhjustamine väga ebatõenäoline, samas kõrge riski korral on realiseerumine või kahju põhjustamine väga tõenäoline.

Kahju puhul mõtleme negatiivset mõju, mida miski võib lapsele avaldada. See kahju võib esineda erineval kujul – see võib olla füüsiline, vaimne või emotsionaalne. Kahju võib avalduda ka lapse digitaalse elu teistes aspektides, näiteks kui miski kahjustab tema sõprussuhteid või mainet.

Nii nagu riski puhul, võib ka kahju käsitleda skaalal, mis ulatub väikesest/olematust kahjust (millel on väike või olematu negatiivne mõju) kuni suure kahjuni (millel on märkimisväärne ja/või püsiv negatiivne mõju).

Seos riski ja kahju vahel internetis ei ole lihtne – suure tõenäosusega riskid ei too alati kaasa suurt kahju ning väga harva esinevad riskid ei pruugi põhjustada väikest kahju. Näiteks: on suur tõenäosus, et teie laps puutub internetis kokku valeinfoga. Selle valeinfo negatiivne mõju võib siiski olla väga väike (või isegi olematu), eriti kui teie laps saab aru, et teave on vale ja ignoreerib seda.

See toob esile veel ühe olulise punkti riski ja kahju kohta: on palju tegureid, mis võivad muuta nii internetis esineva riski tõenäosust kui ka seda, kas see põhjustab teie lapsele kahju. Nende tegurite hulka kuuluvad näiteks teie lapse vanus, isiksus ja kogemused, aga ka asjassepuutuvad rakendused ja seadmed. Seda mõjutavad ka teised internetikasutajad, ettevõtted ja organisatsioonid.

Millised on internetis leiduvad riskid?

Järgnevalt anname ülevaade mitmetest erinevatest internetis leiduvatest riskidest. Toome välja interneti riskid, mis on seotud kahjulik sisu, kontakti, käitumise ja kokkulepetega (4K interneti riskide tüpoloogia) (inglise keeles 4C-s of online risks).

Tabel CO:RE klassifikatsioon 4K laste internetiriskidest (Livingstone, Stoilova 2022)

Kahjulik sisu

• Agressiivne – vägivaldne või sobimatu sisu videotes, piltidel või videomängudes. Sisu, mis on oma olemuselt vaenulik (vihakõne, nagu rassism, homofoobia, transfoobia, ksenofoobia jne). Ekstremistlik sisu, mis propageerib äärmuslikke ideid või väärtusi.
• Seksuaalne – pornograafiline sisu (sh ebaseaduslik), seksualiseeritud sisu ning sisu, mis tugevdab kehakuvandi ja kultuuri kohta käivaid stereotüüpe.
• Väärtused – väärinfo (ebatõene, kuid mitte tahtlikult), valeinfo (tahtlikult ebatõene), valeuudised, klõpsusööt, sobimatud veebireklaamid, postitused või e-kirjad. Teiste kasutajate postitatud sisu, mis võib negatiivselt mõjutada lapse arvamust ja hoiakuid.

Kontakt

• Agressiivne – soovimatu kontakt võõraste või tuttavate poolt, ahistamine ja jälitamine. Lapse vastu suunatud vaenukõne. Soovimatu või liigne järelevalve võib hõlmata täiskasvanud kasutaja poolset survestamist, et laps jagaks regulaarselt oma asukohta või võimaldaks juurdepääsu oma sotsiaalmeedia sisule.
• Seksuaalne – seksuaalne ahistamine, peibutamine (grooming) ja ärakasutamine. Laste seksuaalset kuritarvitamist näitava materjalide loomine ja levitamine. Enamik selle kategooria tegevustest on ebaseaduslikud.
• Väärtused – laste manipuleerimine äärmuslike või ohtlike ideoloogiate ja kontseptsioonide suunas, radikaliseerumine ning värbamine äärmuslikesse režiimidesse või rühmitustesse.

Käitumine

• Agressiivne – küberkiusamine, vaenulik suhtlus ja muud lastevahelised käitumisviisid. See võib hõlmata ka ahistamist, jälitamist ja jälgimist. Riskide hulka võib kuuluda ka teise kasutaja maine kahjustamine internetis või tema isikuandmete avalikustamine, et teda kahjustada.
• Seksuaalne – seksuaalne ahistamine, seksuaalne survestamine ning noorte poolt loodud seksuaalse sisu jagamine (sageli tuntud kui sekstimine).
• Väärtused – osalemine kogukondades, aruteludes ja kogemustes, mis võivad kujutada endast ohtu endale või teistele (nt enesevigastamine, vaktsiinivastasus, äärmuslikud vandenõuteooriad jne). Kahjulik eakaaslaste surve võib hõlmata osalemist internetiväljakutsetes või kõrgema riskiga käitumist või selle toetamist (näiteks avalik seisukoha võtmine väga vastuolulises sotsiaalses küsimuses või keelatud ainete kasutamise avalik toetamine jne).

