Küberkiusamine
Küberkiusamine on kiusamine digiseadmete vahendusel. Kui kellelegi tehakse küberruumis tahtlikult ja korduvalt kahju nii, et tal on raske end kaitsta.
Rääkides kiusamisest tuuakse välja mitmed tunnused, mille alusel seda ära tunda: pahatahtlik, korduv ning sisaldab ebavõrdsete jõupositsioone (näiteks grupp kiusab ühte ohvrit).
Kuidas ära tunda küberkiusamist:
– Ähvardavate, õelate e-mailide, tekstisõnumite jne korduv saatmine;
– Personaalse või isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine;
– Kellegi teise nime all ebaviisaka ja alavääristava sisuga sõnumite ja e-kirjade saatmine;
– Interneti keskkondade (veebileht, sotsiaalmeedia grupp) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks.
Küberkiusamise ennetamise juures on oma roll nii lapsevanematel, õpetajatel kui ka lastel endil.
Lastele on oluline selgitada meediavahendite vahendusel suhtlemise häid tavasid juba siis kui nad neid vahendeid kasutama hakkavad so 7-8 aastaselt.
Kui levinud on küberkiusamine?
EU Kids Online (2026) uuringus vastas 17% 9-16-aastastest lastest, et on internetis, telefonis või veebimängudes viimase aasta jooksul kiusamist kogenud. Kõige sagedamini osutusid kiusajaks sõbrad (40%) ja klassi- või koolikaaslased (31%), harvem internetituttavad, pereliikmed või õpetajad. Veerand kiusatud õpilastest ei tea, kes kiusasid.
Näide
“Õhtu on käes. Laps istub oma toas, telefon käes, ja vaatab üha uuesti klassi ühisesse vestlusesse ilmunud pilti. Keegi on tema fotot muutnud, lisanud pilkava teksti ja teised naeravad. Mõne minutiga levib see edasi, ilmuvad uued kommentaarid ja emotikonid. Väljastpoolt võib see paista tühise naljana, aga lapse jaoks võib see olla hetk, mil turvatunne mureneb. Ta ei tea enam, keda usaldada, kuidas homme kooli minna või kuidas seda kõike peatada. Käin koolides „Hooli ja märka“ tunde andmas ning lastega küberkiusamisest rääkides kuulen sageli, et osale neist on see justkui tavaliseks muutunud. Näiteks peetakse naljakaks klassikaaslastest meemide tegemist ja nende ühisesse vestlusesse postitamist. Samuti kohtab arusaama, et see, mis toimub veebis, ei ole päris elu ega tee kellelegi päriselt haiget”, kirjutab lasteabi teenuse omanik Kristiina Kaldma Sotsiaalkindlustusametist.
Mida teha küberkiusamise korral?
- Esmalt tuleb kiusamine fikseerida, see tähendab, et tuleb teha ekraanipildid salvestamaks kiusamisest tõendid. Ekraanipildil peaks olema näha milliselt kasutajakontolt, millises keskkonnas, millal (täpne kuupäev ja kellaaeg) ning mida postitati (mis on postituse või sõnumi sisu).
- Seejärel tuleks konto omanikule saata sõnum ja anda teada, et sellised postitused pole sobivad (need on solvavad, ahistavad vmt) ning paluda selliste postituste saatmine lõpetada.
- Kui küberkiusaja sellele ei reageeri ja jätkab oma tegevust või kui sa ei soovi kiusajaga suhelda, siis tuleks pöörduda veebikeskkonna poole, kus kiusamine aset leiab ja raporteerida.
- Kuna solvav, alandav ja mõnitav postitus on sotsiaalmeediakeskkonna kasutustingimusi rikkuv materjal, siis on oluline sellest teada anda, et kasutustingimusi rikkuv materjal maha võetaks ja/või suletaks kasutajakonto, mille kaudu on keskkonna kasutustingimusi rikutud.
Veebikeskkonnad võimaldavad ka kiusamiskäitumise puhul selliselt käituv kasutaja blokeerida, et mitte temalt enam uusi postitusi saada.
Tähtis on, et keegi ei jääks oma murega üksi. Nõu ja abi saamiseks saab pöörduda veebipolitsei poole (kontaktid on leitavad https://www.politsei.ee/et/veebipolitseinikud), kes annavad nõu ja abi kiusamis/ahistamisjuhtumite puhul ning nõu ja abi saab ka lasteabitelefonilt 116111 ja www.lasteabi.ee, kus saab nõu ja abi ka chati kaudu ning soovi korral saab jääda anonüümseks.
Politsei soovitused küberkiusamise tõkestamiseks
Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine – need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad.
Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks:
– suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (Facebook, Instagram, jutukad jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, siis blokeeri teadete saatja;
– kopeeri halvustava sisuga teated, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena;
– suhtlusportaalides lõpeta kiusaja tegevus – selleks teavita veebikeskkonna pidajat kiusaja tegevusest.
Enim levinud on sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget, tihti ka ebatsensuurset informatsiooni või võetakse üle kiustava konto.
Mõlemal juhul fikseeri fakt. Selleks kopeeri eraldi dokumendiks konto andmed (kasutajanimi, loomise aeg/sisenemise aeg), konto juures olnud andmed (telefoninumber jms) ning konto juures olevad materjalid (tekstid, fotod, kuulutused jne).
Mida rohkem materjali sa liba konto muutmise kohta suudad salvestada, seda lihtsam on hiljem teha kindlaks teo toimepanijat.
Pärast materjalide salvestamist teavita sinu konto ebaseaduslikust kasutamisest kindlasti politseid.
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
Lingid, kust abi ja nõu saab:
https://www.lasteabi.ee/
https://www.politsei.ee/et/veebipolitseinikud
https://suurimjulgus.ee/