Kokkulepe

• Agressiivne – küberkuritegevus ja katsed varastada isikuandmeid, raha või vara või meelitada kasutajaid neid üle andma – identiteedivargused, kelmused, andmepüük ja pettused, häkkimine, väljapressimine, pahavara, näiteks viiruste ja troojanite kasutamine.
• Seksuaalne – lastega kaubitsemine, laste seksuaalse väärkohtlemise voogedastamine, laste kuritarvitamine või kahjustamine raha eest.
• Väärtused – hasartmängud (ja hasartmängukäitumise propageerimine lastele), filtrimullid (lapsed näevad ja kogevad ainult seda, mida digiplatvormid peavad nende jaoks oluliseks) ja manipuleerivad digiturundustaktikad – disainimeetodid, mis julgustavad kasutajaid mängus või rakenduses kauem aega veetma või survestavad kasutajaid ostu sooritama.

Valdkondadeülene

• Privaatsuse rikkumine – selleks võib olla eraelu puutumatuse rikkumine teiste isikute poolt (juurdepääs privaatsetele andmetele häkkimise või surve abil), institutsioonide poolt (näiteks valitsus, kes kogub põhjendamatult üksikasjalikke andmeid oma kodanike veebitegevuse kohta) või kaubandusasutuste poolt (ettevõtted, kes koguvad ja kasutavad oma teenuse kaudu tarbetuid isikuandmeid).
• Füüsilise ja vaimse tervise riskid – tehnoloogia ja veebiteenuste kasutamine võib olla seotud istuva elustiili ja suurema ülekaalulisuse või terviseprobleemide riskiga. Liigne või problemaatiline kasutamine võib harvadel juhtudel viia sõltuvuseni. Digitehnoloogia ja veebiteenuste kasutamine võib mõjutada lapse enesehinnangut ja identiteeti ning tema suhteid ja emotsioone.
• Ebavõrdsus ja diskrimineerimine – see võib toimuda nii kasutajatevahelisel individuaalsel tasandil kui ka institutsionaalsel ja kaubanduslikul tasandil. Tehisintellekt ja algoritmid võivad kasutajaid ebaõiglaselt diskrimineerida nende veebikäitumise või profileerimise alusel.

Millised on nende riskide võimalikud mõjud?

Erinevad riskid võivad põhjustada erinevat liiki kahju. Allpool on esitatud kokkuvõte mõnda tüüpi kahjust, mida laps võib kogeda.

• Füüsiline turvalisus – ähvardav või reaalne vägivald või väärkohtlemine. Äärmuslikel juhtudel võib ärakasutamine lõppeda röövimise, füüsiliste vigastuste või surmaga.
• Füüsiline tervis – pikaajaline mõju toitumisele, kehakaalule, kehahoiakule, nägemisele.
• Vaimne tervis – võimalikud mõjud enesehinnangule, ärevusele, depressioonile jne.
• Emotsionaalne heaolu – mõju lapse võimele reguleerida oma emotsioone või veebikogemused, mis viivad sagedaste kõrgendatud emotsionaalsete seisundite (nagu viha, hirm või ärritus) tekkimiseni.
• Käitumine ja hoiakud – mõju lapse suhtumisele iseendasse ja teistesse, suhtumine riskidesse (riskikartlikkus või riskide võtmine), ebatervislik käitumine, enesevigastamine.
• Suhted – mõju lapse sõprussuhetele, suhete loomisele ja säilitamisele või positiivsele ja lugupidavale suhtlemisele teistega.
• Maine – mõju lapse mainele (internetis ja väljaspool internetti), mis võib mõjutada tema praeguseid ja tulevasi võimalusi (haridus, karjäär jne). Negatiivne mõju mainele on sageli seotud muude negatiivsete mõjudega käitumisele ja heaolule.
• Isikuandmed – lapse isikuandmete vargus või kuritarvitamine, mille tulemuseks on vajadus muuta andmeid (telefoninumbrid, aadress), veebikontode häkkimine või mõju mainele.
• Tehniline – seadmete ja seotud tehnoloogia kahjustumine või hävimine pahavara, häkkimise ja riskantsete modifikatsioonide tõttu.
• Rahaline – raha või vara kaotamine ärakasutamise, häkkimise või identiteedivarguse tõttu. Hasartmängude või liigsete kulutuste rahalised tagajärjed (nt võlad).

Kuidas ma saan oma last toetada?

• Aidake oma lapsel luua tugivõrgustik – aidake oma lapsel välja mõelda, kelle poole pöörduda, kui tal on internetis probleeme. Nooremate laste puhul võib see tähendada, et nad võivad pöörduda teie või mõne teise usaldusväärse täiskasvanu, näiteks mõne teise pereliikme või õpetaja poole. Teismeliste jaoks on alati hea samm pöörduda usaldusväärse täiskasvanu poole, kuid nad võivad toetuda ka sõpradele või muudele tugiallikatele, näiteks abitelefonidele (Lasteabi.ee). Abi otsimine on esimene oluline samm probleemi lahendamisel, seega veenduge, et teie laps teab, kes saab teda aidata.

• Kasutage olemasolevaid turvalisuse tagamise vahendeid – paljud rakendused, mängud ja veebiruumid pakuvad vahendeid, mis aitavad kasutajatel oma kogemust hallata. Näiteks privaatsusseaded, mis piiravad kontakti teistega või seda, mida teised teie lapse kohta näha saavad, sisufiltrid, millega saab hallata, milliseid veebisaite või rakendusi saab teie lapse seadmetes kasutada (näiteks allalaaditavate ja mängitavate mängude vanusepiirangud), ning turvalisuse tagamise vahendid, mis aitavad teil probleemidele reageerida (näiteks blokeerimis- ja vaigistamisnupud ning teavitusfunktsioonid). Koostöö lapsega, et ta oskaks neid vahendeid leida ja kasutada, aitab tal end ennetavalt kaitsta, aga ka toetada teisi, kes vajavad internetis abi.

• Järelevalve on oluline, kuid peaks olema läbipaistev – digiteenused ja -sisu on suunatud miljarditele inimestele üle kogu maailma ning seetõttu ei ole kõik digiteenused lastele suunatud või sobivad. Nooremate laste puhul on oluline jälgida nende tegevust internetis – mida nad vaatavad ja kellega nad räägivad. Võite neid isiklikult jälgida või kasutada nende veebitegevusel silma peal hoidmiseks jälgimisrakendusi. Vanemate laste puhul on keerulisem näha, mida nad internetis teevad, ja nad võivad pidada jälgimisrakendusi oma privaatsuse rikkumiseks. Veenduge, et teie laps on teadlik sellest, kuidas te jälgite tema tegevust internetis, ning olge valmis seda lähenemisviisi arutama ja muutma, kui laps saab vanemaks.

• Arutlege regulaarselt veebikogemuste ja riskide üle – püüdke leida regulaarselt võimalusi, et vestelda temaga tema veebikogemustest ja sellest, kuidas keerulistes olukordades käituda. Küsimuste esitamine, näiteks „Mis oleks, kui …?“, ja stsenaariumide kasutamine võib samuti aidata lastel kaaluda erinevaid võimalusi ja tulemusi, ilma et nad peaksid neid omal nahal kogema.

• Olge avatud – täiskasvanuna on teie kogemus internetist erinev teie lapse omast. Isegi kui te kasutasite lapsena internetti, on teie toonased kogemused tõenäoliselt väga erinevad teie lapse tänastest kogemustest. Olge internetiriskide üle arutades avatud – teie laps võib neid riske ära tunda ja neile reageerida hoopis teistmoodi kui teie (või teisiti, kui te temalt oodanuks). See ei tähenda, et tema lähenemine või reageering on valed! Aja võtmine, et mõista ja tegutseda lapse vaatenurgast lähtuvalt, on parim viis toetada teda positiivse ja vastutustundliku digitaalse elu nautimiseks.

• Teadke, kust saada abi – nii nagu on oluline, et teie laps teaks, kust saada internetiprobleemide korral abi, on sama oluline, et te ise teaksite, kust otsida täiendavat abi ja nõu, kui te ei ole kindel, mida teha. Veenduge, et teate, kelle poole saate abi saamiseks pöörduda – selleks võib olla teie lapse kool ning kohalikud või riiklikud organisatsioonid, näiteks Lasteabi (www.lasteabi.ee, 116111) või veebipolitsei.

• Mõelge positiivselt! – oluline on suhtuda digitaalsetesse kogemustesse objektiivselt. Kõik riskid ei mõjuta kõiki lapsi kogu aeg ja mitte kõik kokkupuuted ei põhjusta kahju. Enamiku laste jaoks on suurem osa nende veebikogemusi positiivsed.

Harjutus: millised riskid on minu lapse puhul olulised?

Allikad:
Better Internet for kids: What are the risks my child might face online?
Livingstone, S., Stoilova, M. (2022). 4 Cs of online risk: Short report & blog on updating the typology of online risks to include content, contact, conduct, contract risks